Júma, 22 Qarasha 2024
Óz sózi 16046 46 pikir 31 Shilde, 2017 saghat 13:33

Ázimbay Ghali. Resey kýirese, Qytay tiline basymdyq bere bastau kerek

Batys  elderi  birlestigi – AQSh pen Evropalyq Odaq jәne NATO  Reseydin  ekonomikalyq  jәne sayasy kýireuin aldygha maqsat etip qoyyp otyr. Resey halqynyn  sany 146 mln. 804 myngha jetti. Reseyding býgingi kýni ishki jiyntyq ónim kólemi boyynsha 1267.55 milliard  dollardy qúraydy. Álem boyynsha Resey ishki jiyntyq ónim kólemi boyynsha 13 orynda (https://ru.wikipedia.org/wiki; http://investorschool.ru/rejting-stran-po-vvp-2017;)  Reseyding aldynda AQSh, Qytay, Japoniya, Germaniya, Úlybritaniya, Fransiya, Indiya, Italiya, Braziliya, Kanada, Ontýstik Koreya jәne  Ispaniya túr.

Reseyding ýlken daghdarysqa týsuine birneshe sebep bar.

Birinshiden, Resey ekonomikalyq jәne sayasy reforma jasap, tyghyryqtan shyghu kerek.

Ekinshiden, Batys aliyansy múnay baghasyn qúldyratyp keledi. Sol sebepten Batys  elderi  Birlestigi Irangha degen sanksiyalyq shekteudi  bәsendetti.  AQSh óz tarapynan múnay óndirudi ýdetti. AQSh-tyng búrynghy múnay sayasaty shet elderge múnay satpaugha negizdelgen bolatyn. Múnay baghasy tómendese de Resey budjeti (az bolsa da múnay satudan әli de memlekettik qarjylaryn tolyqtyryp keledi) týgesilgen joq.

Resey men Batys  elderi birlestigi arasyndaghy arazdyq әli jalghasa týsedi. Óitkeni, Resey agressivtik sayasatyn әli jalghastyryp jatyr.

Aldymen Resey  Elisinning túsynda general Lebediting  qolymen Pridnestrovieni okkupasiyalady. Reseyding militaristik lobbiyleri  Elisinning ketuinen keyin Putindi tolyq qoldady. Putinning tikeley yqpal etuimen Medvedev Gruziyagha  shabuyl jasap, Ontýstik Osetiyany Reseyge qosyp aldy, al Abhaziya «egemendik» aldy. 2014 jyly Resey Ukrainanyng Qyrym jartyaralyn anneksiyalady jәne Shyghys  Ukrainada  «gibridtik»  soghys ashty.

Reseyding búl qadamyn Batys elderi  birlestigimen kelisilgen Europadaghy legitimdik shekaralardy joqqa shygharu  aktisi dep tanugha boldy. Batys  elderi  birlestigi  Reseyding  ekonomikalyq damuyn bәsendetti, stagnasiyagha úshyratty. Qazir elding túrmys-tirshiligi  túralap keledi.

Batys elderi Reseyge ýsti-ýstine sanksiyalar salyp, Reseyge kredit jәne jana tehnologiya bermeuge uәdelesip otyr.

Búryn AQSh pen KSRO әlemdegi eng basshy, eng myqty el bolghan edi. Qazir ghalam tizgini en  yqpaldy, en  myqty el AQSh, Europalyq Odaq jәne Qytay. Reseydin  eng beldi memleketter qataryna shyghuy ol elding agressivtik sayasatyn odan әrmen ýdetip jatyr.

Qazir Resey qatarynan eki soghys jýrgizude: Siriya jәne  Ukrainada, onyng ýstine Resey Batyspen militarizasiya jolyna týsip kóp qarjyny әskery qarulanugha sarp etip keledi.

Egerde Putin 2018 jyly preziydenttik saylaugha qatysyp, biylikti qaytadan qolgha alsa, Reseyding túrmystyq jaghdayy jaqsarmaytyny haq. Demek, alda Putinge qarsy narazylyq kýsheye beredi. Endi bolashaqqa boljam jasap kórsek.

Birinshiden, Putindik Resey Ukrainany jene almaydy, sebebi Batys birlestigi Ukrainagha ekonomikalyq, qarjylyq, әskery (aldymen letaldyq qaru) kómek kórsetpek. Letaldyq qaru degenimiz –  pәrmendi әskery qaru. Sondyqtan biraz uaqyttan keyin Resey әskeri Lugansk pen Doneskten ketuge mәjbýr bolady.

Ekinshiden, Putinge qarsy әskeriyler men manayyndaghy әkim shonjarlar memlekettik tónkeris jasauy yqtimal.

Al bizge Reseyding sheksiz әlsiregeni kerek. Qytay kýsheyip, Resey  kýirese, belgili bir dәrejede Qazaqstan Qytaygha jaghyna bastaydy. Sondyqtan da ekonomikalyq qatynastardy Qytaymen  kýsheytu ýshin qytay tiline basymdyq bere bastau kerek.

Abai.kz

 

46 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1463
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3230
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5321