Áziz ÁMIRE. Ghalymdar qaytyp kele me?..
QR Bilim jәne ghylym ministri Baqytjan Júmaghúlov shetelde enbek etip jýrgen qazaq ghalymdaryn elge shaqyru turaly bastama kóterip otyr. Búl turaly ol Senattyng plenarlyq otyrsynda mәlimdedi. Ministr myrzanyng aituynsha, ministrlik 125 ghalymnyng tizimin jasap qoyypty. Degenmen, atalghan ghalymdar ministrlikting shaqyruyn qúp alyp elge qaytyp kele qoyar ma eken?.. Oghan ministr myrza da kepildik bere almaytyn siyaqty. Degenmen, ol elimizding intellektualdyq mýmkindigin saqtau ýshin barlyq jaghday jasalyp otyrghanyn aitady. Ásirese, «Nazarbaev uniyversiyteti» ýlken roli atqarady deydi.
B.Júmaghúlovtyng múnysy jana qyzmetindegi piar-aksiya ghana boluy mýmkin. Nege deysiz ghoy? Oghan bir ghana mysal keltireyik. Mәselen, Quat Esenov degen esim sizge tanys pa? Tanymasanyz, esinizge salayyq, ony kezinde Elbasynyng ózi «altyn bala» ataghan. Ol eng kóp jetistikterge jetken oqushy retinde Ginnesting rekordtar kitabyna engen.
Quat Pavlodardaghy №8 liyseyde oqyp jýrgeninde birneshe mәrte kezigip, súhbattasqanymyz bar. Birtogha, ýnemi oigha shomyp jýretin jasóspirim ózining bar talantyn elining erteni ýshin júmsaghysy keletinin aitatyn. Mektep bitirgen song oquyn óz kýshimen Amerikada jalghastyrdy. Sonda jýrip informatika salasynda ýlken janalyq ashty. Onyng avtorlyq qúqyghyn amerikalyq bir kompaniya satyp alyp, Quattyng ózi sol kompaniyanyng eng joghary jalaqy alatyn qyzmetkeri retinde júmysqa túrdy.
QR Bilim jәne ghylym ministri Baqytjan Júmaghúlov shetelde enbek etip jýrgen qazaq ghalymdaryn elge shaqyru turaly bastama kóterip otyr. Búl turaly ol Senattyng plenarlyq otyrsynda mәlimdedi. Ministr myrzanyng aituynsha, ministrlik 125 ghalymnyng tizimin jasap qoyypty. Degenmen, atalghan ghalymdar ministrlikting shaqyruyn qúp alyp elge qaytyp kele qoyar ma eken?.. Oghan ministr myrza da kepildik bere almaytyn siyaqty. Degenmen, ol elimizding intellektualdyq mýmkindigin saqtau ýshin barlyq jaghday jasalyp otyrghanyn aitady. Ásirese, «Nazarbaev uniyversiyteti» ýlken roli atqarady deydi.
B.Júmaghúlovtyng múnysy jana qyzmetindegi piar-aksiya ghana boluy mýmkin. Nege deysiz ghoy? Oghan bir ghana mysal keltireyik. Mәselen, Quat Esenov degen esim sizge tanys pa? Tanymasanyz, esinizge salayyq, ony kezinde Elbasynyng ózi «altyn bala» ataghan. Ol eng kóp jetistikterge jetken oqushy retinde Ginnesting rekordtar kitabyna engen.
Quat Pavlodardaghy №8 liyseyde oqyp jýrgeninde birneshe mәrte kezigip, súhbattasqanymyz bar. Birtogha, ýnemi oigha shomyp jýretin jasóspirim ózining bar talantyn elining erteni ýshin júmsaghysy keletinin aitatyn. Mektep bitirgen song oquyn óz kýshimen Amerikada jalghastyrdy. Sonda jýrip informatika salasynda ýlken janalyq ashty. Onyng avtorlyq qúqyghyn amerikalyq bir kompaniya satyp alyp, Quattyng ózi sol kompaniyanyng eng joghary jalaqy alatyn qyzmetkeri retinde júmysqa túrdy.
Pavlodardaghy Quat oqyghan liysey TMD elderindegi eng myqty matematikalyq mektepterding biri ghana emes, biregeyi sanalady. Osy mektepting kezinde TMD-daghy oqushylar arasynda eng joghary nәtiyjeler kórsetken 15 týlegi de AQSh-ta qaldy. Olardyng ishindegi «Bolashaq» baghdarlamasymen oqyghandar ýshin AQSh Qazaqstangha aippúl tólep berude.
Aytpaqshy, osydan eki jyl búryn Pavlodar oblysynyng әkimi Baqytjan Saghyntaev jana qyzmetine kirisken kezde «Bolashaqtyqtarmen» kezdeskisi kelgen. Masqara bolghanda oblysta «Bolashaq» baghdarlamasy boyynsha oqyp, elge qaytyp kelgen birde-bir bala tabylmady. Ákim tiyisti organdargha «Bolashaq» boyynsha oqyghan balardy elge shaqyru turaly tapsyrma bergen. Alayda, ol mindet әli jýzege asqan joq. «Bolashaq» boyynsha shetmemleketterde oqyp kelgenderding ózi elde jaqsy júmysqa túra almaydy. Óitkeni, bizding elde jaqsy qyzmetterge tek sybaylas-jemqorlyq arqyly ghana qol jetkizuge bolady. Oghan jastardyng kózi әbden jetip, jýrekteri shaylyghyp qalghan.
Demek, ministr B.Júmaghúlovtyng sheteldegi ghalymdardy alyp kelemiz degeni bos әngime ghana. Eldegi sybaylas-jemqorlyq azaymay ghalymdardyng qaytyp kelui mýmkin emes.
Bilim jәne ghylym ministrligine 12-shi ministr bolyp taghayyndalghan Baqytjan Júmaghúlov elge jas ghalymdardy qaytaryp alumen qatar ÚBT-gha (Últtyq Birynghay Testileu) da betbúrys jasaytynyn bildirdi. Baqytjan Túrsynúlynyng kópshilikpen internet arqyly qúrghan súhbatynynan eptep úqqanymyz - búdan bylay ÚBT eki satyly bolatyn kórinedi. Testileuding birinshi satysy - oqushynyng ortasha bilim alghanyn, orta mektepti «Altyn belgimen» nemese ýzdik tәmamdaghanyn aighaqtaydy. Testileuding ekinshi satysynda talapker ózi qalaghan mamandyq boyynsha bir pәnnen synaq tapsyrady. «Búl ózi Týimebaevtan beri bar dәstýr» deydi mektep oqytushylary. Endeshe, búny Júmaghúlov myrza nesine janalyq etip aityp otyr?.. Týsinbedik.
Jalpy bizdegi bilim beru salasynda qoyyrtpaq kóp. Ministr oryntaghyna qonjighannyng qaysysy bolmasyn qyzmetin reformadan bastaydy. Bastaydy da tastaydy. Sebebi jyl úzatpay jyly ornyn bosatatyn eks-ministrding ornyna kelgen kezekti ministr әriptesining isin iske alghysyz etip, bilim men ghylym salasyna tynnan týren salmaq bolyp әurelenedi. Olardy qoyshy, biri ketse biri keler, eki ortada jastargha obal boldy. Mektep baghdarlamasy auyr. Olaq qoldardan ótken oqulyqtar birinen birine kóship jýr. Mektepterdin, әsirese, qazaq mektepterining materialdyq bazasy óte nashar. Jә, búl jayt aitylyp ta, jazylyp ta kele jatqan taqyryp. Biz bilimning elimizdegi berekesizdigine bir sebep tómendegi jayttar ma degen oigha bekip otyrmyz. Qaranyz:
BILIM MINISTRLERI
1. 1988-1993 qazanyna deyin - Shaysúltan Shayahmetov
Búl jana ýlgidegi mektepter men arnauly orta bilim beretin oqu oryndary: liysey, gimnaziya, kәsiptik-tehnikalyq mektepter, kolledjderding payda bolghan uaqyty edi.
2. 1993-1994 qarashasyna deyin - Erejep Mәmbetqaziyev
Osy kezde 1994 jyly preizdent N.Nazarbaevtyng qoldauymen «Bolashaq» halyqaralyq stiypendiyasy taghayyndala bastaydy. On jyldyng kóleminde mynnan asa bala aldynghy qatarly sheteldik JOO-lardan bilim alsa, 2005 jyldan bastap «Bolashaq» balalar sanyn 3000-gha jetkizedi.
3. 1994-1997 nauryzyna deyin - Múrat Júrynov
1996 jyly syrttan kelip jatqan qandastarymyzdy qoldau maqsatynda arnayy Memlekettik baghdarlama qabyldanady. Onda qamtylghan negizgi mәseleler atajúrtyna oralghandardy oqytu jәne qayta oqytu. Alayda, ә degende qarqyndy jýrgen búl bastamanyng ayaghy súiylyp, qazir sheteldegi qazaq balalaryna bólingen oryndardy shetel azamattaryna berip, solardy jarylqap jatqanyn jazghanbyz. 1996 jyly qabyldanghan «Daryndy balalargha arnalghan mektepterdi damytu jәne memlekettik qoldau kórsetu» qaulysy jaryq kórgen eken. Alayda, ózge elding ghylymynyng kósegesin kógertip jýrgen basy altyn balalar búl qaulynyng qyzyghyn kórmepti, jazghandar. Búl da kezekti bir qaghaz jýzindegi bastama ekenin kórsetedi. Áriyne,oqushylar arasyndaghy olimpiadalardan oryn alghan balalardy ýkimet úyalamasa, osy qaulysyna dәlel retinde keltirer.
5. 1997-1997 qazanyna deyin - Imanghaly Tasmaghanbetov
1997-2000 jeltoqsanyna deyin - Qyrymbek Kósherbaev
Bilim salasyn kezekti ministri Qyrymbek Kósherbaevtyng túsynda oqu jýiesin tehnikalyq bazamen jabdyqtau mindeti arnayy orta bilim jýiesin aqparattandyrudyng memlekettik baghdarlamasyn qabyldaugha múryndyq bolady. Mindet respublika mektepterin mulitiymediyalyq kompiuterlik synyptarmen qamtamasyz etu, kompiuterlik oqu baghdarlamalaryn, elektrondyq oqulyqtar jasau, bilim berudi basqaru jýiesin aqparattandyru. Al, sodan beri neshe jyl ótti. Býkil mektepti internetpen jabdyqtap, aqparattandyrdyq deydi ýkimet. Al, qanshama mektepting edeni syqyrlap, shany búrqyrap, esigi shiqyldap, keybireu qúlap jatyr. Múnday mektepte qanday zamanauy jabdyqtau men aqparattandyru bolady. Siz osyghan senesiz be? Dәl osy jyly «Jalpy bilim beretin mektepter ýshin oqulyqtar men oqu-әdistemelik keshenderdi dayyndau jәne basyp shygharu turaly» keshendi baghdarlama jalpy bilim beretin mektepter ýshin jana ýlgidegi oqulyqtar men oqu-әdistemelik qúraldar jasaudy maqsat etken edi. Búl baghdarlamanyng basynan baghy tayghaly qashan. Kýni býginge deyin jibi týzu birde-bir oqulyqtyng jazylmauy al, jazylghan oqulyqtyng qateliginen ayaq alyp jýrgisiz. Tipti, oqulyqtaghy qatelikterdi bastauysh klass oqushysyna deyin syngha alghany mәlim. Biraq, búghan ministrlik bylq etken joq. Kinәni avtorlargha, baspagha iytere saldy da sudan aq, sýtten taza bolyp shygha keldi.
1999-2000 - Vladimir Shkoliniyk
Shkolinik te adasyp jýrip kirip ketken janday bilim salasyn bir jyl basqaryp ol da kete bardy
7. 2000-2002 qantaryna deyin - Núrәli Bektúrghanov
Búdan keyingi ministr Núrәli Bektúrghanov kezinde de bilim salasy janaryp, janghyryp ketken joq. Tek «Habardyn» mәlimetteri ghana elge jetip jatty.
8. 2002-2003 15 mausymyna deyin - Shәmshә Berkimbaeva
Shәmsha Berkimbaeva hanym ministrlikting tizginin óz qolyna alghan kezde «2015 jylgha deyingi bilim berudi damytu tújyrymdamasy» jaryq kórdi. Maqsaty qoghamnyng jana talaptaryna sәikes keletin bilimdi, kәsiby biliktiligi joghary jastardy tәrbiyeleuge qol jetkizetin sapaly, bәsekege qabiletti bilim ordalaryn qalyptastyru. Mine, eki myng әli reforma. Al, naqty jasalghan is nól. Qayran qaghaz iske aspaghan baghdarlamagha qor bolghan.
2004 jyldyn13 jeltoqsanyna deyin - Jaqsylyq Kýlekeev
Bilim jәne ghylym ministrligin bir jyl basqarghan Jaqsylyq Qúlekeev Últtyq birynghay test jýiesin engizdi. Sol jýieniz júrttyng jýikesin әli tozdyryp keledi. Búl jýiege әr ministr óz janynan «janalyq» qosugha qúmar bolyp aldy.
Dәl osy kisi qazan qúlaghyn ústap otyrghan jyldary 12 jyldyq bilim beru jýiesi degen nәrse payda bolyp, búl «myng bir týn» ertegisinen de úzaq әri shym-shytyryq bolyp shyqty. 12 jyldyq oqu dese, elding basynyng saqinasy ústap qalatyn jaghdaygha jetti.
10. 2004-2007 jyldyng 8 qantaryna deyin - Birghanym Áytimova
Birghanym Áytimova ministrlikke basshylyq jasaghan kezde bilim salasyn jetildiremiz dep taghy birneshe baghdarlama qabyldap, bili turaly zandy da qayta qarap shyqty. Biraq, búl «janalyqtar da» ministrding tarptasyn da jatyp sarghaydy.
11. 2007 jyldyng 10 qantarynan - Janseiyit Týimebaev
Keshe ghana ketken Janseyit Týimebaevtyng túsynda nesiyelik oqu jýiesi, sheteldik ghalymdargha oqulyq jazdyru siyaqty «tyn» iydeyalar bas kóterip aldynghysy az bolghanday taghy birneshe baghdarlamany qabyldandy. Qarap otyrsaq, әr ministr baghdarlamany qabyldap bolar-bolmas ta ornynan susyp týse beredi. Yaghny bilim salasynda eshbir bastama ayaghna jetpegen. Al, bolashaq turaly ne deuge bolady?
12. 2010 jylghy 22 qyrkýiekten - Baqytjan Júmaghúlov
Su jana ministr Baqytjan Júmaghúlov ta ýitemni de, býitemin dep tulap jatyr. Mektepterge, balalargha obal-aq boldy.
http://www.masa.kz/article/view/id/169