Jarasbay Sýleymenov. SÓNBEYTIN ShYRAQ
Men Maghjannyng atyn alghash ret 1972 jyly estidim. Ásker qatarynan oralyp, redaksiyagha qyzmetke ornalasqannan keyin otbasymyzben Qyzyljardaghy Kuybyshev (qazirgi M. Áuezov) kóshesindegi jeke menshik ýide pәter jaldap túrdyq. Ákeli-balaly jandar ýilerin qatar salypty. Ýlken ýide kempir men shal, týkpirge qaray salynghan shaghyn ýide ýsh balasymen sol kisilerding ýlken úldary túrady eken. Esimi - Maghjan. Biz osy ýiding bir bólmesine ornalastyq. Bir ýide túrsaq ta pәter iyesimen siyrek kezdesemiz. Óitkeni, ol kisi zavodta uchaske bastyghy bolyp isteydi, júmysqa erte ketedi, kesh keledi...
Osylay jýrip jattyq. Keyin jaqynyraq tanysyp, dastarqanymyz aralasa bastaghan kýnderding birinde shay ýstinde Maghjannyng etjendileu kelgen qaratory kelinshegi:
- Jurnaliske taqyryp kerek qoy, bir nәrse aitayyn ba? - dedi.
- Aytynyz.
- Atamnyng aituyna qaraghanda, ony men atamnyng ózinen emes, balasynan estidim, qazaqta Maghjan degen bir keremet aqyn bolypty. "Halyq jauy" retinde atylghan deydi. Mening atam sol kisimen Ombyda birge oqypty, dos bolypty. Balasynyng atyn sol kisining qúrmetine Maghjan dep qoyypty. Keyin atalas bir tuysynyng әieli bosanyp, "esimin siz qoyynyz" dep qolqa salghanda ony da "Maghjan bolsyn" depti.
Men Maghjannyng atyn alghash ret 1972 jyly estidim. Ásker qatarynan oralyp, redaksiyagha qyzmetke ornalasqannan keyin otbasymyzben Qyzyljardaghy Kuybyshev (qazirgi M. Áuezov) kóshesindegi jeke menshik ýide pәter jaldap túrdyq. Ákeli-balaly jandar ýilerin qatar salypty. Ýlken ýide kempir men shal, týkpirge qaray salynghan shaghyn ýide ýsh balasymen sol kisilerding ýlken úldary túrady eken. Esimi - Maghjan. Biz osy ýiding bir bólmesine ornalastyq. Bir ýide túrsaq ta pәter iyesimen siyrek kezdesemiz. Óitkeni, ol kisi zavodta uchaske bastyghy bolyp isteydi, júmysqa erte ketedi, kesh keledi...
Osylay jýrip jattyq. Keyin jaqynyraq tanysyp, dastarqanymyz aralasa bastaghan kýnderding birinde shay ýstinde Maghjannyng etjendileu kelgen qaratory kelinshegi:
- Jurnaliske taqyryp kerek qoy, bir nәrse aitayyn ba? - dedi.
- Aytynyz.
- Atamnyng aituyna qaraghanda, ony men atamnyng ózinen emes, balasynan estidim, qazaqta Maghjan degen bir keremet aqyn bolypty. "Halyq jauy" retinde atylghan deydi. Mening atam sol kisimen Ombyda birge oqypty, dos bolypty. Balasynyng atyn sol kisining qúrmetine Maghjan dep qoyypty. Keyin atalas bir tuysynyng әieli bosanyp, "esimin siz qoyynyz" dep qolqa salghanda ony da "Maghjan bolsyn" depti.
Búl әngimege birden eleng ete qoymadym. Óitkeni, Maghjan búryn estimegen adamym. Jazushylardan mening biletinim Sәbit Múqanov, Ghabit Mýsirepov, Múhtar Áuezov, Beyimbet Mayliyn, Iliyas Jansýgirov, Sәken Seyfulliyn. Songhy ýsheui de atylyp ketken. "Maghjan keremet bolsa, osylarmen birge nege aqtalmaghan?" Osy bir oy meni odan alystata týsse de, sol kýnnen keyin kórshi shaldy kezdestirgende oiyma birden Maghjan oralatyn boldy.
Artynan súrastyra kelsem, Qyzyljarda Beysen aqsaqaldy biletinder kóp eken. Ol kisi sol kezdegi oblystaghy iri moldalardyng biri boluy kerek, әiteuir, erteli-kesh bireuler mashinamen kelip, әketip-әkelip jatady. Ózi boy basyn taza ústaytyn adam. Sózge saran. Tanertennen keshke deyin qolynan qúrany týspeydi, beysauat kóshege shyqpaydy. Janylmaytyn bir isi - apta sayyn meshitke júma namazyna barady. Birde reti kelgende: "Ata, Maghjan degen ýlken aqyn bolypty" deydi, siz sol kisimen birge oqypsyz ghoy" dep syr suyrtpaqtamaq bolyp edim, shegir kózderin ózime qadap biraz otyrdy da: "Boldy ghoy, boldy" - dep sózining ar jaghyn jútyp qoydy. Odan әri jaq ashqan joq. Keyin de ol kisimen talay ret sóilespek bolyp oqtalghan edim, biraq qariyadan sóz ala almadym.
Birde Maghjan Júmabaevtyng esimi taghy da aldymnan shyqty. Ózimning bastyghym, ol kezde qazirgi "Soltýstik Qazaqstan" gazeti "Lenin tuy" dep atalatyn, sovet qúrylysy bólimining mengerushisi Múhametqaly Núrghojin kónili týsse kóldey adam edi. Keyde júmysty bylay syryp qoya túryp, әngime shertip ketetini bardy. Aytary kóp: soghys ardageri, úzaq jyldar partiya, sharuashylyq organdarynda qyzmet istegen. Sol kisi bir kýni әngime shertip otyryp ózining 1936 jyly Petropavldaghy múghalimder dayarlaytyn tehnikumda oqyghanyn, sol kezde Maghjan Júmabaevtyng orys tilinen sabaq bergenin aityp qaldy. "Maghjan Júmabaev qanday adam edi?" - dep súradym. «Odan beri kóp uaqyt ótti ghoy, shashy búira, óte súlu adam edi. Orysshasyna orystardyng ózi tәnti bolyp jýretin» - dedi Múqan
Bastyghym osydan basqa eshteme aita almady. Ol kezde (1973 j.) Maghjan esimi atalmaytyn, әlde Múqang saqtyq jasap, kóp syryn býgip qaldy ma, әlde shynynda da bilgeni sol boldy ma eken? Keyin ol kisining Maghjannyng aldynan dәris alghanmen, ómirinen beyhabar bolghany ras shyghar-au, dep oy týidim. Óitkeni, 1988 jyly M. Júmabaev aqtalghannan keyin, ol kezde Múqang tiri, biz talay ret kezdestik, Maghjan turaly ne bilesiz dep qazbalap súraghan kezderim de boldy, biraq ol kisi alghashqy aitqandaryna eshtene qosa alghan joq.
Redaksiyanyng qym-quyt ómiri, kýndelikti qarbalas ne nәrseni bolsyn úmyttyryp jiberedi. Múqandar tapsyrmanyng ýstine tapsyrma berip, "Álgi material qayda?" dep kózildirigining ýstinen qaraghanda, janyndy qoyargha jer tappay qysylasyng kelip. Ol kezde gazet aptasyna bes ret shyghady. Ony toltyru onay emes. Múndayda bәrin úmytugha tura keledi. Osylay kýn artynan kýn ótip jatty.
... 1986 jyldyng jeltoqsan aiynyng 15 júldyzynda men bir top partiya qyzmetkerlerimen birge Almatygha keldim. Ol kezde bizdi aratúra Joghary partiya mektebine bir ailyq kursqa jiberip túratyn. Sabaq 17-si kýni bastalugha tiyis. Oghan әli eki kýn bar. Jataqhanagha ornalastym da, amandyq bileyin dep osynda túratyn ústazym Seyten Sauytbekovting pәterine telefon shaldym. Sekeng mening Almatyda ekenimdi estui múng eken, "ýige keldin" astyna aldy. "Mazalaghanym qalay bolady?" dep oiymdy jinishkelep jetkizip kórip edim, Sekeng oghan toqtay qoymady «Bizding ýiding qayda ekenin bilesin, kýtemin», - dep telefon trubkasyn qoydy.
Seyten Limanúly Sauytbekov mening tughan aulym Baluanda kóp jyl segizjyldyq mektepti basqarghan, zeynet demalysyna shyqqannan keyin Almatygha qonys audarghan-dy. Ózi óte bilimdi adam, arab, parsy tilderin biledi, óleng jazady. Almatygha kelisimen jyl sayyn bir jinaq shygharatyn boldy.
Sirә, mening keletin uaqytymdy jobalap otyrghan boluy kerek, qonyraudyng týimesin basuym sol eken, esikti Sekenning ózi ashty. Amandyq-saulyq súrasqannan keyin ózining júmys bólmesine bastady. «Tәteng ómirden ozghan, qazir Seyilmen túryp jatyrmyn», - dedi Sekeng bir sәt múnayyp.
Sekeng eldi keremet saghynghan eken, sol joly súramaghan adamy joq. Ángimemen biraz otyryp qalyppyz. Arasynda óz jayyn da aityp qoyady. «Juyrda baspadan taghy bir kitabym jaryq kóruge tiyis. Ýide qarap otyra almaymyn. Kitaphanadaghy júmysym da kóp uaqyt alady». Ol kezde Sekeng Pushkin atyndaghy ortalyq kitaphananyng siyrek әdebiyetter bóliminde isteytin. Men ketuge ynghaylanghanda ol jazu stolynyng suyrmasyn ashyp, mәshinkege basylghan birneshe paraqty maghan úsyndy. «Estuing bar ma, qazaqtyng Maghjan Júmabaev degen keremet aqyny bolghan, ózi bizding jerlesimiz, 1938 jylghy qughyn-sýrginde atylyp ketken. Áli aqtalghan joq. Sonyng biraz enbegi qolyma týsip, audaryp edim. Mynau "Batyr Bayan" degen poemasy sende bolsyn, kýni tughanda eldegilerge úsynarsyn»,- dedi.
Sekeng astarlap sóileytin, óte tereng adam edi. "Kýni tughanda" degende Maghjannyng kóp keshikpey tolyq aqtalatynyn sezdirgen eken. Ol kýn de tudy. 1988 jylghy 28 jeltoqsanda "Maghjan Júmabaevtyn, Ahmet Baytúrsynovtyng jәne Jýsipbek Aymauytovtyng shygharmashylyq múrasy turaly" Qazaqstan kompartiyasy ortalyq komiytetining qaulysy jariyalandy. Búl Maghjan tolyq aqtaldy degen sóz edi. Naq osy uaqytta ústazymnyng amanatyn oryndap, Maghjan Júmabaevtyng "Batyr Bayanyn" oblystyq radiodan berdik. Ol kezde men oblystyq radioda bas redaktor edim. Al Býrkit Bekmaghanbetov osynda diktor bolatyn. Býrkit bar ónerin salyp, sanqyldatty.
Shyny kerek, osydan keyin de meni Maghjan taqyryby asa qyzyqtyra qoyghan joq. Oghan birden-bir sebep - sol kezdegi júmys bastylyghym boldy ghoy dep oilaymyn. Biraq, nege ekenin bilmeymin, Maghjan mening aldymnan shygha berdi.
Keshkilik júmys ornymda otyr edim, telefon shyldyr ete týsti.
- Sәlemetsiz be, búl Edige Qayyrbekov degen qazaq, - dedi trubkanyng ar jaghyndaghy adam.
- Assalaumaghaleykum, - dep sәlem berdim. Ol kisini syrttay bilushi edim. Últtyq qauipsizdik komiytetining Soltýstik Qazaqstan oblysy boyynsha basqarmasy bastyghynyng orynbasary bolyp isteytin, polkovniyk.
- Erteng uaqyt tauyp, maghan kelip ketpeysiz be? - dedi Edikeng sypayy ghana. Kóp oilanghan joqpyn.
- Tanerteng kelemin, - dedim.
Trubkany ornyna qoyghannan keyin "Búl kisi meni nege shaqyrdy eken", - dep oilanyp qaldym.
Tanerteng júmys kýni bastalysymen Últtyq qauipsizdik basqarmasynyng tabaldyryghynan attap, ózimning polkovnik E. Qayyrbekovting shaqyruymen kelgenimdi aittym. Kezekshi ofiyser ishki telefonmen basqarma bastyghynyng orynbasarymen baylanysty da: "Jýriniz, ol kisi kýtip otyr", - dedi.
Edige Qayyrbekovti syrtynan talay ret kórgem. Boyshan, keskindi kisi, tip-tik jýredi. Ornynan túryp, jyly úshyray qarsy aldy. Qol alysyp amandasqannan keyin "otyrynyz" dep aldynda túrghan oryndyqty núsqady.
- Meni siz tanymaytyn shygharsyz. Men Kerekuding azamatymyn. Biz sizdi bilemiz, ýidegi jengeng de jazghandaryndy oqyp jýredi. Osylay dedi de, ol aldynda jatqan papkagha qol sozdy.
- Maghjan Júmabaevtyng aqtalghanyn bilesiz ghoy, mynau - sol kisining isi. Mýmkin qyzyqtyrar dep shaqyryp otyrmyn, - dedi. Men birden kelisimimdi berdim.
- Búl isti әli eshkim qolyna ústaghan joq, syrtqa shygharugha bolmaydy, osynda qaraysyz.
- Jaqsy.
Sodan bir aptaday Maghjan isining ýstinen týspedim desem de bolady. Biraz jaydy qoyyn kitapshama da týsirdim. Aptanyng sonynda Edikene kirip, Maghjan isimen tanysyp bolghanymdy aittym. Ol kisi meni eski tanystay jyly úshyray qarsy alyp, biraz әngimelestik. Bayqaghanym әdebiyetten habary mol eken. Qoshtasarda: "Kóp sozbaugha tyrysynyz, qazir júrttyng bәri japa-tarmaghay jazady ghoy, shyndyq sizding qolynyzda, sony halyqqa tezirek jetkiziniz", - dedi.
Hosh, sonymen ózim apta boyy әri aqtaryp, beri aqtaryp, kónilge týigenderimdi qoyyn kitapshama týrtip alghan jaylardy taghy bir oy eleginen ótkizip, mazasyz kýy keshtim. Keudemdi bir maqtanysh kerneydi. "Aragha jyldar salyp halqyna qayta oralghan ayauly aqyn ómirining aqtandaqtaryn men ghana bilemin. Tezirek jazuym kerek". Biraq, qalamym jýre qoymady. Týsiniksiz jaylar kóp.
Uaqyt tabymen sarghysh tartqan № 3881 isting ong jaq shekesinde "qúpiya" degen jazuy bar. Maghjan Júmabaevty aiyptau jónindegi búl is 1937 jyldyng 30-shy jeltoqsanynda qozghalghan. Ol osydan ýsh kýn búryn taghy da tútqyndalghan bolatyn. Sonda taghylghan aiyp qanday deysizder ghoy. NKVD qyzmetkerleri Marseliskiy men Latypov qol qoyghan anyqtamada ol bylay tújyrymdalghan: "Maghjan Júmabaev alashordashy... 1917 jyly Omby qalasynda "Birlik" últtyq úiymynyng mýshesi bolghan, Kenes ókimetine qarsy kýres úiymdastyrugha qatysqan.
1922 jyly Baytúrsynov jәne basqalary basqarghan revolusiyagha qarsy qazaq últtyq úiymyna jaldanyp Kenes ókimetin qúlatu ýshin belsendi júmys jýrgizdi.
1929 jyly revolusiyagha qarsy qyzmeti әshkerelenip 10 jylgha sottalady, konslagerige qamaldy.
1935 jyly lageriden oralghannan keyin eski kontrrevolusiyalyq baylanystaryn qalpyna keltirip, revolusiyagha qarsy belsendi is-qimylyn odan әri jalghastyrdy".
Búl kezde aqyn Almatyda Lesnaya kóshesindegi 89 ýide túratyn. Tintu esh nәtiyje bermese de, taghylyp otyrylghan kinәni dәleldeytin aighaqtary bolmasa da kishi leytenant Núrjanov jedel-ghabyl jauap alugha kirisipti.
Súraq: "Siz Qazaqstandaghy Kenes ókimetine qarsy últtyq úiymnyng mýshesi retinde jәne onyng tapsyrmasy boyynsha belsendi kontrrevolusiyalyq júmys jýrgizgeniniz ýshin tútqyndalyp otyrsyz.
Siz ózinizding osy kinәnizdi moynynyzgha alasyz ba?"
Jauap: "Búl orayda men ózimdi kinәlimin dep sanamaymyn".
Tergeushi men aqyn arasynda bolghan alghashqy әngimening tórkini osynday. Bir tanqalarlyghy, arada bir apta ótkennen keyin, 1938 jylghy qantardyng 6-synda Maghjan Júmabaev Qazaq KSR-ning ishki ister halyq komissariatyna ótinish jazyp, ózine taghylghan barlyq aiypty moynyna alatynyn, 1919-1929 jyldar aralyghynda Bókeyhanovqa jaldanyp, Japoniyanyng paydasyna shpiondyq jasaghanyn mәlimdepti. 1929 jylgha deyin Seyfullinmen, al lageriden kelgennen keyin I. Ahmetovpen, E. Omarovpen (Bókeyhanovtyng jeke hatshysy (- J. S.), S. Múqanovpen baylanysy bolghanyn jazady. Osy aitylghandardyng bәrin aqpannyng 16-sy kýni jauap alu kezinde de rastaydy. Osy is boyynsha tergeushi Dmitriyenko aqynnyng júbayy Zyliha men Beyimbet Maylinnen de jauap alghan. Biraq, olardyng jauabynda ilgek bolarlyq eshteme joq. Soghan qaramastan aqyn NKVD komissiyasy men KSRO prokuraturasynyng 1938 jylghy 11 aqpandaghy sheshimine sәikes Kenes ýkimetine qarsy jәne shpiondyq qyzmeti ýshin atu jazasyna kesilip, ýkim sol jyly nauryzdyng 19-y kýni oryndalghan.
Aqyngha taghylghan aiyp mýlde dәleldenbegen. Al onyng ózining moyyndauyna keletin bolsaq, tergeu kezinde Bәidildiyn, Seydalin jәne basqa 14 adamdy shpiondyqqa tarttym dese de keyingi tekserister kórsetkendey, memlekettik qauipsizdik organdarynda, múraghattarda jogharyda esimderi atalghan adamdardyng sheteldik barlaumen baylanysta bolghanyn aighaqtaytyn qújattar joq bolyp shyqty. Ol ol ma, KSRO Jogharghy soty әskery alqasynyng sheshimimen atu jazasyna kesilgen Bókeyhanovtyng ózine de shpiondyq jasady degen aiyp taghylmaghan. Bir sózben aitqanda, Maghjan Júmabaevtyng taghdyrynyng qayghyly ayaqtaluyna әkelip soqqan ýkim azap pen mazaqqa tóze almay mort synghan aqynnyng óz moyyndauyna ghana negizdelgen. Sol kezdegi zandylyqtyn, sottyng syiqy osy bolsa, oghan ne shara?! Almaghayyp zamanda halqy aqynnan osylay airylghan edi.
Qayghy-qasiretke, azapqa, múngha toly sol jyldar siyaqty aqynnyng halqyna qayta oraluy da onaygha soqpaghan siyaqty. 1959 jyldyng tamyz aiynda qozghalghan №4998-shi is osyghan kóz jetkizedi. Búl isting qozghaluyna birden-bir sebepshi bolghan adam - aqynnyng jary Zyliha. "Óli riza bolmay, tiri bayymaydy" degen emes pe, qapylysta airylyp qalghan asylyna adal atyn qaytarudy ómir múratyna ainaldyrghan Zyliha sheshey talay tabaldyryqty tozdyryp, talay joghary mәrtebeli myrzalargha hat joldaghan. Sonday hattyng biri KSRO Ministrler Kenesining tóraghasy N. S. Hrushevke joldanady. Mәskeuden osy hatqa baylanysty naqty núsqau alghan Qazaq KSR Ministrler Kenesi janyndaghy memlekettik qauipsizdik komiyteti Maghjan isin qayta qaraugha mәjbýr bolady. Zyliha sheshey osy komiytetting tergeu bólimining bastyghy N. P. Lovyatinge de hat jazyp, (búl hat ta biz sóz etip otyrghan iste tigilgen) Maghjannyng jazyqsyzdan jazyqsyz atylyp ketkenin, týrmeden shyqqannan keyin qoghamdaghy ózgeristerge kózqarasy mýlde ózgergenine ilandyrmaq boldy. Sonyng aighaghy retinde aqynnyng týrmeden bosap kelgennen keyin jazghan bir shumaq ólenin keltiredi.
"Osy betim - aq niyetim, keldim bastap,
Janymnan bar jarany sylyp tastap.
Enbekshi el ashuy úshan, meyirimi mol,
Janymdy tarttym saghan jalanashtap."
Bir sәt sheginis jasap, osy joldargha terenirek ýnileyikshi. Aqyn ózining qateligin, adasqanyn moyyndap túrghan joq pa. Týrmede oimen talay jyl onasha qalghan aqyn nege janynan joq jarany sylyp tastaydy. IYә, búl sharasyzdyqtan tughan joldar edi.
Ol qughyn-sýrginning dýley kýshin týrmeden shyqqanan keyin, tipti, kýshti sezingen. Qayda barsa da jabuly qaqpa, menireulik. Sening kim ekenindi biletinder selt etpeydi. Ne isteu kerek? Ajaldygha bir ólim bary anyq qoy. Al jýrekti tolqytqan jyrdy ala ketuge bola ma. Ózin ólimge qisa da, ólenin qimaghan aqyn tyghyryqtan jol izdegen boluy kerek. Sәbit Múqanovtyng 1936 jylghy 27 qazanda Maghjan Júmabaevqa joldaghan haty da osyny dәleldeydi.
"27. H. 1936 jyl.
Almaty.
Qúrmetti Maghjan, jazushylar úiymyna jazghan aryzynyzdy da, mening eldegi adresime jazghan hatynyzdy da aldym. pravlenie mýshelerine oqydym. Olar da, men de shyn yqylaspen Sovet әdebiyetine qatynasamyn degen sózderinizdi, bergen uәdenizdi qarsy alamyz, shyndyghyna senemiz.
Adamshylyq ar úyaty bar kisi osylay bolugha tiyis. Óziniz aitqanday adam balasyn baqytqa jetkizetin jalghyz jol kommunist partiyasynyng joly.
Sizben jolyghyp sóileskende de men aittym ghoy: egerde óziniz shyn niyetpen sovet әdebiyetine qyzmet etem deseniz jazuynyzgha eshkim bóget bolmaydy dep. Sol sózim әli de sóz. Búl pikirge basqa joldastar da qarsy emes. Búl hatta men jalpy sózdi qoya túryp, sizding eki súraghynyzgha jauap bereyin.
1. Jazushylar úiymyna sovet әdebiyetine qalamymen enbek sinirgen kisi alynady. Biz sizding qatalyqtan qayttym dep jazghan hatynyzgha senemiz. Biraq, kópshilik aldyna dúrys qalamynyzdan shyqqan kórkem sózinizdi úsynghansha, ólenderiniz basylghansha úiymgha mýshe boludy ustav kótermeydi. Búl sózge siz renjuge tiyisti emessiz.
Ustav - úiymnyng tәrtibi. Tәrtip deklarasiyadan isti jaqsy kóredi. Jazuynyzdy betke qaqpaymyz. Sovet platformasynda otyryp jazghan sózinizdi basamyz. Sodan keyin úiymgha mýshelik mәselesi ózinen-ózi sheshiledi.
2-shi. Qyzmetiniz, úiymnyng sizge kómegi turaly. Aldymen Qyzyljarda túrsanyz da, A-Atagha kelseniz de yqtiyar ózinizde bolsyn. Múnda kelemin deseniz sizdi betke qaghatyn kisi joq. Qayda túrsanyz da jazugha kerekti jaghdaydy jasatugha bolady. Biraq, búl retinde maghan habar beriniz.
Qyzyljarda sóileskende aittym ghoy: jazugha belsene kirisu, sovet әdebiyetine qyzmet etu júmysynyng tetigi kóbinese ózinizde dep, egerde shyn niyetpen sovet әdebiyetine atsalyssanyz Sizdi betke qaghatyn, búryn pәlen bolyp eding deytin kisi bolmaydy. Proletariattyng raqymy mol. Ol qorghay da biledi. Jarylghay da biledi. Biraq, proletariat sóz emes, isti jaqsy kóredi.
Qúrmetti sәlemmen
Sәbiyt."
Memlekettik qauipsizdik komiyteti Maghjan Júmabaevty aqtaugha baylanysty isti kóp sozbay nýktesin qoyyp bergen. Sóitip, 1938 jylghy aiyptau joqqa shygharyldy. Desek te, aqyn búl joly da tolyq aqtalmaydy.
Oqyrmandargha týsinikti bolu ýshin, taghy bir qújatqa jýgineyik. "Qazaq KSR Ministrler Kenesi janyndaghy memlekettik qauipsizdik komiyteti tóraghasynyng orynbasary A. Arystanbekov joldasqa
Sizding 1959 jylghy 10 jeltoqsandaghy №3/1866 qatynas qaghazynyzgha baylanysty Qazan revolusiyasyna deyin jәne keyin jaryq kórgen shygharmalarynyn, jyrlarynyn, romandarynyn, maqalalarynyn, ocherkterining jәne audarma shygharmalarynyng iydeyalyq baghyty turaly qorytyndy jasau ýshin Maghjan Júmabaevtyng shygharmashylyghymen tanysu maqsatymen Qazaq KSR Ghylym akademiyasynyng til jәne әdebiyet instituty men Qazaqstan Jazushylar odaghy ghalymdar men jazushylar esebinen top qúrghanyn habarlaymyz.
Topqa kirgender:
1. Tәjibaev Á. - tóragha.
2. Dýisenbaev I. - әdebiyettanushy, tóraghanyng orynbasary.
3. Ahmetov Ghalym - audarmashy.
4. Janghalin M. - audarmashy.
5. Ysmayylov E. - әdebiyetshi.
6. Mәulenov S. - aqyn."
Búl qújatqa Qazaqstan Jazushylar odaghynyng hatshysy Á. Tәjibaev qol qoyghan. Endi osy toptyng tyndyrghan isine toqtalayyq. Top búl jayynda 1960 jylghy mamyrdyng 19-ynda "óte qúpiya" týrde memlekettik qauipsizdik komiytetine bylay dep habarlaghan. "Sizderding ótinishteriniz boyynsha jazushylar men әdebiyetshilerding bir toby 1938 jyly sottalghan Maghjan Júmabaevtyng әdeby múrasymen ýstirt tanysyp shyqty... Artynda qalghan jyrlaryna keletin bolsaq, tútas alghanda ózining iydeyalyq negizinde burjuaziyalyq-últtyq, demek kontrrevolusiyalyq sipatta bolghan." Osylay arnayy qúrylghan top 1938 jyly NKVD qyzmetkerleri oilap tapqan aiypty jartylay dәleldep tastaghan. Tek búl arada basyn ashyp aita ketetin bir mәsele, jogharydaghy top әzirlegen qorytyndy qújatqa qazaqtyng belgili aqyny Syrbay Mәulenov qol qoymapty. Aqynnyng zerttelgen mәselege jeke kózqarasy bolghan-au dep qaldym. Áytpese, ol kezde memlekettik qauipsizdik komiytetining tapsyrmasyn oryndamaugha kimning dәti shydap, batyly barghan. Úly Otan soghysy jyldarynda ot pen oqtyng arasynda bolyp talay ret ólimmen betpe-bet kelgen aqyn arynan asa almaghan-au, sirә. Bizdinshe onyng basqa sebebi boluy mýmkin emes.
Aqyry ne kerek, aqyn ómirine qatysty osy jaylardy ózek ete otyryp, kólemdi maqala jazdym. Ol "Soltýstik Qazaqstan" gazetinde jariyalandy. Osydan keyin búl jaydy býkil respublika júrtshylyghynyng bilgeni jón ghoy degen oimen jarty saghattyq radiohabaryn jasadym. Ol ile respublikalyq efirden berildi. Ol kezde men respublikalyq radionyng Soltýstik Qazaqstan oblysyndaghy menshikti tilshisi edim. Habardy biraz adam estipti. Belgili jazushy Áljappar Ábishev "Mәdeniyet jәne túrmys" (qazirgi "Parasat") jurnalyna úsynghan kólemdi maqalasynda Maghjan Júmabaevtyng sottaluy men aqtaluyna qatysty jana jaylardy radiodan estigenin, jany týrshikkenin aityp, ony 1960 jyly jaryq dýniyege shygharmaghandardyng qalay jer basyp jýrgenine tandanys bildiripti.
Osydan keyin men qaytadan Maghjan taqyrybyn qauzaugha kiristim. "Soltýstik Qazaqstanda" jariyalanghan maqalany tolyqtyryp, respublikalyq basylymdardyng birine úsynugha úighardym. Óstip jýrgende Almatygha jol týsti.Búl kezde Maghjan ómirining bizge beymәlim betteri әli baspa betin kóre qoyghan joq-ty. Sodan da bolar, redaksiyadaghylar: "Maqalany basayyq, tek Jazushylar odaghynyng tobyna qatysty jerin alyp tastanyz", - dedi. Men búghan kelise almadym.
Osydan keyin oblystyq dengeyde bolsyn, respublika kóleminde bolsyn barlyq basylymdar derlik, Maghjan turaly maqalalardy jariyalay bastady. Men shamam kelgenshe olardyng birde-birin qalt jibermeuge tyrystym. Biraq, memleket qauipsizdigi komiytetinde saqtalghan № 3884 ispen tanysqandardyng birde-biri Á. Tәjibaev basqarghan komissiyanyng tújyrymy turaly júmghan auyzdaryn ashqan emes. Sodan ba eken, kýni býginge deyin maghan Maghjan shyndyghy tolyq aitylmaghanday bolady da túrady.
Bәlkim, 1960 jyly M. Júmabaevtyng isin qayta qaraghanda komissiyany sol kezdegi Jazushylar odaghynyng hatshysy Á. Tәjibaev basqarmaghanda, biz aqiyq aqynmen otyz jyl erte kezdeser me edik, kim bilsin. Óitkeni, Ábdildanyng ejelden Maghjangha júldyzy qarsy bolghan. 1927 jyldyng ózinde ol:
"Maghjanday izdemeymin Qorqyt kórin,
Qobyzben sarnamaymyn súrap ólim.
Kezbeymin esuas bop en dalany,
Quatty orys, qazaq enbekshi elim.
Kór de aulaq, óz basymnan ólim de aulaq,
Kórsetem Maghjandargha kórding tórin" - dep (Á. Tәjibaev "Jana yrghaq" 1934, 28-29 better) óz ýkimin shygharyp qoyghan. Ras, osynday ýzildi-kesildi sóz aitqanda Á. Tәjibaevtyng nebәri 18 jasta bolghanyn, albyrt jýrekting alyp-úshpa minezining jeteginde ketui mýmkindigin de eskeru kerek shyghar. Biraq, Á. Tәjibaev keyin ghylymy dissertasiya qorghaghanda Maghjan shygharmashylyghyna kózqarasyn ózgertken joq. "... Pessimizm - dýniyeden toryghu, tabyt pen kórden basqany kórmeu, ólim kýiin ghana estu, qanday tilde jazylsa da, simvolizmning ortaq auruy. Ólip bara jatqan kapitalizmmen birge ólu belgisi. Maghjan osy topta, osy tapta" - dep jazdy ol. (Á. Tәjibaev. Bes tomdyq shygharmalar jinaghy. 4-tom, 68 bet. Almaty, 1981.) Osynday sózderden keyin Maghjangha onyng jýregi qaydan jibisin. Búl arada Á. Tәjibaev Maghjandy, Maghjannyng poeziyasyn týsinbey ketti desek, әriyne, qatelesken bolar edik. Týsindi. Óitkeni, naq sol jyldary (1929 j.) Múhtar Áuezov: "Býgingi kýnning bar jazushysynyng ishinen keleshekke boy úryp, artqy kýnge anyq qalugha jaraytyn sóz - Maghjan sózi" dep jazghany oghan da mәlim bolatyn.
Maghjan taqyrybyna qalam tartqandardyng bәri de Maghjannyng qazaq poeziyasyndaghy Abaydan keyingi janashyl aqyn ekenin moyyndaydy. Biraq, onyng shyn baghasyn kezinde Jýsipbek Aymauytov bergen. Onyng sózimen aitsaq, "Maghjan ólendi muzykagha ainaldyrghan, dybystan suret tughyzghan, sózge jan bitirgen, jana ólsheuler shygharghan aqyn".
Osydan birer jyl búryn Petropavlda respublika kitaphana qyzmetkerlerining alqaly jiyny ótti. Oghan sol kezde Almatydaghy ortalyq kitaphananyng diyrektory bolghan Múrat Áuezov te qatysty. Úlynyng úrpaghy, altynnyng synyghy, san-qyrly azamat meni qatty qyzyqtyrdy. "Qalay kezdesem, tildesem" degen oy mazalay berdi. Orayyn keltirip osy oiymdy bildirgenimde Múrat Múhtarúly kóp oilanbastan kelisimin berdi.
Qonaq ýiding tynysh bólmesinde onasha otyrmyz. Múrat Múhtarúlyn dәl osylay jaqynnan túnghysh kóruim. Jýzi óte jyly, sabyrly, jýris-túrysy manghaz. Biraq, nege ekenin bilmeymin, mende qobalju joq. ózim kýnde kórip, kýnde aralasyp jýrgen azamattay, onyng әr qimylyn baghyp jaybaraqat otyrmyn.
- Ángimemizdi bastaymyz ba? - dedi ol sәlden song kýlimsirep.
Men ózimning birazdan beri qazaqtyng úly aqyndarynyng biri Maghjan Júmabaevtyng ómiri men shygharmashylyghyna qatysty jaylardy jinastyryp jýrgenimdi, osy baghytta әngime órbitkim keletinin aittym.
- Súray beriniz, men dayynmyn, - dedi ol taghy da kýlimsirep.
- Sizding әkeniz, qazaqtyng úlylyghyn býkil әlemge tanytqan qalamger Múhtar Áuezov Maghjan turaly qanday oy aitqanyn biletin shygharsyz. Ol kisi "Abaydan keyin Maghjandy sýiemin. Evropalyghyn, jarqyraghyn, әshekeyin sýiemin. Qazaq aqyndarynyng qara qordaly aulynda tuyp, Evropadaghy mәdeniyetpen súlulyq sarayyna baryp, jaylauy jarasqan Arqa qyzyn kórip sezgendey bolamyn... Býgingi kýnning bar jazushysynyng ishinen keleshekke boy úryp, artqy kýnge anyq qalugha jaraytyn sóz Maghjannyng sózi" - demep pe edi. Osy sózder arqyly Múqang Maghjandy Abaydan keyingi bar aqyn-jazushylardan joghary qoyatynyn anghartatyn siyaqty. Maghjannyng qazaq әdebiyetindegi orny turaly siz ne oilaysyz?
- Maghjan - úly aqyn. Ony úyalmay, qyzaraqtamay úly deuimiz kerek. San ghasyrlyq tarihy bar últtyq әdebiyetimizding shejiresinde Abaydan keyin, tipti, key pozisiyalarda Abaymen qatarlasyp ketetin aqyndy úly demegende ne deymiz?! Maghan, әsirese, Maghjannyng lirikasy qatty únaydy. Jastayymnan sol ólenderdi jattap óstim desem artyq aitqandyghym emes.
- Maghjan ólenderin zamandastarynyng oqyghanyn bilemiz. Al sizding buynnyng onymen erte tanysugha mýmkindigi bolghan joq qoy...
- Dúrys aitasyz. Mening jas kezimde Maghjannyng ólenderin bylay qoyghanda, onyng kim ekenin biletinder shamaly bolatyn. Bәri mening anam Fatima men Zyliha shesheyding tanystyghynan bastaldy. Mening anam - Fatima qazaqtyng belgili aqyny Iliyas Jansýgirovtyng jary bolghan. Bertin Maghjannyng jesiri Zyliha ekeui jii aralasyp túrdy. Alghashynda "Búl kim?" dep súraghanymda: "Qazaqta Maghjan Júmabaev degen aqyn bolghan, sol kisining jary" - degen. Sosyn meni qyzyqtyra týskisi kele me, Iliyas (Jansýgirov) «Maghjannyng lirikasy menikinen kýshtirek" dep otyrushy edi" degendi qosyp qoyady. Maghjan mening ómirime osylay endi. Sóitip, Zyliha sheshey bizding ýige kelgende ainalshyqtap, manaylarynan shyqpaytyn boldym. Bir-birine múndaryn shaghyp, ýilerine qaytarda Zyliha shesheydi shygharyp salu da mening mindetime ainaldy.
Osylay kýnder ótip jatty. Maghjannyng biraz ólenderin jattap aldym. Ol ólender Mәskeude oquda jýrgenimde mening ózim tendes zamandastarym arasynda bedelimning joghary boluyna kómektesti. Óitkeni, ol kezde men qazaqshagha shorqaq edim. Biraq:
Jer jýzine er ataghym jayylghan,
Jan emespin ottan, sudan tayynghan.
Qayraty men qandybalaq qyranmyn,
Kýn bolghan joq jaudan jýrek shayynghan, - dep Maghjandy sudyrata jónelgenimde bәri auyzdaryn ashyp qalatyn.
Keyin Jazushylar odaghynda qyzmet istep jýrgenimde Zyliha apaymen birneshe ret kezdestik. Oljas bar, bәrimiz aqsha jinap, Zyliha apaygha Maghjannyng ólenderin mәshinkege bastyryp, týpteuge kómektestik.
- Maghjan jyrlary jarty ghasyr boyy oqushysynyng qolyna tiygen joq. Siz qalay oilaysyz. Onyng jalpy qazaq poeziyasynyng damuyna әseri boldy ma?
- Sóz joq, keri әser boldy. Maghjan - úly túlgha. Abay últymyzdyng jazba әdebiyetining negizin qalasa, Maghjan qazaq poeziyasynyng jana baghytyn aiqyndaghan edi. Eger onyng jyrlary jarty ghasyr boyy jabuly jatpaghanda bizde Qadyr Myrzaliyev, Túmanbay Moldaghaliyev syndy myqty aqyndar әldeqayda kóp bolar edi.
- Nege Qadyr Myrzaliyev, nege Túmanbay Moldaghaliyev?..
- Basqalar da bar ghoy. Búlardy atap otyrghanym, ekeui de Maghjan ólenderinen erte susyndady, óitkeni Zyliha qúrastyrghan jinaqtar olardyng qoldaryna júrttan búryn tiydi. Iranbekting de jaqsy aqyn ekenine eshkimning dauy joq. Ghabbas Qabyshevtan bir kitapty ol da alghan, biraq, qaytarghan joq.
- Halyq arasynda kezinde Maghjannyng enbekterin paydalanyp ketken әdebiyetshiler kóp boldy. Aqynnyng aqtaluyna qarsylyq bildirgender de solar, - degen sóz bar. Osy jayynda siz ne aitar ediniz?
- Halyq aitsa qalt aitpaydy. Ol ras. Men qazir atyn atap, týsin týstemey-aq qoyayyn, kezinde ol jayynda biraz әngimeni qúlaghym shalghan.
- Al Ábdilda Tәjibaevtyng Maghjangha sonshalyqty shýiliguine ne sebep boldy eken?
- Býginde aramyzda joq adam turaly aitu da qiyn. Biraq, súraghyndy týsinemin. Biz búl jaydy orap ótpeuge tiyispiz. Odan sabaq aluymyz, endigi jerde qaytalanbauyna qol jetkizuimiz kerek. Mening biletinim, Ábekeng ózining qateligin týsindi. "Búl mening de, meni tәrbiyelep, sóiletken aghalarymnyng da keshirilmeytin kýnәsi" dep jazuy osynyng dәleli. Ábdilda Tәjibaevtyng Maghjannyng 1988 jyly shyqqan jinaghyna alghysóz jazghanyn bilesiz. Mine, osy alghysózding tónireginde qanshama әngime kóterildi. Bile bilseniz, búl da Ábekeng ýshin kýnәsin juudyng bir joly edi. Áytpese, Ábdilda Tәjibaev Maghjandy týsinbedi, baghalay almady dep aitugha bolmaydy. Bertin onashada Maghjandy oqyp, oqyghan sayyn egilip jylaghanyn aityp jýrgender bar ghoy. Biz osylay topshylaymyz. Ábekenning ózi eshkimge tis jaryp, syryn ashqan emes. Bәrin ózimen birge ala ketti.
Maghjan turaly aqynnyng jaqyn tuystary Ghadilsha Qaharmanov, bertin qaytqan Biybizayyp apay da kóp әngime aitqan. Shota Rustaveliyding "Jolbarys tondy jihangez" poemasyn audaryp aty shyqqan qazaqtyng belgili aqyny Hamza Abdullinge de kezdesken sayyn qolqa salyp, kóp jaygha qanyqqanym bar. Ásirese, Hamzekeng Maghjannyng ólenderin jatqa aityp, shabyttanyp ketushi edi. Sosyn "Maghjan payghambar ghoy, payghambar!" dep ornynan qozghalmay, oigha batyp úzaq otyratyn. Býgin Maghjan shygharmashylyghymen etene tanysqannan keyin onyng aitqandaryna aina-qatesiz senesin.
Maghjan - shyn mәninde Payghambar!!!
"Abay-aqparat"