Fazylbek ÁBSATTARÚLY. MEMLEKETTIK TILDI DAMYTUDYNG JANA MÝMKINDIKTERI
Qazaq tilining manyzdylyghyn jәne qoldanys ayasyn keneytudi sonau Alash ziyalylarynan bastap bir ghasyrdan beri aitylyp, jazylyp keledi. Biraq auyz toltyrarlyqtay nәtiyje shyqpady. Sol ýshin de qazirgi kýni til turaly maqala halyqtyng psihologiyasyn sharshatyp ta jiberdi. Qúr sóz ekenin týsindi. Sondyqtan búl taqyrypta qúr jylamsyrap jazghandy jón kórmey til sayasatyn damytudyng tetikteri jóninde naqty úsynystarymdy berip otyrmyn. Endi til taqyrybynda bәrimiz tek úsynystar ghana jazyp jәne ony oryndauda ózimiz ýlgi kórsete bileyik.
ÚSYNYSTAR:
Qazaq tilining manyzdylyghyn jәne qoldanys ayasyn keneytudi sonau Alash ziyalylarynan bastap bir ghasyrdan beri aitylyp, jazylyp keledi. Biraq auyz toltyrarlyqtay nәtiyje shyqpady. Sol ýshin de qazirgi kýni til turaly maqala halyqtyng psihologiyasyn sharshatyp ta jiberdi. Qúr sóz ekenin týsindi. Sondyqtan búl taqyrypta qúr jylamsyrap jazghandy jón kórmey til sayasatyn damytudyng tetikteri jóninde naqty úsynystarymdy berip otyrmyn. Endi til taqyrybynda bәrimiz tek úsynystar ghana jazyp jәne ony oryndauda ózimiz ýlgi kórsete bileyik.
ÚSYNYSTAR:
1. Adamnyng tabighaty kez-kelgen jasta tildi ýirenip ketuge beyim ekendigin ghylym dәleldegen. Bәlkim tilding qadirin «eger osydan maghan til bitse, til ataulynyng bәrin ýirenip alar edim» deytin mylqaulardan súrap kóru kerek shyghar. 20 jylda qazaq tilin ýirene almaghan Qazaqstannyng azamattary memlekettik tildi qúrmettemeytinin jәne ýirengisi kelmeytinin ashyq dәleldegenin endi búltaqtamay shyndyghyn aituymyz kerek. Búnday jaghdayda qazaq tilin ýiretu ýshin 25-kadrdy paydalanuymyz uaqyt kýttirmeydi. Aqyry qazir bәri kitap oqyghannan kórinisti (kino, kliyp, mulitfilim, beynerolikter, t.b.) tamashalaugha qúshtar ghoy. Osy mýmkindikti tiyimdi paydalanu kerek. Búnday tәsil shetelderde qoldanyp jatyr. Ol ýshin 25-kadr arqyly ýiretuding әdistemesin jasauymyz qajet. Búl tәsil arqyly eki aptada til ýirenuge bolatyndyghyn әlemdik tәjiriybe kórsetip otyr. Yaghny tildi eng qysqa uaqytta ýirenuding joly osy. Múnyng keremettigi til ýirenuge barlyq jaghdayy bola túryp ýirengisi kelmeytinderdi de, qysqasy búl kórinisterdi kórgen adamnyng bәrine ýiretip jiberedi eken. Búl mәselede bir memleketting tilin saqtau ýshin jeke adamnyng qúqy degendi eskerip jatqan eshqanday memleket joq. Olardyki dúrys. Sebebi jeke adamnyng qúqynan góri últtyng qúqy joghary túrghany dúrys dep oilaymyn.
2. Qaltafongha baylanysty úsynystar. Qazaq tilin tez arada ýiretuding tóte joldarynyng biri aqparattyq-elektrondyq tehnologiyalardyng baghdarlamalaryn qazaq tiline audaru. Solardyng biri qaltafongha arnalghan Mobile Tutor (mobilidi ýiretushi) baghdarlamasyn jasau; Lingvo Tutor-dyng qazaqsha núsqasyn, mobilidi qazaqsha tilashar (Mobile phrasebook) jasau; windows mobile-dyng qazaqsha núsqasyn jasau; qysqasy mobilidi Java baghdarlamalardy qazaqshalau; basqa da baghdarlamardy paydalana otyryp (Skype, twitter, facebook, t.b. negizinde qazaqsha kurstar úiymdastyru) qazaqsha ýiretu mýmkindikterin tughyzu; Mylqaular ýshin qaltafongha arnalghan qazaq tilin ýiretetin ýsh ólshemdi animasiyalyq ym tilin jasau; Territoriyagha kirgeli túrghan qaltafondargha qazaq tilin ýirenu baghdarlamalaryn (audio-viydeofayldar, displeyler, elektrondyq sózdikter) jýktep baryp ótkizu jәne qaltafondardy satatyn firmalargha osy júmysty mindetteu, sonda ghana baryp satylymgha rúqsat beru;
Qaltafon, ghalamtor arqyly qyzyqty oiyndar ótkizip, jeniske jetkenderin birlikter joldau arqyly syilyq jasau. Mysalygha qazaq tilinen qoyylghan qarapayym súraqtyng jauabyn tapqangha 50 birlik joldau. Al osy birlikterdi jauabyn tapqan 100 adamgha joldasaq 5 000 tenge bolady eken. Búdan da basqa týrli aila tәsilder arqyly qazaq tilin ýirenuge degen talpynysty oyatu;
Qaltafon arqyly shetelden kelgenderge qazaqsha kómektesetin baylanys jelisin ashu. Mysalygha bir nómerge avtomatty sózdik ornalastyryp qoy kerek. Ol nómerge aghylshyn tilinde bir sóz joldaghanda avtomatty týrde onyng qazaqshasyn joldaydy nemese sol nómerge qonyrau soghyp qazaqsha ýirenuge kómek ala alatynday bolsa;
Qazaqshamen baylanysty jasaghan barlyq elektrondyq sózdikterdi ghalamtorgha ornalastyru. Ghalamtorda bolsa qaltafongha da jýktep alu mýmkindigi tuady. Yaghny kez-kelgen adam qaltafonyna sózdik jýktey alady.
Qaltafon qytaydyng iyeroglifterin tanyghanda qazaq әripterin tanymaydy degen syltau ghana.
3. Ghalamtordyng damuy ony qoldanushylardyng kóptigimen ólshenedi. Ghalamtordyng barlyq mýmkindikterin paydalana otyryp, qazaq tilin ýiretetin sayttardy kóptep ashu. Til komiyteti týrli oqulyqtar shyghardyq deydi, biraq ghalamtorda joq. Sol oqulyq qúraldarynyng dayyn túrghan elektrondyq núsqasyn ghalamtorgha engizse boldy. Ghalamtorda qazaq tilin ýiretuge qyzyqtyratyn sayttar kóbeyse, әlemning týkpir-týkpirindegi qazaq tilin ýirengisi kelgen adamdar ózdiginen ýirene beredi. Qandastarymyz senbeui mýmkin, Qazaqstan degen keng baytaq elding tilin ýirengisi kelip jýrgen sheteldikter ghalamtorda qaptap jýr. Osy mýmkindik arqyly әlemdegi 6,5 mlrd. (ghalamtor qoldanushylardy ghana esepteuge bolmaydy. Sebebi qazaq tilin ýirengisi kelgen shetel azamaty Qazaqstangha kelmey-aq ghalamtordyng kómegine jýgingen әldeqayda tiyimdi bolady) adamnyng keminde jýz myndaghany ghalamtorgha shyghyp, tilimizdi ýireneri sózsiz. Búghan eshkimning dauy bolmasyn. Mysalygha, Qazaqstanda biznes jasaghysy kelip jýrgen qanshama sheteldikter jýr qazaqsha ýirengisi kelip. Áriyne olar Qazaqstannyng biznes tili orys tili ekenin bilmeydi. Tek qazba baylyqtargha bay el ekenimizdi biledi.
4. Qaltafon baylanys jelilerinde qazaq tilin jәne orys tilin paydalanatyndardyng tizimi bar (Mysalygha men qazaq tilindegi qyzmetti tandadym. Sol ýshin maghan Aktiv jelisi habarlamalaryn qazaq tilinde avtomatty týrde joldaydy). Orys tilindegi qyzmetti paydalanushylargha kýnine bir ret kýndelikti qoldanatyn qyzyqty qazaqsha sózderdi oryssha týsiniktemesimen joldap otyru, t.b.;
5. Qazaqstandaghy barlyq tólemderdi jýrgizetin terminaldar men bankomattardyng (aqshamat desek te bolady) alghashqy betine (interfeys) osy salada qoldanatyn qazaqsha sózderdi oryssha týsiniktemesimen jazyp qoy. Búl apparatty qoldanghysy kelgen adam qalasyn, qalamasyn oghan kózi týsedi. Odan shyqqannan keyin baryp tólem operasiyalaryna kóshedi.
6. Qazaq tilin ýiretu mәselelerinen keyin Qazaqstangha baylanysty barlyq taqyryptardyn: Qazaq ensiklopediyalaryn, Qazaq tarihy, Qazaq әdebiyeti, t.b. ghalamtorgha jәne mobilidi týrin shygharu. Mysalygha qaltafongha arnalghan qazaqsha Wapedia ensiklopediyasyn jasau. Waptyng barlyq servisterin qazaqshalau; Qysqasy qazaq tilining korpusyn jasau. Yaghny qazaq tiline qatysty barlyq dýniyelerding elektrondyq kóshirmesin jasap, derekqorlaryn jasaqtau.
7. Qaltafon arqyly qazaqsha habarlamany (sms) osy kýnge deyin latyn әripterimen nemese kirillisa әrpimen «Kalyn kalay» degen siyaqty qate kýiinde jazugha ýirenip kettik. Qaltafondy byldyrlaghan balagha deyin qoldanatynyn eskersek «shala qazaq tilin» damytugha ýlesimizdi ayamay qosyp jatqanymyzdy angharugha bolady (jastar arasynda sms-ti shala qazaq tili dep te ataydy). Qazaqtildilerding qúqyghyn búzbau ýshin sms-ti jazugha arnalghan qazaq latyn әlipbiyin qúrastyruymyz kerek. Osylaysha latyn әlipbiyine kóshu prosesterin tezdetuge bolady.
8. Barlyq joghary oqu oryndarynda IT tehnologiya mamandaryn dayarlaytyn mamandyqtar ashu (Almatydaghy jalghyz oqu ornyna bәrining qoly jete bermeydi). Búl mәsele jogharydaghy mәselelerimizdi sheshu ýshin qajet. Sonda jogharyda atalghan baghdarlamalardy qazaqshagha audaryp jatpay, birden sol baghdarlamalardyng qazaqsha núsqasyn bir-aq jasay salugha bolady. Jogharyda atalghan mәselelerge de kóp qarjy kerek etpeydi. Tilge bólinip jatqan milliardtaghan qarjylardy eshkim oqymaytyn kitaptar shyghara bergenshe, osy atalghan salagha qarjy qúy kerek. Osylardyng bәrin iske asyrghanda qazaqtildilerge jәne qazaqsha ýirenem degenderge qaghaz, qalam, sózdikter, ensiklopediyalar, t.b. arqalap jýrulerining qajeti bolmay qalady. Qaltafondary arqyly 24 saghat barlyghy janynan tabylady.
9. Arandatushy saualnamalardyng jolyn kesu ýshin sms-saualnama úiymdastyru kerek. Búl kez-kelgen mәselege qatysty halyqtyng pikirin anyqtaudyng eng obektivti tәsili. Basqa saualnamalar kezindegidey qoldan paraqshalardy toltyryp, jasandylyqtar jasaugha jol bermeydi. Sebebi dauysqa qatysqan qaltafon nómeri aiqyndalghan (fiksirovati) song ol nómirden qayta dauys qabyldanbaydy. Sonday-aq ghalamtordan joldanghan habarlamalar da qabyldanbauy, eseptelmeui tiyis.
10. Ghalamtor qarpi latyn. Sondyqtan qazaq ghalamtoryn damytar bolsaq, birden latyn әrpinde damytqanymyz jón. Erteng kirilisadan qayta latyngha kóshirip eki júmys etpes ýshin.
11. Kitaphanalardyng bәrin ghalamtorgha qosu. Mýmkindigi bar qazaqsha kitaptyng bәrin ghalamtorgha qong. Qazir qorghalyp jatqan dissertasiyalardyng bәri kompiuterde teriledi. Elektrondyq núsqasyn ghalamtorgha shygharu. Avtory da kitabyn oqyrmandargha úsynghanyna mýddeli. Ghalamtordaghy qazaqsha materialdardy kóbeyte beru ol da ýlken jenis. Tútynushylary kóbeygen til ólmesi anyq.
12. Kompiuterlik baghdarlamalar jabdyqtau jýiesin týgeldey qazaqshalap jana prosessorlardy ózimizding otandyq ónim retinde shygharu. Mýmkin osy mәselede Microsoft Qazaqstan kompaniyasymen kelisim jasau kerek shyghar. Nemese komputerlik tehnikany bastan ayaq Qazaq jerinde jinaytyn zavod ashyp alu kerek.
13. «Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik rәmizderi turaly» Qazaqstan Respublikasynyng 2007 jylghy 4 mausymdaghy № 258 Konstitusiyalyq zanyna sәikes Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik gimni memlekettik tilde oryndalyp, memlekettik tilde kórneki oryngha ilinui tiyis. Alayda osy jogharyda atalghan Konstitusiyalyq zang әli kýnge deyin oryndalar emes. Sebebi barlyq jerde memlekettik tilmen qosarlasyp orys tilindegi núsqasy ilinip túr. Orys tilindegi núsqasynyng boluy búl azamattarymyzdyng gimndi eki tilde aituyna jol ashady. Halyqty shatastyrmay osynday kelensizdikterding aldyn aluymyz ýshin zanda kórsetilgendey kórneki oryndargha ilinui tiyis.
14. Sporttan Qazaqstannyng kez-kelgen qúrama komandasy memlekettik әnúrandy bilmeydi. Chempiondyq túghyrda túrghan jerlesterimizden bastap, futbolshylarymyzgha deyin әnúrangha qosylyp aita almaytynyna kózimiz ýirenip ketti de. Osy jyldyng 17 qazanynda Qazaqstannyng shanghyshylar qúrama komandasymen kezdeskende «Qazaqstannyng memlekettik әnúranyn biletinderiniz bar ma?» degen súraqqa bәri birauyzdan «joq» dep jauap qayyrdy jәne múnysyna úyalyp, qysylmaytyndaryn da bayqaytty. Múny týsine bilgenge súmdyq masqara. Eger de sportshy әnúrandy bilmese, qanday patriottyq sezimi bolmaq? Sportshy týgil әrbir azamat bilui kerek qoy. Últ ruhynyng ýni bolyp jetken әnúranymyzdy qúrmetteu, aitu bәrimizge mindet. Ánúranymyzdyng ózi shetelderde kóp oryndala bermesi belgili. Elding preziydenti barghanda jәne sportshylar jenis túghyryna kóterilgende ghana. Al osynday әlem elderining kóz aldynda túryp elimizding әnúranyna qúrmetsizdik kórsetip jatsaq, eldigimizge syn. Búl namyssyzdyq. Namysy joq sportshy qalay elimizding betke tútary bolmaq. Qansha jerden jenimpaz bolyp túghyrda túrghanymyzben әnúranymyzdy aitpay, sheteldikter aldynda kýlki bolyp kelgenimiz jeter endi. Damyghan elderdi aitpay-aq qoyayyn, kórshi qyrghyz deputattary әnúrangha qosylmaghan azamattargha aiyppúl salu mәselesin qarastyryp jatyr. Bәlkim órkókirektigimizdi qoyyp, әnúrangha qúrmet kórsetudi qyrghyzdardan ýirengenimiz jón bolar. Sportshy sportpen shúghyldanbas búryn aldymen әnúrandy jattap jattyghuy kerek. Sodan ol kýsh aluy kerek. Sol әnúrandy shetelde túghyrgha shyghyp aitu ýshin, sheteldikterdi ornynan túrghyzyp qúrmet kórsetkizu ýshin sportshy janyn saluy tiyis. Sol ýshin kýresui tiyis. Sonday-aq әnúrandy ózgetildilerge ýiretu - tilin qazaqshagha syndyru degen sóz.
15. Bir qyzyghy Qazaqstandaghy barlyq balalar ýii orys tilinde tәrbie alady eken. Olardyng bәrin qazaq tiline kóshiru kerek. Sebebi ol balalar memleketting qorghauyndaghy balalar. Memleket olargha óz tilderin ghana ýiretui shart. Memlekettik qyzmette ghana teng qoldanylatyn orys tili bilim salalarynda qoldanylmaytyn shyghar. Onyng ýstine barlyq balalar ýii tek orys tilinde bilim aluy әdiletsizdik. Sebebi ol jerde qazaq balalary kóptep kezdesedi. Balalaryn shetelge satyp jatqan qazaqtar ýshin balalar ýiine ótkizip jiberu onsha ar bolmay qaldy ghoy.
Virtualdy kenistikti qazaqshalaugha memleket tarapynan qoldau bolmayynsha ol damymaydy. Basqa tilderding virtualdy kenistikte jyldam damyp jatqan sebebi, ol tilderdi qoldanushylardyng sany óte kóp, on milliondap, jýz milliondap tabylady. Virtualdy kenistikting damuy ony qoldanushylardyng kóptigimen sanalady jәne kóp bolghandyghy ýshin de entuazisteri bar, patriottary bar, eriktileri bar bәri jan-jaqtan óz ýlesterin qosyp jatyr. Ol til memleketting qoldauyn asa qajetsinbeydi. Al bizde múnday mýmkindik tipti atymen joq. Sondyqtan búl salada qazaq tili tek memleketting qoldanuyna sýienedi. Bolashaqta virtualdy kenistikte bәsekelese alghan til ghana ólmeytinin eskersek, Qazaqstannyng azamatymyn degender men ýkimetimiz tez arada tiline kómek qolyn sozuy tiyis.
Jogharyda atalghan úsynystardyng bәri janalyqtar emes әlemdik tәjiriybede qoldanysta bar.
Fazylbek Ábsattarúly, Astana qalasy
«Jas qazaq ýni» gazeti