Internet-konferensiya: Ghabbas Qabyshúly.
Tolyq núsqasy
Internet-konferensiyanyng qonaghy bolyp otyrghan Ghabbas aghamyzdyng aitar oiyna degen oqyrmandarymyzdyng qyzyghushylyghy óte joghary bolyp, jýzge tarta súraq kelip týsti. Ghabbas Qabyshúly myrza saualdargha jauap beruin bastap ketti. Súraqtar sanynyng kóptigine baylanysty jauaptardyng kelip týsuine qaray retimen berip otyrmaqpyz.
"Abay-aqparat"
Jauapsyz súraq - jetim
Internet-konferensiyagha shaqyryp senim kórsetkeni ýshin Abai. kz újymyna rahmet aityp, súraqtargha shamama qaray jauap qaytarugha kiriseyin.
- Ghabbas agha Qazaq halqy óte jaqsy kóretin jazushy әri qogham qayratkeri retinde sizding әr sózinizge óz basym ýlken mәn beremin. Ózge qazaqtar da solay ghoy. Al endi súramaghym - últjandy aghalarymyzdyng barlyghy bas qosyp, aqyldasyp Berik Ábdighali, Erlan Kariyn, Aydos Sarym ýsheuining birin nege aldaghy preziydenttik saylaugha dayyndamaysyzdar? Álde olar Elbasylyqqa layyq emes pe? Ámise, óziniz Elbasylyqqa layyq dep sanaytyn basqa jigit bolsa, onda sony atanyzshy ótinish!
Tolyq núsqasy
Internet-konferensiyanyng qonaghy bolyp otyrghan Ghabbas aghamyzdyng aitar oiyna degen oqyrmandarymyzdyng qyzyghushylyghy óte joghary bolyp, jýzge tarta súraq kelip týsti. Ghabbas Qabyshúly myrza saualdargha jauap beruin bastap ketti. Súraqtar sanynyng kóptigine baylanysty jauaptardyng kelip týsuine qaray retimen berip otyrmaqpyz.
"Abay-aqparat"
Jauapsyz súraq - jetim
Internet-konferensiyagha shaqyryp senim kórsetkeni ýshin Abai. kz újymyna rahmet aityp, súraqtargha shamama qaray jauap qaytarugha kiriseyin.
- Ghabbas agha Qazaq halqy óte jaqsy kóretin jazushy әri qogham qayratkeri retinde sizding әr sózinizge óz basym ýlken mәn beremin. Ózge qazaqtar da solay ghoy. Al endi súramaghym - últjandy aghalarymyzdyng barlyghy bas qosyp, aqyldasyp Berik Ábdighali, Erlan Kariyn, Aydos Sarym ýsheuining birin nege aldaghy preziydenttik saylaugha dayyndamaysyzdar? Álde olar Elbasylyqqa layyq emes pe? Ámise, óziniz Elbasylyqqa layyq dep sanaytyn basqa jigit bolsa, onda sony atanyzshy ótinish!
- Bizde el basqara alatyn azamat jetkilikti. «N. Nazarbaevqa balama joq» deu - әri rushyldyq, әri jaghympazdyq sóz. Tәuelsizdikten bergi saylau ataulynyng әdil ótpeui, preziydenttikke әrkezde úsynylghan: S. Ábdildinnin, Gh. Aldamjarovtyn, J. Túyaqbaydyng jetkilikti dauys «ala almaghandarynyn» sebepteri de osynda jatyr. Aldaghy saylaugha: Ghalymjan Jaqiyanovty, Ghaziz Aldamjarovty úsynar edim. Imanghaly Tasmaghambetov te preziydent bola alady, tek ol Elisindi jyly býrkep qoyghan Putinge úqsap ketpeuge ishtey dayyn bolsa. Al dәl qazirgi biylik jýiesi shirep túrghanda N. Nazarbaevtyng eng keminde 85-95 payyz dauys alary sózsiz.
- Biyliktegi klanaaralyq kýres degenge senesiz be?
- Biylik basyndaghylardyng topqa bólinui bolmay túrmaydy. Bizde de bar siyaqty, biraq men eshkimdi núsqay almaymyn, sebebi tym bolmasa ministr ataulynyng bir de birin tanymaymyn. Toptyng jershildik, rushyldyq sipaty bolatyny bizde auyzsha zandastyrylghan, mysaly, oblysqa basqa ónirden әkim taghayyndalsa, ol ózinin 5-10 dos-joldasyn sýirey barady, bәrine ýi, sayajay beredi. Jergilikti kadrlar dereu bosatylyp, júmyssyz da, ýisiz de qalady. Ol ol ma, men tuyp-ósken Shyghys Qazaqstan oblysy (ortalyghy - Óskemen qalasy) әkimdikke V. Hrapunov barysymen «janalyqqa» tap bolypty. «Konvert degen pәle shyqty, sharuamyz onsyz sheshilmeydi» desip jýrdi júrt. Hrapunov ta on shaqty nókerin ertip jetken. Oilaryna kelgendi istegen. Álbette, qojayyny taqtan tayghan kýni nókerleri de tayyp túrghan. Qojayyn Shveysariyagha dәu úshaq jaldap qashty ghoy, yaghny nókerleri de qúr qol, jayau qaytqan joq.
- Ghabbas agha, alda kele jatqan sammitke qalay qaraysyz? Sol kýnderi halyq eshqayda shyqpauy kerek, júmystar toqtatylady, barlyq dýkender jabylady, azyq-týlikti aldyn ala alyp alu kerek, sol jaghalaugha mýldem barrugha bolmaydy, qonaqtardan úyat bolady degen әngimeler shyghyp jatyr. Sonda elu elding adamy keledi eken dep halyq qalagha shyqpau kerek pe? Álde qazaqtardy jabayy eken dep qala ma? Boratqa qarsy shyqpaghan Ýkimet halyqty kóshege shygharugha nege tyiym salady? Mýmkin búl qanqu sóz shyghar.
- Bizding qoghamdy paraqorlyq, jemqorlyq jaylap alghanyn ózimizden basqanyng bәri biledi. Ózimizding «bilmeytinimiz»: jaghyn, qalamyn jaldap, Qazaqstannyng «jan-jaqty damyghanyn» býkil dýnie jýzine aityp ta, jazyp ta taratushy BAQ pen «búlbúldar» jetkilikti. Preziydent N.Nazarbaevqa teneu taba almay otyrghan da - solar. Qazaqstan «Qúrmaqtanstangha» ainaldy. Halyqaralyq pәlen jiyn, sammiyt, týglen toy, konsert... degenderin - halyqtyng qaltasyn qagha týsu. Tәuelsizdikting 19 jylynda halyq «arzandady» degen sózdi estigen emes, qymbatshylyqtyng tauqymetin tartyp jýr.
- Mittal, Mashkeevichter Qazaqstanda bayydy, qazaqtar bayytyp otyr. Olar osyghan rahmet ait ma? Aziada oiynyna mýlde qol úshyn sozbay otyr, bir tiyn da bermey otyr dep jazyp jatyr BAQ-y. Dúrys, olar Qazaqstanda bayydy delik, olar FORBStan týspey-aq qoysyn. Bir tanghalatynym olardyng aqshasynday aqsha bizding elde, nemese jeke qaltaly qazaqtardyng qaltasynda joq, nege dep oilaysyz?
- «18 myng júmysshy qysqarmaq...» delinipti bir súraqta. Mashkevich, Shodiyev, Ibragimov, Mittal, Kim menshiktegen kәsiporyndarda qysqartu búryn da bolghan, әli de bolady, sebebi olar milliardtaghan dollaryn ýstey týsu ýshin sóitip «ýnemdeydi». Osynau alpauyttardyng kesiporyndy satyp, ne jalgha alarda bizding «jomarttardyn» alaqanyn maylap, shartty óz ynghayyna qaray jasaghany sózsiz. Kapitalisterding dәstýrinshe: elge kelgen sheteldikter kompaniya, t. b. ashpaq bolsa, ol újymynyng keminde elu payyzyn jergilikti halyqtan jasaqtaugha jәne olargha ailyqaqyny ózi әkeletinderding jalaqysymen birdey etip tóleuge, ónimnen salyqty tolyq tóleuge mindetti. Óitpeydi eken, onda eline qayta bersin. «Mashkevichter qaydan payda boldy?». Ol da, Shodiyev pen Ibragimov te Oljas Sýleymenovting «Nevada-Semey» aksionerlik qoghamynan shyqqan. Atom-yadrolyq synaulardan zardap shekken semeylikterge kómektesuge dep jinap alghan jýzdegen million dollardy bóliske salghandar. Búlardyng eshqaysysy, keybir qazaqty kógerse de, Qazaqstandy kógertu ýshin jýrgen joq.
- Jeltoqsan aqiqaty tolyq aityldy ma, jeltoqsan qúrbandaryn qalay qúrmettep jatyrmyz? Olardyng artynda qalghan úrpaghy da zardap shekti ghoy, sol ýshin ne jaqsylyq jasadyq?
- «1986. Jeltoqsan» tarihymyzda qalady. Alayda qalmauyna mýddeli kýsh әzirshe bar. Bolmasa, ol alandy resmy týrde «Jeltoqsan alany» dep atau kerek edi. Jer jetpey jatqanday, ol alannyng asty-ýstin oimyshtap, qazghylap, jynoynaqqa ainaldyru kózdeldi. Eskertkish alannan alysqa, eki kóshening qiylysyna qoyyldy. Búl soraqylyq turaly aittyq, jazdyq, baspasóz konferensiyasyn ótkizdik. Biylik aiylyn jimady. «Jeltoqsan» shyndyghy jabylghan kýiinde. Anau mýddeli top sahnadan ketpeyinshe ashylmaydy. Jeltoqsandyqtar da uaqyt ótken sayyn juasyp barady. «IYleytini - bir púshpaq» búlar býginde on shaqty úiym, qozghalys. «Bir jennen qol, bir jaghadan bas shygharudy» kerek etpedi. Júdyryqtay júmylyp, qoghamdyq bir qozghalys, ne bir partiya bolmady. Osyny aitqanda: «úiym sany neghúrlym kóp bolsaq, soghúrlym kýshti bolamyz» degendi estidim. Beker. Atamyz qazaq: «Kóp suyr birigip in qazbas, qazghanmen ol týzu bolmas» degen.
- Ghabbas agha, qazir jaltaq bolyp bara jatqan joqpyz ba? Qalay oilaysyz? "Qaza tili!" dep jazbaytyn boldyq. Esesine: "Memlekettik til!" deymiz. "Últshyl qazaqtar!" demeymiz. Esesine: "Últjandy qazaqtar!" dep jazatyn boldyq. Qazaq tili dep aitsaq, jazsaq bolmay ma? "Men últshylmyn!" degen sóz basqa últ ókilderin qorlau emes qoy! Óz últyndy sýn arqyly, ózgelerdi de qúrmetteu bolyp tabylmay ma? Óz últynn sýimeytinder qalaysha últ kósemi bolmaq?!
- Qazaq tilining memlekettik mәrtebesi birinshi Konstitusiyamyzda jazyldy. Qazirgide de anyq. Alash arystary kótergen mәsele. Sodan beri sóz bolyp keledi. Kenes dәuirinde Kremliden qorqyp, KSRO-gha ortaq etilgen orys tilin biz de emdik. Tәuelsizdik alghan song da qorqudy qoymadyq. Orys tilin «últaralyq qatnas tili» dep dúrys ýkilesek te, ile-shala «resmy til» dep jariyaladyq. Resmy til - memlekettik til. Yaghny qazaq tili men orys tiline bir bórikti kiygizdik. «Orystar «belaya mogila» dep kýldi degen «namyspen» Aqmolanyng tarihy atyn ózgertip, Astana atauymyz da - býgingi Kremliden jasqanyp otyrghanymyzdyng dәleli. Últtyq memleketting negizgi sipaty - sol últ tilining qúrmettelui. Bizding qúrmetteuimiz: pәlen qalada, pәlen oblysta is qaghazdarynyng 70-80 payyzy memlekettik tilde - qazaq tilinde jýrgizilip jatyr dep jansaq mәlimet jasau. Ókimeti, ýkimeti, parlamenti, aspannan týsirilgen assambleyasy, býkil biznes-kommersiyasy orys tildi Qazaqstanda memlekettik tilding mәrtebesi qashan óz dәrejesinde, óz dengeyinde bolary beymәlim. Onyng ýstine el basshylary shet elderge barghanda orys tilinde sayraydy, shet elderden kelgen meymandarynyng aldynda da sóitedi. Tәuelsiz el emes, Reseyding bólimshesi siyaqtymyz. Men múny 2002-jylghy maqalamda jazdym, odan beride de, mәsele qazaq tilining mәrtebesine tirelgen sayyn, aityp ta, jazyp ta jýrmin. Múhtar Shahanov bas bolghan kýresker últshyl toptyng qimyl-әreketi qanday! Biraq biylik oyanar, oilanar emes. Elimizding «Qazaqstan» bolugha tiyis atyn «Qazaqstan Respublikasy» dep botqagha ainaldyrdyq. «Qazaqstan» - qazaqtyng eli; qazaq halqy mekendep otyrghan jer degen sóz. Qúlaghymyzgha әlmisaqta singen at.
- Qazaq memleketi, Qazaq eli, Qazaq respublikasy, Alash respublikasy degen ataulargha qalay qaraysyz?
- Ghalym R. Bәdirlenovting «Qazaq atauynyng tórkini turaly» degen maqalasyn oqyghaysyzdar («Qazaqtar» toptamasynyng altynshy tomynda). Songhy kezde «Qazaqstandy» alymsynbay, «Qazaqiyany» shyghara bastadyq. Búl - qazaqtyng ózi tandap toqtaghan at emes, oghan Vizantiya imperatory tanghan at eken. Sodan beride «iya» Resey imperiyasynyng sózine ainalghan: Kirgiziya, Gruziya, Armeniya, Turkmeniya, Latviya, Finlyandiya, Albaniya, Velikobritaniya... dep kete beredi. Al búl elderding eshqaysysy óz ishinde «iya» degen pәleni qoldanbaydy.
- Bizde oppozisiya nege әlsiz? Preziydenttik saylau aldynda oppozisiyalyq blok qúrylyp jatsa, olardan preziydenttik saylaugha týsedi-au degen 4-5 ýmitkerdi aita alasyz ba?
- Býginde oppozisiyada birlik joghy әrkimge ayan. Jeltoqsandyqtar tәrizdi. Búlardyng da júmyla alary ekitalay. 2005-jyly oppozisiya serkelerine baryp sóilesip, birlikke shaqyrdym, al olar ýndemey qútylghan song olardyng siyrbýirektengenderine ashynyp ashyq hat jazdym. Tәuelsiz gәzetterding ýsheuinde jariyalandy. Olargha endi aitar sózim joq. Biylikke úqsap, qúlaqtaryn bitep aldy.
- Últtyq iydeya, últtyq iydeologiya, últtyq ústanym, últtyq dәstýr, últtyq mýdde degenge qalay qaraysyz?
- Últtyq iydeya, últtyq iydeologiya... Reseyding bólimshesi siyaqty elde boluy mýmkin be? Joq. Jandayshap «oqymystylar» olay sýikep, búlay sýikep jazsa da, «bar» ekenin qansha «dәleldese» de, joq! Osylay ekenin men de ózimshe topshylap, sayasatqa baylanysty maqalalarymda aityp jýrmin. Jaqynda, «Qazaq alimanaghynyn» 2-sanynda «Bizde ne bar, ne joq?» degen maqalam jariyalandy. Meninshe, Qazaqstan naghyz әdiletti, quatty el bolyp tanylmayynsha - qazaq joq. Qazaq ghylym-bilimmen jan-jaqty tanylmayynsha - Qazaqstan joq. Últtyq iydeya, últtyq iydeologiyanyng ózegi osy.
Býgingi qoghamymyz - qyzdyrma qyzyl sózdin, kólgirliktin, bos maqtanshaqtyqtyn, jemqorlyq pen jaghympazdyqtyn, aldau-arbaudyn, әlimjettikting qyshlaghy.
- "Jas Alash" gazetining qazirgi basshylyghyn auystyru turaly kóp dau boldy. Siz búl turaly ne oilaysyz, gazetke jana basshy kerek pe, әlde auystyrghan jón be? Eger basshylyq auyssa sizding jii shyghatyn jariyalanymdarynyz shaqpay qaluy mýmkin be?
- «Jas alash» gәzeti turaly. Basshylyghy dúrys baghytta, óz ornynda dep bilem. Ony týrtpektep jýrgender - júrtshylyqqa eng kóp taraytyn batyl da shynshyl gәzetti qalayda jabugha, redaksiya újymy boyyndaghy Altynbek Sәrsenbayúly ruhyn joygha mýddeli jogharydaghylardyng astyrtyn núsqauyn jantalasa oryndaugha kirisken jymysqylar. Gәzet jornalshylary qiyn halde: ókimet, ýkimet oryndarynan qajet maghlúmat alar joldary jabyldy, sheneunik atauly olarmen súhbattasudan jasqanady, tóbelerinen týiip qalatyndardan qorqady.
- Qazirgi eng batyl qalamger-jornalshy dep kimdi atar ediniz?
- Ermúrat Bapidy! Qazirgi jalghan jazatyn jalbaqay jornalshy dep kimdi atar ediniz? degen súraqtyng bolmaghanyna shýkirshilik. Áytpese, olardy tizip jazsan, odan song olar: «Men - birinshimin!» dep qyrqysyp jatsa...
- Jahandyq kezinde kitabyn bir mashinagha aiyrbastaghan, el ergen Oljas Sýleymenovterding sonynan qazirgi qazaq jastary ermeydi. Nelikten dep oilaysyz? Sonda qazaq jastary adasqan ba, jastardan kimderdi oqisyz? Naqty jauap berseniz.
- Jastar. Bizde jastardy izder, qayda, ne bitirip, ne hal keship jýrgenin biler qamqor úiym sóz jýzinde ghana bar. Biylikshil «Núr Otan» partiyasynyng qúzyryndaghy jastar úiymnyng da әreketi belgili: «partiya qayda bolsa...» olar - «...sonda». Kópshikqoyghysh gәzetter jaqynda: «1000 sportshy «Núr Otan» partiyasyna kirdi!» dep jelpine jazdy. Mening kóz aldyma bala kezimde talay kórgen «qoy toghytu» kele qaldy. Sonday «tolayym saudany» kórip otyrghan jas «núrotanshylargha» janym ashidy. Núrly Otan, núrsyz Otan baryna da ilanyp jýr-au!
Shabdanúly Qajyghúmar baghy ashylmas qazaq boldy. «Sýiegim atamekenimde qalsa eken! Meni elime aldyrta gór!» degen ótinishpen preziydent N. Nazarbaevqa jazghan haty jauapsyz qaldy. Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi bola túra kóptomdyq «Qylmys» romanyna Memlekettik silyq berilmedi. Endi ne aitar bar?
- Jazushylar odaghyn taratu kerek degen mәsele kóbeyip ketti. Osyghan qalay qaraysyz?
- Jazushylar odaghy jalpy kerek. Biraq keshegi odaq pen býgingi odaqtyng aiyrmasy ýlken. Keshegi, yaghny býgin bәrimiz sypyra jamandap jýrgen Kenes zamany kezindegi odaq bizdi KSRO aqyn-jazushylarynyng bәrimen dostastyrghan, onkýndik ótkizilip túratyn, mereytoylarda birge jýretinbiz, ol shygharmashylyq auqymymyzdyn, demek, qazaq әdebiyeti órisining kenenine sebepshi, qamqorshy boldy. Adam men adam, halyq pen halyq, el men el arasynda ruhany baylanystyng bolghan dúrys qoy. Qazirgi odaqtyng qoly qysqa, «óz kýnindi ózing kór» degen qisyq qalypqa tap boldy. Alayda óz qolynan keletin әdebi sharalargha selqos. Mysaly, men songhy jyldary Odaq basshylary aldyna eki mәsele qoydym. Shәkәrim Qúdayberdi aqtalghan song shygharylghan (1988-jyly) jinaghynan avtordyng diny sózderin týgel derlik alyp tastap, marqúm aqyn atamyzdy ateistke ainaldyrghanymyzdy, ol qatelikting odan keyin basylghan kitaptarynda sol kýii qaytalanyp jýrgenin aittym. Búrynda Qayym Múhamedhanov, Múhtar Maghauiyn, t. b. ashynyp maqala jazghan edi. Ekinshisi: Iliyas Esenberlinning «Kóshpendileri» aghylshyn tiline soraqy audarylghan eken. Sony dәleldep jazghan ghalym Núrsәule Rysaldinany qoldadym. Búlar turaly «Qazaq әdebiyeti» gәzetinde «Betimen ketkende bereke bolghan ba!» dep atalghan maqalam shyqty (2006-jyly). Odaq basshylyghyna osy eki mәseleni arnauly jinalys pa, plenum ba shaqyryp, kóp bolyp kenesip sheshelik degen tilek bildirdim. Álige deyin lәm-mim joq. Jaqynda ghana odaqtyn, әdeby eki gәzet pen jornaldyng 75 jyldyqtary resmy ataldy (jolaushylap jýrip , qatysa almadym). Kenestik kezdegi «Ua, jasasyn!» jiyndardyng biri bolyp ótken. Saltanatty plenum bolyp, odaqtyng bayyrghy tóraghasyna qosymsha «Qúrmetti tóragha» saylau turaly «tarihi» sheshim jasalypty. Ol - N. Nazarbaevty mәngilik preziydent etip saylau jayyndaghy dýrmekke odaqtyng tóraghasy Orazalin Núrlan inimning eliktep otyrghany dep bilem. Odaq Qazaqstangha, qazaq әdebiyetine sinirgen qyruar enbegin tizbelemegende, «Qazaq әdebiyetinde» eki jyl redaktor bolghan, odaqty segiz jyl ondy basqarghan Ánuar Álimjanovtyng 80 jyldyghyn uaqtyly ótkizuge múryndyq bola almay otyr. Onyng tughan kýnin (12-mamyr) «Qazaq әdebiyeti» bir nómirin arnap atap ótse, әste artyq bolmaytyn edi, óituding ornyna aldy-artynda estelik eki maqala berumen tyndy. «Júldyz» jornalymyz eki betin әreng qidy.
Kitap shygharu isimizding betimen ketkeni ras. Ýkimetting qúzyrynda qalghan birer baspa ózine jol taba alghandardyng kitaptaryn shygharady. Qújynap ketken jekemenshik baspalardyng avtorlary - qaltasy qalyndar. Olar kitabyn kim turaly, ne turaly, neshe tom, neshe dana etip shygharugha erikti. Al ol baspalar әdeby syn pikirden (resenziyadan) tys, shyghar kitaptyng qoljazbasyn avtorynan ózge eshkim oqymaytynynda da sharuasy joq. Mine, bizdegi әdeby tynys, kitap tasqyny osynday. Memlekettik, basqa da silyqtar desek, olardyng bәri - «barmaq basty, kóz qystymen» sheshiletin bolghaly qashan!
- "Aytysty kimder jauyp otyr? Ol - sol elbasygha jaqsy kórinemiz dep, ózining otyrghan oryndyghynan aiyrylyp qalmau ýshin jalbaqtap, jaghynamyz dep aitysty elbasygha jamandaushylar bar. Tónireginde jýrgenderding ishinde". Aytysty Parijde de ótkizgenin tilge tiyek ete kele, ol endi osy jobany Týrkiyagha aparyp jasamaq niyetpen mәdeniyet ministri Múhtar Qúl-Múhammedke kirgenin, sol kezde ministr preziydentting qoly qoyylghan tyiym salu jónindegi qaghazdy algha tartqanyn aitady. Jýrsin Erman búl qaghazdy preziydentke úsynghan adam - Memlekettik hatshy-syrtqy ister ministri Qanat Saudabaev ekenine tolyq senimdi. "Aytys bolghan song eng jogharghy biylikting shamyna tiyetin sózder aitylmay qalmaydy, sony ónin ainaldyryp jetkizip jýr. Onymen búlar elbasygha jaqsylyq jasap otyrghan joq, aitysty elbasynyng atymen jauyp Elbasyn elge jeksúryn etip kórsetip otyr" deydi Jýrsin Ermanov.
"Aytys" mln-daghan Qazaqtyng qaraytyn eng kópshilik óneri bolatyn. Tipti qylyshynan qan tamatyn Kenes Ýkimeti de "Aytys" dәstýrine tiym salmap edi. Qazirgi biylik arnayy qújat shygharyp taratyp, "Aytysqa" týbegeyli tiym saldy ghoy. Qazaqtyng últtyq dәstýrleri men ónerin, mәdeniyeti men ruhany dýniyesin qorlau jaghynan bizding qazirgi biylik solardyng bәrinen de asyp týsken joq pa?!
Mln-daghan Qazaq tyndap kóretin, jәne myndaghan jyldan beri saqtalyp kele jatqan "Aytys" atty qasiyetti óner osy bir týkke de túrmaytyn bireulerding tiym salghan búiryghynan son, joghalyp keter me eken. Órtengen aghashty da sóz qylyp jatyrmyz ghoy, ol da dúrys shyghar, alayda odan góri "Aytysqa" memleketting tiym salynyp, onyng jabyluy Qazaq halqynyng ruhany әlemine jasalghan zor qiyanat dep oilamaysyz ba?
- Aqyndar aitysyn shekteu, túmshalau - «N» deseng Núrekene, «K» deseng Kәrekene... tiyip ketedi, dep shabylyp jýrgen jaramsaqtardyng josparly júmysy. Qazaqy salt-dәstýrimizdi qoldan bermey, aitysty qorghauymyz kerek. Múny jәne әrtýrli «әdilqazylar alqasynyn» qartayyp, әdildikten tayyp ketkenderi tural aityp ta, jazyp ta jýrgenderding birimin. Estir qúlaq qalmapty.
- Qazir dinning tym sayasilanyp bara jatqandyghymen kelisesiz be? Kelisseniz onymen qalay kýresu kerek?
- Din mәselemiz jerbauyrlap jatyr. Shet elderding diny úiymdary keulep barady. Qazirding ózinde 4000 shamasynda eken. Oghan ózimizding qaratayaqtar uaghyzdar jýrgen әrtýrli «islamdyq» aghymdardy qosynyz. Keybir moldalar ótkeru-atqaru qyzmetin ashyq saudalap jýr. Osyny bas mýftiyimiz Ábsattar Derbisәli myrzagha ashyq hat etip jazdym da, kezdesip әngimelesudi ótindim de, al ol jauap bermedi, óitkeni onyng kóp uaqyty Astanadaghy, alys-jaqyn shet elderdegi diny saltanattarda ótip jýr.
- Qazaq kinoónerining býgingi hal-ahualyna berer baghanyz qanday?
- Kino ónerimiz haqynda aitarym shamaly. Ol salanyng mamany emespin de, olardyng tabaghyna qol saludan qorghanamyn.
- Ghabbas agha, osy jogharydaghy súraqtardyng barlyghyna da jauap beredi dep ýmittenemin. Doshan Joljaqsynov aghaghmyz: "Ánshising be, әninmen ainalys!" deytin ziyaly qauym ókilderine halyq qazir senimsizdikpen qaraydy. Sebebi, erteng el basyna kýn tua qalsa, óz mamandyghymen ainalysyp jaybaraqat jata beretinine kýmәn keltirmeymiz. "Soldatsyng ba, sen soghys!" dep aitatyndar da shyghatyn shyghar.
- Ziyaly qauym jóninde aitarym: әrqaysysynyng balshyghy әrqalay iylengen, qaytadan iyleytin kýsh joq.
- Jirinovski: "Qazaqstan degen meleketti bilmeymin, bilgim de kelmeydi" (Jas Alash, J.Mamay) depti.
Zaharov: "Qazaqtar orystarsyz ómir sýre almaydy!" dedi.
N.Benidz: "Qazaqsha sóilemender!" dedi.
Búl neni bildiredi? Memlekteke qauip tónip kele jatqan joq pa eken osylardyng sózinen keyin? Búlar tanymal adamdar. Solardyng sózin negizge alyp, Qazaqstandaghy barlyq orys úlys ókilderi osylay dep sheruge shyqsa ne bolmaq?
- Jirinovskiy, Zaharovqa kelsek. Búl betpaqtar Soljenisyn degenning tuyn ústap qaldy. Búlardyng otyna ózimiz de may qúidyq. N. Nazarbaevtyn: qazaqta shekara bolghan joq, býgingi shekarasynda memleketi bolmady... degen «tarihy tújyrymy», ony oljastardyng jalaulatqany esterinizde shyghar? Ózimizdi ózimiz kemsitken son, ózgelerge ne joryq?! Qazaqqa til tiygizgeni ýshin Jirinovskiydi búdan bylay Qazaqstangha jolatpau turaly Syrtqy ister ministrligimizding Reseyge notasy boldy da, kóp úzamay ol jalaqordyng Almatygha keluine, tughan kýnin atap ótuine rúhsat etildi. Búl ne? Qazaqty Jirinovskiyge satqandyq emes pe?!
- Túnghysh qazaq gharyshkerimiz Toqtar Áubәkirovtyng esimin ataugha ne tyiym salyndy dep oilaysyz?
- Toqtar Áubәkirovting sayasatqa aralasuyn qúptaghan joqpyn. Ol býgingi oppozisiyagha kózir bolugha tiyis emes. Ol - gharyshker, maman, ghalym. Osy jayynda kitap jazsa, sol paydaly bolar edi.
Oljas Sýleymenov «biylikting búlbúly» atanyp jýrgen E. Ertisbaevpen qanattasyp, ekinshi búlbúl bolyp aldy. «Meni» joghary, «qazaghymy» tómen.
- Nesipbekting "Bәiteregin" oqydynyz ba, oqysanyz qanday? Oqymasanyz, oqyghynyz keledi me?
- N. Aytúlynyng dastandarymen tanys emespin. Ózining de, ol turaly basqalardyng da maqalalaryn «Jas alashtan», osy sayttan oqydym. Angharghanym: preziydentti qolpashtaydy eken. Astanadaghy dýrmekten qalyp qoymaudy oilaghan ghoy. Qay shygharmada bolsyn keyipkerding dúrys-búrystyghy әdil aitylmasa, ol synarjaqtyqqa jetelep ketedi. Qalamgerde bireu ústar basjip bolmauy kerek.
Jýkel. Maghjan, Isatay jәne basqa inilerime jyly lebizderi ýshin alghys bildire otyryp, ózim turaly aitudy qalaghan saualgha jauap berumen әngimemdi ayaqtayyn.
IYә, men Shyghys Qazaqstannyng Úlan audanynanmyn. Bizdi úiymshyl emes, orys bolyp ketken desedi. Jany bar sóz. Jalghan namysty qalqan etpey aitarym: «Orys boludyn» bir artyqtyghy bar. Ol jikshildikting ne pәle ekenin bilmeuin. Qanday mәseleni bolsyn orekender ashyq aitady jәne sol jerde ol ýshin qyzylsheke bolugha, tipti keyde jagha jyrtysugha da barady, biraq ony kekke ainaldyruy, pәlen uaqytqa deyin úmytpay jýrui, ayaqtan shaluy, qaytse syrttay ese qaytarudy, ósh aludy kókseui joq. Ortalarynda otyz jyl jýrgende kózim jetken shyndyq búl. Jeti atamyzdy bilu paryz, al jershildik, rushyldyq, jikshildik siyaqty dertterden aman jýru - adami, ruhany mindetimiz. Jýrek soghuyn toqtatqansha arynnyng aldynda adal, әdil, batyl boluyng qajet. Osy ústanymnyng «arqasynda» múrnyma shertpek tiygen kezder boldy. Bir ghana mysal. Qazaqstan KP Ortalyq komiytetining iydeologiya jónindegi hatshysy 1983-jyly: «Senen myqty joq!» dep maqtap, «Ara- Shmeli» jornalyna Bas redaktorlyqqa bekittirdi. Onda «syn týzelmey min týzelmeydini» baghdar etip, ótkir syn materialdar jariyalaugha kiristik. Jornal felietonyna keyipker bolghan eki ministr, ghylymiy-zertteu instituty degenning ekeuining basshylary taqtarynan taydyryldy. «Aranyn» oblystardy aralap jýrip shaqqandary óz aldyna. Sodan keyin partiyamyz: «Sen onbaghansyn!» dep «óz ótinishimmen» ketirdi (1987-jyly). «Ókinishiniz bar ma?» degen saualgha da osy jauap bolsyn: men sonda qatty ókindim. Bas redaktorlyqqan airylghanyma emes, partbiyletti jemqorlardy kóbirek әshkerelep ýlgirmegenime ókindim. Jәne bir syrym: sayasy maqalagha bauyr basyp, satirany renjitinkiretip aldym.
Osy Abai. kz saytynda jariyalanyp jýrgen maqalalardyng bәri ózimning jekemenshigim, eshkimning dauy joq.
Sayt újymyna, súraq iyelerine 1001 alghys!