Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4826 0 pikir 4 Mausym, 2009 saghat 06:58

Núrlan Álimjan, akter, әnshi-kompozitor: Qazaqtyng alaqanynda ústaytyn erkesi bolghym keledi

– «Aghayyndy» filiminen keyin siz turaly kóp aityla bastady. Qay jerde oqydynyz? Qay jerding tumasysyz?
– Kókshetau ónirinenmin. №3 Mәlik Ghabdullin atyndaghy gumanitarlyq salany terendetip oqytatyn mektepti tәmamdadym. Keyin 2001-2005 jyldar aralyghynda Te¬mirbek Jýrgenov atyndaghy óner akademiyasynda oqydym.Marqúm Jaylau Jabaghiyn, Amangeldi Sembiyn, Aydos Bektemirov, Janat Hadjiyev siyaqty marqasqa aghalarymnan dәris aldym. 2003 jyly oquymdy bitirmey jatyp meni Gh.Mýsirepov atyndaghy jasóspirimder teatryna «Qyz Jibek pen Tólegen» qoyylymyna basty rólge, Tólegendi somdaugha shaqyrdy. Sol teatr¬da men 6 jyl qyzmet ettim. 2 ay boldy, óz ótinishimmen sol teatrdan rúqsat súrap júmystan shyqtym. Ol teatrgha oralmaymyn degen niyetten tughan joq, osy ónerding basqa tarmaghyna, yaghny kino men estradagha kóbirek kónilim aughan son, baghytty ózgerttim.
– Núrlan, qazir bayqasaq, ata-analar balalarynyng taghdyryn ózderi kýshtep sheship jatqan siyaqty әserge bó¬lenesin. Bir balany ata-anasy baghyttap, maqsatty týrde josparlap, óner jolyna dayyndaydy. Endi biri eshkimning baghyt-baghdarynsyz ónerge ishki týisikpen, әr jerde bir adasyp jýr. Siz osylardyng qaysysyna jatasyz?

– «Aghayyndy» filiminen keyin siz turaly kóp aityla bastady. Qay jerde oqydynyz? Qay jerding tumasysyz?
– Kókshetau ónirinenmin. №3 Mәlik Ghabdullin atyndaghy gumanitarlyq salany terendetip oqytatyn mektepti tәmamdadym. Keyin 2001-2005 jyldar aralyghynda Te¬mirbek Jýrgenov atyndaghy óner akademiyasynda oqydym.Marqúm Jaylau Jabaghiyn, Amangeldi Sembiyn, Aydos Bektemirov, Janat Hadjiyev siyaqty marqasqa aghalarymnan dәris aldym. 2003 jyly oquymdy bitirmey jatyp meni Gh.Mýsirepov atyndaghy jasóspirimder teatryna «Qyz Jibek pen Tólegen» qoyylymyna basty rólge, Tólegendi somdaugha shaqyrdy. Sol teatr¬da men 6 jyl qyzmet ettim. 2 ay boldy, óz ótinishimmen sol teatrdan rúqsat súrap júmystan shyqtym. Ol teatrgha oralmaymyn degen niyetten tughan joq, osy ónerding basqa tarmaghyna, yaghny kino men estradagha kóbirek kónilim aughan son, baghytty ózgerttim.
– Núrlan, qazir bayqasaq, ata-analar balalarynyng taghdyryn ózderi kýshtep sheship jatqan siyaqty әserge bó¬lenesin. Bir balany ata-anasy baghyttap, maqsatty týrde josparlap, óner jolyna dayyndaydy. Endi biri eshkimning baghyt-baghdarynsyz ónerge ishki týisikpen, әr jerde bir adasyp jýr. Siz osylardyng qaysysyna jatasyz?
– Bala kezimde anamnan: «Me¬nen jaqsy akter shygha ma?» dep súray beredi ekenmin. Búl súraqty qoyghanda alty jas shamasynda bolsam ke¬rek. Shynyn aitu kerek, ol kez¬de biz Mithun Chakra¬bor¬tiy¬lerge eliktep óstik. «Sprut» filimindegi komiys¬sar Kataniyge eliktedik, Alen De¬longha úqsaugha tyrystyq.
Sonda anam: «Senen jaq¬sy akter aqyldy bolsang ghana shy¬ghady. Myqty akter bol¬ghyng kelse, aldymen oi-óri¬sin¬di damyt» dep jauap qa¬yyr¬gha¬ny әli kýnge esimde.
– Ángimening basynda Aman¬geldi Sembindi aityp qal¬dynyz. Búl jayynda ke¬zinde Janarbek Áshim¬jan¬nyng kópshilikti tanghal¬dyr¬ghan jaqsy maqalasy «Jas Alashta» jariyalanghan edi. Ús¬¬tazynyz jayly ne aita ala¬¬syz? Qansha aitqanmen Ita¬¬liyanyng La-Skalasynda ope¬¬ra aitqan jalghyz qazaq qoy.
– Ol – tarihtan ornyn oiyp túryp alatyn ýlken túl¬gha. Kezinde baghalanbaghan. Aq¬jarqyn, qúshaghy keng adam edi. Eng bastysy, tekti adam edi. Kóp studentter Amangeldi Sem¬binning klasynda oqy¬ghy¬sy keldi. Biraq baghym janyp, Amangeldi aghanyng peyili tý¬sip, sol talantty ústazdan vo¬kal¬dan sabaq aldym. For¬tepianoda oinaghanda qara ter¬ge týsetin. Óitkeni jan dý¬niyesimen muzykagha kirip ke¬te¬tin. Keybireuler ony kóz ýshin oi¬nap otyr dep oilaytyn. Joq, ol sol dayyndyq sabaq¬ta¬rynda muzykany janyn jep oinaytyn. Ári sabaq ara¬synda syrlasyp, ashyq әngime úiym¬dastyrugha da uaqyt ta¬ba¬tyn. Ol kezde jeke tik¬úshaq¬pen elbasylary ghana úsha¬tyn. Sol zamanda ony Qonaev Mәs¬keude oqyp jýrgen kezinde әn aittyru ýshin jeke tik¬úshaq¬pen aldyrtady eken. Óner¬degi biyik dengeyi ony son¬day mәrtebege deyin kóterdi. Men sol Amangeldining songhy shә¬kirtterining biri bolyp qal¬dym.
– Siz birneshe ónerdi qatar alyp jýrginiz keledi. Kino ak¬terisiz, teatrda oinaysyz, te¬lejýrgizushi boldynyz, әn sa¬lasyz, sazgerliginiz de bar, at¬begilikpen ainalysasyz. Spor¬tpen ainalysugha da u¬a¬qyt tabasyz. Biraq qazir ózi só¬zin de, әnin de, muzykasyn da jazatyn, әri sonyng bey¬ne¬kliy¬pindegi róldi ózi som¬day¬tyn¬dargha halyq senim¬siz¬dik¬pen qaraydy.
– Men de sol senimsizdikpen qa¬raytyndardyng qataryn¬da¬myn. «Eki kemening qúiryghyn ús¬taghan sugha ketedi». Men ýshin teatr jәne kinoakter¬li¬gim jәne telejýrgizushilik qa¬bi¬letim aldynghy qatarda tú¬rady. Al sazgerligime senimdi emes¬pin. Osy uaqytqa deyin 60 әn jazdym. Onyng qanday ekenin uaqyt kórsete ja¬tar. Biraq men sózge óte ýl¬ken mәn beremin. Jaza alatyn aqyn¬darmen ghana júmys is¬teymin. Ózim aqynnyng balasy bol¬ghannan keyin әnning baghy¬nyng ashyluy aldymen sózine bay¬lanysty ekenin jaqsy tý¬sinemin. Ne jasasam da, sapa¬ly dýnie jasaghym kelip, ba¬rym¬dy salamyn. Óitkeni qa¬zir sapasyz dýniyening tolassyz le¬gi halyqty әbden sharshatyp boldy. Qazir aqshaly top bir tuyn¬dysyn ómirge tez әkelip, tez ekrangha shygharatyny son¬day, «ayym-ay, kýnim-ay» de¬gen sapasyz, maghynasyz mә¬tinder qaptap ketti. Al men mý¬yizi qaraghayday ýlken ústaz¬dar¬dan tәlim alghandyqtan, olar¬dy osynday tuyn¬dy¬lar¬men jerge qaratqym kelmeydi. Aman¬geldi aghamyz ma¬ghan Da¬miyn¬¬go Plasido, Luchano Pa¬varotti, Enriko Karuzo¬lar¬dyng operada aitqan par¬tiya¬laryn ýiretken. Ol sonda maghan ar¬tynda ónerde qalyp bara jat¬qan múrager retinde qara¬ghanday.
– Sonda operalyq shy¬ghar¬ma¬lardy da oryndaytyn bo¬lyp túrsyz ghoy.
– IYә, oryndaymyn. Ope¬ra¬lyq-klassikalyq shygharma¬lar¬dy ghana emes, qazaqtyng dәs¬týrli әnderin de orynda¬y¬myn. Biraq búlardy ýlken sah¬na¬gha alyp shyqqan joqpyn. Me¬ning ýlken sahnagha alyp shyq¬¬qanym – estradalyq janr, onyng ishinde biylep tú¬ryp aitatyn popsa. Popsany ja¬na bir dengeyge kótergim ke¬ledi.
– Núrlan, Qazaqstanda әn¬shi de, sazger de, tipti tele¬jýr¬gizushi bolugha da qol jet¬kizuge bolady. Biraq kinoak¬ter bolu onay emes. Búl baqqa ma, syrtqy kelbetke me, әlde ta¬lantqa baylanysty ma?
– Qazaq «baq shaba ma, bap sha¬ba ma?» deydi. Men adamgha akter bolu ýshin baq ta, bap ta kerek der edim. Kino¬lar¬dyng synynan ótip jatqanym ba¬ghymnyng janghany bolar. Óit¬keni menen de әdemi, menen de talantty, menen de baby kelisken akterlar bar. Biraq re¬¬jisserlar meni tandap al¬dy. Ol – birinshi Allanyng búi¬¬ry¬ghy men baqtyng jan¬gha¬ny. En¬di sol jan¬ghan baqty ús¬tap tú¬ru degen bar. Bir kino¬men toq¬tap qa¬lugha da bolady. Al¬¬ghash¬qy kiy¬nogha baghym ja¬nyp ilik¬sem, qal¬ghan kinolargha ba¬bym ke¬lis¬ken song ilikken shy¬ghar¬myn. Jýi¬rikti jý¬gir¬tip ja¬rat¬sa, biz¬di óner sah¬na¬synda pi¬sirip ja¬ratady.
– Bap degen ne siz ýshin?
– Bap degen – ýnemi kitap oqu, sport¬pen ainalysu, ýnemi óne¬rindi shyndau, qarayyp qal¬mau. Qarapayym sportty ala¬yyn, eger men týsiru ala¬nynda jý¬gire almay jatsam, en¬tigip at¬qa mine almay jat¬sam, jek¬pe-jek kórsete al¬may jatsam esh¬kim meni kiy¬no¬gha shaqyrmas edi.
– Jalpy, televiydeniyede key¬bir adamdy kamera jaqsy kó¬¬redi, keybirin mýlde ja¬rat¬¬pay¬dy degen týsinik bar. Búl kiy¬nokameragha da bayla¬nys¬¬ty. Siz kamerany sezi¬ne¬siz be?
– Men kamerany kór¬mey¬min, men ony sezemin. Men ka¬me¬¬ramen dospyn, ony jaqsy kó¬¬remin. Kamera da ózin jaqsy kó¬r¬gen adamdy sezedi.
– Árkimning aldyna qoy¬ghan maqsaty, shygham degen biyi¬gi bolady. Sizding maq¬sa¬tynyz Qazaqstandy mo¬yyn¬datu ma, әlde TMD-lyq au¬qym¬gha kó¬terilu me, joq Gol¬liy¬vudty ba¬ghyndyrghynyz ke¬le me?
– Óte әdemi súraq. Mening ba¬syma million oy keledi. Bi¬raq ýnemi ainalyp kelip oty¬ratyn bir oilar bolady. Ol – osy siz aityp otyrghan mә¬sele. Mening birinshi armanym – qazaqtyng alaqanynda ús¬taytyn erkesi bolghym keledi. Ekinshi armanym – Reseydi mo¬yyndatu. Eger osy armanym oryn¬¬dalsa, rasymen, Gol¬liy¬vud¬¬qa ketkim keledi. Bred Pitt ózining júldyzdy ról¬derin 35-40 jasynda som¬daghan. Me¬ning jasym 25-te. 35 jasqa de¬yin óz armanyma qol jet¬kizgim ke¬ledi.
– Shetelde týsude mým¬kindik berilse, qanday ak¬ter¬lar¬men birge oinaghandy qa¬lar ediniz?
– Sergey Bezrukov, Kon¬stan¬tin Habenskiy, Andrey Pa¬¬niyn, Ekaterina Guse¬va¬lar¬dy erekshe qúr¬¬metteymin. Olar týsken kiy¬no¬ny mindetti týrde kóremin, jaz¬ghan ma¬qa¬lalaryn jibermey oqimyn. Olar¬dy kórmesem de búryn¬nan tanityn adamdarymday sa¬ghynamyn. Al sheteldik ak¬ter¬¬lardan Bred Pitt, Tom Kruz, Anjelina Djoli, Niy¬koli Kidman únay¬dy. Mine, osy akterlarmen bir¬ge oi¬naghym keledi. Zaman aghy¬my jyl¬dam bara jat¬qan¬dyq¬tan, kýnderding kýninde mening qiya¬lym shyndyqqa ainalyp jat¬sa, tanghalugha bolmaydy. Qa¬zaqtyng kinoindus¬triya¬sy¬nyng sha¬ryqtap damitynyna men, ne¬ge ekenin, keremettey se¬ne¬min. Gollivudtyq júldyz¬dar men qazaqtar әli sapy¬ry¬ly¬syp kinogha birge týsip jý¬retin kýn alys emes.
– Sizdi kópshilik «Agha¬yyn¬dy» filimi arqyly ta¬nydy. Jalpy, osy filimge tý¬siru barysynda erekshe este qal¬ghan epizodty aityp be¬ri¬nizshi.
– Esinizde bolsa, kinoda me¬ning әkem emhanagha týsip qa¬lyp, eki dýniyening ortasynda ja¬tady. Men sol jerde әkem¬nen jasaghan tentektikterimdi ke¬shiruin ótinip, aghyl-tegil jy¬la¬uym kerek. Men búl filim¬de 3 úldyng ishinde búzyq, sport¬smen úldy somdadym. Ózim osy filimge bayqaudan ót¬kende jylaytyn epizodty som¬dau arqyly ótkenmin. Tý¬sirilim bolatyn kýni men tan¬ghy saghat jetide túrdym. So¬dan tanghy tórt jarymgha deyin jýr¬dik. Bir ret te tize býkpey tý¬sirilim alanynda boldyq. Óit¬keni Qaskelenning em¬ha¬nasyn eki-ýsh-aq kýnge jalgha al¬ghanbyz. Emhanagha kólik apa¬tyna úshyrap qan-qan bolyp tý¬sip jatqan jaraly adam¬dar¬men jaghalasyp jýrip kinogha tý¬stik. 21-22 saghat bo¬yy betimizden grim sýrtilgen joq. Ári shilde, kýn ystyq bol¬ghan¬dyqtan, әbden qaljy¬ra¬dyq. Týngi tórt jarym bol¬ghanda men endi úiyqtaytyn shy¬gharmyz dep oiladym. Sóit¬¬sem rejisserimiz Ahan Sa¬¬taev: «Núrlan, týsirilimdi jal¬ghastyramyz» deydi. Men: «Qa¬laysha, men týse almay¬myn, bet-auzym isip ketken, 30 adam¬nan túratyn komanda úiyqtap otyr. Emhanada óli ty¬nyshtyq. Ákemning rólin som¬daytyp akter da (Aydos Bek¬temirov) alansyz úiqygha ket¬ken. Ssenariy boyynsha bә¬ri kelip túr, týn, óli tynysh¬tyq, әkesin kýzetken úly. Endi jy¬lau ghana qaldy. Biraq kó¬zimnen jas shyqpaydy. Kózim ashyq túr degening bolmasa, agh¬zam úiyqtap otyr. Bir ua¬qytta Aqan Sataev noutbugin әkel¬di de, bir muzykany qosyp, «mynany tynda» dedi. Tyn¬dasam, ol Bekbolat Tileuhanov ai¬tatyn «Yapuray» әni eken. Osy әn dәl sol sәtte mening kó¬nil-kýiimdi dóp basty. Jý¬regimdi dir etkizdi. Úiqym shay¬day ashyldy. Men bir ua¬qytta toqtay almay enkildep jy¬ladym. Ahan otyra qalyp ko¬mandasyna: «Týsirinder!» dep belgi berip ýlgerdi. Bir dubli¬men eshqanday qayta¬lau¬syz osy epizodty týsirip al¬dyq. Osynyng ózi-aq rejiys¬ser¬ding kóregendigi shyghar. Ol sol jerde ózining sózining emes, mu¬¬zykanyng ótimdiligin, muzy¬ka¬gha erekshe ja¬nym eljirep tú¬ratynyn týsindi.
– Kinogha týsu ýshin bil¬meytin nәrsendi bilemin dep jan¬keshtilik tanytqan ke¬zi¬niz bol¬dy ma?
– Boldy. Nege bolmasyn. Osy «Aghayyndy» filimine tý¬setin kezde «motosikl ai¬day¬syng ba?» degende «ay¬day¬myn» dep aita berdim. Shyn mә¬ninide, men ony aiday al¬maytynmyn. Múnday әreketke ba¬ruym – mening búl filimge erek¬she týskim kelgendiginen bol¬dy. «Anany bilesing be?» de¬se, «bilemin», «mynany bile¬sing be?» dese, «bilemin» dep aita ber¬ge¬nim esimde. Moto¬sikl¬di qalay jýrgizetinin bi¬letin adam¬dar¬dan súrap ýirengen bol¬dym. Biraq bәribir aidau ma¬shyghym joq. Filim basta¬la salghan kez¬de aghasyn shy¬gha¬ryp salugha bar¬ghanda moto¬sikl auda¬ry¬lyp qala jaz¬daytyn epizod bar. Biraq ol sse¬nariy boyyn¬sha emes, me¬ning kólikti dúrys jýr¬gize al¬maghandyghymnan bol¬dy. Biraq re¬jisserge osy nú¬sqa únap, ony kesip tas¬ta¬may alyp qal¬dy.
– Kinogha týsu alan¬da¬ryn¬¬daghy taghy qanday oqigha esin¬¬izde qaldy?
– Birde kezekti filimdi tý¬si¬ruge auylgha bardyq. Jaz mez¬¬gilinde qysqy kórinisterdi tý¬¬siru kerek boldy. Biz tere¬ze¬¬ning bәrin qyrau qylyp, qol¬dan qys jasap qoydyq. Kó¬ri¬niste gәp joq. Biraq týsi¬rilim bas¬tala salysymen mening ke¬se¬me, odan keyin qariyanyng be¬tine qayta-qayta masa qo¬nady. Bәrimiz jabylyp әlgi ma¬sany quyp әure-sarsangha týstik te qal¬dyq. Sol kórinis, sol oqigha әli kýnge esimnen ket¬peydi. Kiy¬nonyng múnday da qy¬zyqtary bo¬lyp túrady.
– Kinodaghy kem¬shi¬lik¬te¬ri¬nizdi kórip, әttegen-ay de¬gen kez¬d¬eriniz boldy ma?
– Bo¬lat Shәripting «Kýnә» de¬gen fili¬minde jaghymsyz Ázim¬bay¬dyng rólin somda¬ghan¬myn. Búl – me¬ning kinodaghy de¬bu¬tim. Erek¬she mahabbatpen oi¬nadym. Biraq kórip otyryp, әt¬tegen-ay, myna jerin basqa¬lay oi¬naugha bolar edi deytin jer¬leri bar. Al «Baqsy» fili¬minde ózim¬ning bir satygha ós¬kenimdi bayqap, kiy¬noda oi¬nau¬dan erek¬she lәz¬zat aldym. Búl filimde de men ja¬ghym¬syz ról¬de oinap, As¬qardyng bey¬ne¬sin jasap shyq¬tym. Asqar dý¬niyeni tek ózi¬men ghana ól¬shep, «men», «men» degen týsi¬nikpen ómir sý¬rip jatqan adam. «Ber¬seng qo¬lyn¬nan, ber¬meseng jo¬lynnan tar¬typ ala¬myn» degen piy¬ghyl¬men әreket etedi. Kóke¬sine sengendigi sonday, eshnәrse ony toq¬tata almaydy. Za¬ma¬na¬uy filim. Ári, shynyn aitu ke¬rek, ýlken auqymda týsiril¬gen filim. Ony halyq әli kó¬rip ýl¬gergen joq. Kórgende dým¬pui biraz jerge barady dep oi¬lay¬myn.
– «Án men anasha» degen filim¬ning sse¬na¬riyin sizding әkeniz jazghan, ol turaly ne aitar ediniz?
– IYә, ras. Onyng sse¬na¬riyin de mening әkem Bayanghaly Álimjan jazghan әri osy filim¬ning rejisseri de ózi bol¬dy. Búl filimde men Sayan de¬gen kompozitor jigitting ró¬linde oinaymyn. Jay ghana qa¬ra¬payym ómir shyndyghyn kór¬setetin, jyly әser qaldy¬ra¬tyn filim.
– Qansha jarnamalyq ro¬liyk¬ke týstiniz?
– 27 jarnamalyq rolikke tý¬sippin. Sanynan shatasuym da mýmkin. Rejisserler neni qo¬syp qalsa da Núrlan shy¬ghady, búl akterding beynesi qay¬ta-qayta әr jerden shygha ber¬gen son, adamdy jalyq¬ty¬rady dep oilauy mýmkin. Olay emes. Shyntuaytyna kel¬gende, tek óneri jalyq¬ty¬rugha layyq, sol dengeyden asa al¬maytyndar ghana jalyq¬ty¬ra¬dy. Mysaly, Sergey Bez¬rukov jýz jarnama roliygine týs¬se de biz kóre beruden ja¬lyqpaymyz ghoy. Býkil kinoda Panin oinasa men jalyqpay otyryp azannan keshke deyin kó¬re berer edim. Biraq múnyng bәri mening negizgi maqsatym emes. Onyng bolashaqta qys¬qa¬ratynyn men ishtey bilemin. Óit¬keni men kýrdeli әri shy¬nayy dýnie jasaghym keledi. Ol–kino.
– Kinoda taghy da qanday ról¬derdi somdaghynyz keledi?
– Tarihy iri túlghalardy som¬daghym keledi. Sonyng biri – Kenesary batyr.
– Sizding taghy bir qy¬ry¬nyz – sazgerlik, siz eng bi¬rinshi, sózge qarap muzyka ja¬za¬syz ba, әlde muzykasyn ja¬¬zyp, sodan keyin baryp mә¬tin izdeysiz be?
– Eng birinshi men ólendi úna¬tamyn. Sózine qaraymyn. So¬dan keyin baryp muzyka tua¬dy. Kóbine әkem aqyn bol¬ghan¬dyqtan, onyng ólenderine mu¬zyka jazdym. Osy uaqyt¬qa deyin ortaq 6 tuyndymyz bar. «Ghajayyp kýi» әnin qazir «Aziya» toby oryndap jýr. Osy әnning sózi әkemdiki, әnin men jazdym. Aygýl Iman¬bae¬va¬men «Kenistik» degen әndi duet bolyp oryndaymyz. «Ba¬ghyn¬dy baghala», «Saghyndym ata-әjemdi» degen әnderdi oryn¬dap jýrgenimdi ózderiniz bi¬lesizder. Búl da – bizding or¬taq tuyn¬dymyz. Men Oljas Sý¬¬l¬ey¬menov aghamyzdyng da sózine әn jazdym. Israil Sa¬par¬baev, Qayrat Aghabergen degen aqyn¬darmen júmys ja¬say¬myn. Tipti arghy ghasyr¬lar¬dan ke¬le jatqan Shyghys sha¬yyry Omar Hayamnyng da sózi¬ne әn ja¬zyp jýrmin.
– Ónerding osynsha sa¬la¬syn qatar alyp jýru ýshin ua¬qytty sheber ýilestire bilu kerek. Siz uaqytty qa¬lay ýnemdep, júmysynyzdy qa¬lay úiymdastyrasyz?
– Úyaly telefonymda kýn¬de¬likti qanday sharualardy bi¬tiru kerektigi josparlanyp ja¬zylyp túrady. Jospar 3-4 aigha deyin aldyn ala qú¬rylyp qoyady. Sonyng bәrine ýl¬geruge tyrysamyn. Jәne uә¬de bergen jerime keshikpey ba¬rugha daghdylanghanmyn. My¬saly, «Kóshpendiler» fili¬mi¬ne týskende týsirilim key¬de tan¬ghy tórtke belgilendi. Ame¬riy¬kalyqtar tura tórtte tý¬si¬rilim alanynda túrady. Al qa¬zaqtar sozylyp saghat al¬ty¬da janadan bir-birlep jiy¬na¬la bastaydy. Bizding qa¬zaq¬tardyng júmys isteu tәr¬tibi men minezinen olar sharshap ket¬¬ti. Óitkeni bizding halyq tu¬ra uaqytpen jýruge daghdy¬lan¬¬baghan.
– Ángimenizge kóp raqmet!

 

 

Súhbattasqan Tanakóz TOLQYNQYZY, «Ayqyn» apta. 04.06.09

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5502