Onghar Qabdenov. Studentting jeti joghy
Ózgeler ýshin student tónkerisshil, progresshil qauym bolsa, qazaq ýshin sanda bar, sanatta joq qauym. Saylau tayaghanda ghana «eske týsetin» sol «júrttyn» joghaltqan jeti joghy bar eken...
1. Patriotizmning joqtyghy
Qazirgi jahandanu dәuirindegi jastarymyzgha óte qajet Otansýigishtik, memleketshildik qasiyetterding joghalyp bara jatqanyna ishing qan jylaydy.
Memlekettik rәmizderding nyshandaryna nasihattyng joqtyghy da eldigimizge syn bolyp túr. Eltanbanyng әr bólshegi neni bildiretinin saualnama barysynda jastarymyzdyng 70 payyzy bilmeytini jaghandy ústatady. Shetelderde memlekettik Ánúran shyrqalghanda qoldaryn jýrekterine qoyyp birge shyrqaydy eken. Ánúran demekshi, jaqynda birneshe jasóspirimning úyaly telefonynan qazirgi Ánúranymyzdyng remix-in estip, airan-asyr boldyq. Al búghan ne dersiz?
2. Qazaq tiline qúrmetining joqtyghy
Ózgeler ýshin student tónkerisshil, progresshil qauym bolsa, qazaq ýshin sanda bar, sanatta joq qauym. Saylau tayaghanda ghana «eske týsetin» sol «júrttyn» joghaltqan jeti joghy bar eken...
1. Patriotizmning joqtyghy
Qazirgi jahandanu dәuirindegi jastarymyzgha óte qajet Otansýigishtik, memleketshildik qasiyetterding joghalyp bara jatqanyna ishing qan jylaydy.
Memlekettik rәmizderding nyshandaryna nasihattyng joqtyghy da eldigimizge syn bolyp túr. Eltanbanyng әr bólshegi neni bildiretinin saualnama barysynda jastarymyzdyng 70 payyzy bilmeytini jaghandy ústatady. Shetelderde memlekettik Ánúran shyrqalghanda qoldaryn jýrekterine qoyyp birge shyrqaydy eken. Ánúran demekshi, jaqynda birneshe jasóspirimning úyaly telefonynan qazirgi Ánúranymyzdyng remix-in estip, airan-asyr boldyq. Al búghan ne dersiz?
2. Qazaq tiline qúrmetining joqtyghy
Jasyratyny joq, kóptegen joghary oqu oryndaryna bas súqsanyz, dәlizdegi әngimelerding resmy tilde órbip jatqanyna kóz jetkizu qiyn emes. Anyqtamalyq kitaptardyn, mamandyqqa qatysty oqulyqtardyng deni orys tilinde. Oghan shalajansar audarmalardy qosynyz. Bәrinen de qarakózderimizding ANA tiline degen ógeyligi jýregine tikendey qadalady eken. Mysaly, bir jyldary «Bolashaq» baghdarlamasymen múhit asyrghan «qaymaqtarymyz» «eger Qazaqstanda qazaq tili mәrtebege ie bolyp, patshalyq qúrar bolsa, biz elge qaytudan bas tartamyz» dep, dón-aybat tanytqany da el esinde. «Vunderkind» dep dәriptegen betke ústarlarymyz osylay degen son, «bolashaqqa» jaryghan ekenbiz degen suyq oy keledi eken. Ýkimet búl mәseleni rettemese «priyvet» «sәlemmen» sәlemdespeytin shyghar.
3. Student statusynyng joqtyghy
Býgingi kýni «mәdeniyetti qayyrshylarymyzdyn» mәseleleri qanshalyqty sheshilude? Studentter qauymy ózining zandy qúqyghyn bilip, paydalanyp jýr me? «Bilimdi úrpaq - últtyq baylyq dep jatamyz? Al sol «últty bayytugha» talpynyp jýrgen óspirimderimizge biz ne berudemiz? Mysaly, Kerekude ghana emes, elimizding kóptegen qalalarynda qoghamdyq kólikterde studenttik jenildikter joq. Eger elu payyz jenildikpen jýrer bolsa, ol da student qaltasy ýshin kómek bolar edi. Ashanalarda da «izdenushiler» ýshin studenttik jenildikter qarastyrylmaghan. Memlekettik oryndarda teatr bola ma, kitaphana bola ma, studentting statustary saqtalsa...
4. Paraqordyng qatarynda joqtyghy
Sybaylas jemqorlyq jóninde joghary oqu oryndarymyzdyng aldynghy «jýldeli oryndargha» nyq bekinip, «qarsylastarynan» «qara ýzip» ketkenin oilasaq, dabyl qagharlyqtay jaghday. Bilim qughan órenderimiz qay aghasynyng «stavkasy» qanshalyqty, qay apayy qanshagha deyin baghalaytynyn dýkendegi nannyng baghasynday beske biledi. Sodan da bolar, aidyndaghy aqquday bes degen bagha kez-kelgen keshe studentting «zachyotkasyndy» Napoleon soldatynday shúbyryp jýr. Student sabaghynan qalmay kelip jýrse, bilimine senimdi bolsa nege para bersin degen oy da qylang beredi. «Tayaqtyng eki úshy bar». Ústazdardyng jaghdayyn jasasa parany alar ma edi, almas pa edi? «Parany alushy da, berushi de kýnәhәr» ekendigin úmytpayyq.
5. Jaghdayynyng joqtyghy
Ózi jas bolsa, ózi student bolsa, qaybir shekesi shylqyp jýr deysiz. Qazaq jastaryn birinshi kezekte qinaytyn baspana mәselesi. Auyldan kelgen qarakózderding basty ýmiti - ózi oqityn oqu ordasynyng jataqhanasy. Pavlodar oblystyq statistika departamentining mәlimeti boyynsha 2008-2009 oqu jylynda 58817 student tirkelgen eken. Mysaly aimaqtaghy iri joghary oqu orny S. Torayghyrov atyndaghy PMU-de 12 mynday student bilim alady eken. Al jataqhanada 364 student túrady. Alty jarym mynday studenti bar Pavlodar memlekettik pedagogikalyq institutynyng jataqhanasynda bes jýzdey student qonystanghan. Mәsele me? Mәsele! Oryn joq bolghan song amalsyz pәter jaldap túrugha tura keledi. Tamaghyna, kiyi-keshegine, jýrip-túruyna da qarjy kerek. Sodan kópshiligi ata-anasyna salmaq salmayyn dep, týngi júmystargha shyghady. (Qylmysqa úrynyp qalatyndary da bar.) Týnimen júmysta bolyp, erteninde qalghyp mýlgip otyrghan student, joghary oqu ornynan joghary bilim alyp shyghady dep aita almaysyz. Onyng ýstine oqu aqylary da jyl sanap óse týsude. Qazaqstan boyynsha bilim alyp jatqandardyng 75-80 payyzy aqyly bólimde oqidy eken. Sonda ata-anasy mardymsyz jalaqysyna (ata-anasy júmys istese) balasynyn oqu aqysyn tóley me, әlde nesiyesin jaba ma? Qaytpek kerek?
6. Diplomnyng keregi joqtyghy
Pavlodar oblysy boyynsha byltyrghy jyly joghary oqu oryndaryn 6467 student bitirgen eken. Kolledjderdi 7519 óren tәmәmdasa, kәsiby liyseylerden 3071 shәkirt bilim alyp shyqqan. Al olardyng barlyghynyng júmys tauyp ornalasa qoyghandary da neghaybyl. Pavlodar qalalyq júmyspen qamtu bólimine 713 týlek júmys izdep barsa, onyng 583-i kәsip taba alghan. Al jogharydaghy 7519-dan qalghan san 5754 degen sifrdy kórsetip túr.
Tisqaqqan, enbek ótilderi ondaghan jyldap sanalatyn mamandardyng ózi, eki qolgha bir kýrek qaghidasymen basqa salalarda enbek etip jýrgende, kýni keshe bitirgen «saryauyz balapandardyn» jaghdaylary aitpasa da týsinikti. Qos diplomy barlardyng júmyssyz otyrghany janalyq boludan qaldy. Qiyndyqtan jol tabar ma ekensing Alash úlany?
Jogharydaghy alty joqtan keyin qorytyndy ózinen-ózi shyghyp túr.
7. Studentting eshkimge keregi joqtyghy
Ahmet Baytúrsynúly «Balam deytin júrt bolmasa, júrtym deytin bala qaydan bolsyn»- degen eken.
Qoghamnyng býgingi bilinbeytin derti - ertengi jazylmaytyn auruyna úlassa qaytemiz?
Pavlodar qalasy
http://masa.kz/article/view/id/172