Últtyq bank tenge baghamynyng aitarlyqtay terbelisine jol bermeu sayasatyn jýrgizip otyr - Marchenko
Almaty. 15 qarasha. QazTAG – Últtyq bank tóraghasy Grigoriy Marchenko qazirgi jaghdayda eldegi valutalyq naryqqa aralaspau tiyimsiz dep esepteydi. Onyng aituynsha, Últtyq bank tenge baghamynyng kýrt terbelisine jol bermeydi. Búl turaly G. Marchenko 15-shi qarashada atap ótiletin Últtyq vayta kýni men qarjy jýiesi qyzmetkerlerining merekesine oraylastyryp, «Kazahstanskaya pravda» gazetine bergen súhbatynda aitady.
«Últtyq bank ishki valuta naryghynyng saudasyna aralasady, sebebi tolyghymen aralaspau sayasaty tiyimsiz bolghan bolar edi. Biraq songhy ailarda últtyq bank intervensiyasy eleusiz. Sóitip biz... últtyq valutanyng baghamynyng kýrt terbelisine jol bermeytin sayasatty ústanyp otyrmyz», - dep aitady bas bankiyr.
Ol sonday-aq Últtyq blank qazirgiden de joghary nominaldaghy banknot shygharmaytyndyghyn jetkizdi. «Banknottardyng qazirgi qatary halyq pen ekonomika múqtajdyghyn tolyghymen qanaghattandyryp otyr. Sondyqtan qazir ýlken nominaldaghy banknot shygharu josparymyz joq», - dedi bas bankiyr, T20 myndyq nominaldaghy tenge banknotynyng shyghu mýmkindigi turaly saualgha jauap berip.
Almaty. 15 qarasha. QazTAG – Últtyq bank tóraghasy Grigoriy Marchenko qazirgi jaghdayda eldegi valutalyq naryqqa aralaspau tiyimsiz dep esepteydi. Onyng aituynsha, Últtyq bank tenge baghamynyng kýrt terbelisine jol bermeydi. Búl turaly G. Marchenko 15-shi qarashada atap ótiletin Últtyq vayta kýni men qarjy jýiesi qyzmetkerlerining merekesine oraylastyryp, «Kazahstanskaya pravda» gazetine bergen súhbatynda aitady.
«Últtyq bank ishki valuta naryghynyng saudasyna aralasady, sebebi tolyghymen aralaspau sayasaty tiyimsiz bolghan bolar edi. Biraq songhy ailarda últtyq bank intervensiyasy eleusiz. Sóitip biz... últtyq valutanyng baghamynyng kýrt terbelisine jol bermeytin sayasatty ústanyp otyrmyz», - dep aitady bas bankiyr.
Ol sonday-aq Últtyq blank qazirgiden de joghary nominaldaghy banknot shygharmaytyndyghyn jetkizdi. «Banknottardyng qazirgi qatary halyq pen ekonomika múqtajdyghyn tolyghymen qanaghattandyryp otyr. Sondyqtan qazir ýlken nominaldaghy banknot shygharu josparymyz joq», - dedi bas bankiyr, T20 myndyq nominaldaghy tenge banknotynyng shyghu mýmkindigi turaly saualgha jauap berip.
Bas bankir banknottardyng ómir úzaqtyghy turaly da aityp berdi. «Ár nominaldyng óz merzimi bar. Biraq, zandylyq boyynsha nominal qanshalyqty tómen bolsa, sol banknottyng ghúmyry da qysqa bolady. Mysaly, tómengi nominaldaghy banknottardyng «ghúmyry» 6 aidan 1 jylgha deyingi aralyqta bolady. Ortasha nominaldar 1 jyldan 3 jylgha deyin ainalymda bolady. Al jogharghy nominaldar 5 jylgha deyin bolady», - dedi ol.
Gazet mәlimetterinshe, qazir naqty ainalymda T1,2 trln aqsha jýr. Jyl basynan beri aqsha ainalymy (tólem qúraly retindegi aqsha ainalymynyng tiyimdiligining kórsetkishi) 7,1 ese boldy. Yaghny aqsha 10 aida 7 ret ainalymda boldy degen sóz.
Súhbat barysynda әngime qazaqstandyq tiyndardyng halyqaralyq kórmelerde dizaynerlik júmystary men janasha kózqaras jәne oryndau tehnologiyasy ýshin alghan syilyqtary turaly da boldy.
«Qazaqstan monet aulasy shekimelep shygharghan toghyz tiyn әrtýrli kórmelerde halyqaralyq syilyqtar aldy. Keybir tiyndar birneshe syilyq aldy. Mysaly, gauhar kózderi bar estelik «Shynghys-Han» men «Jolbarys» («Tigr») monetalary. Qazaqstannyng banknottary da eki halyqaralyq bayqauda jýlde aldy», - dedi G. Marchenko.
Ol tengeni engizgen 17 jyldan keyin ony engizuding tiyimdiligi turaly eshqanday kýdik qalmaghanyn atap kórsetti. «Ómir ol qadamnyng tarihy qajettiligin quattap berdi. Jas ta bolsa últtyq valuta uaqyt synyna tótep berdi. Ony eki ret oryn alghan әlemdik qarjy daghdarysy men múnay baghasynyng qúldyrauy jәne kóterilui de kýirete almady. Últtyq valuta halyq senimine ie boldy. Últtyq valutamyzdyng barlyq synnan mýdirmey ótui onyng dandarysqa tózimdi últtyq aqsha birligi retinde tolyq qalyptasty dep aituymyzgha mýmkindik beredi», - dep Últtyq bank tóraghasy atap kórsetti.
Ol Últtyq valutanyng qalyptasuynyng birneshe kezenin bólip kórsetti. «Tengeni engizgen alghashqy jyldary Últtyq bank pen ýkimetting eng basty mindeti - inflyasiyany aqyryndap yryqtandyryp, óndiristing qúlydaruyn toqtatu boldy. Búl mindetti sheshu ýshin qúrylymdyq qayta qúru men qatang makroekonomikalyq sayasat ústandyq. Tenge men últtyq qarjy jýiesining damuyndaghy kelisidey negizgi kezenderdi atap kórsetuge bolady. 1-shi kezeng – eki dengeyli banktik jýie men banktik qadaghalaudy damytu (1993–1998). 2-shi kezeng – inflyasiyany tómendetu jәne túraqty ekonomikalyq ósuge qol jetkizu (1996–1999). 3-shi kezeng – qarjy jýiesining damu qarqynyn kýsheytu (2000–2007). 4-shi kezeng – әlemdik qarjy daghdarysy pen daghdarystan songhy damu (2007-shi jyldan qazirgi kezenge deyin)», - dedi G. Marchenko.
Eske salsaq, 2010-shy jylghy 5-shi aqpanda byltyrghy tenge-dollar valutalyq terbelis dәlizi T150 +/- 3% -dan T127,5-165 dәlizine deyin ortalyq mәni T150 bolatynday etip ózgertilgen bolatyn. Últtyq bank tengening әlsireuinen góri kýshengi әbden yqtimal dep birneshe ret mәlimdegen bolatyn.