Qarttar ýii – kenes zamanynyng sarqynshaghy, sodan qalghan belgi dep qaraghanymyzben, qazirgi kezde onda orys últynan emes, qazaq qariyalarymyz kóbeyip otyr. Biz búghan Almaty qalasyndaghy ardagerler ýiine barghanda kóz jetkizdik. Onda 321 qart túrsa, sonyng 112-si – qazaqtar. Búl jaqsy ma, jaman ba – ony tarazygha salar biz emes. Alayda osy ghimarattyng tabaldyryghyn attasymen kózi jәudiregen, kelgen kisige ýmitpen qaraytyn qariyalardy kórgende kóniling alay-dýley bolady. Múnda balasy da, asyraushysy da joq qarttar men úl-qyzy bar qariyalar da jeterlik.
Bir barghanda janymyzgha qatty batqany, internat ýiining túrghyndary bir aqsaqalynan aiyrylyp, aqtyq sapargha shygharyp salyp jatyr eken. Múndaghy 16 últ ókilinen túratyn túrghyndar ózderi zeynetaqylarynan aqsha jinap, internat basshylyghymen birigip dastarqan jayyp, qúran oqytyp jatty. Tek ózekti órter ókinish, aqsaqaldy mәngilik mekenine attandyrarda aghayyn-tuma, bala-shaghasy qasynda bolmady. Óz balalarynan bir uys topyraqtyng búiyrmauy ókinish emey, nemene?!

Qarttar ýii – kenes zamanynyng sarqynshaghy, sodan qalghan belgi dep qaraghanymyzben, qazirgi kezde onda orys últynan emes, qazaq qariyalarymyz kóbeyip otyr. Biz búghan Almaty qalasyndaghy ardagerler ýiine barghanda kóz jetkizdik. Onda 321 qart túrsa, sonyng 112-si – qazaqtar. Búl jaqsy ma, jaman ba – ony tarazygha salar biz emes. Alayda osy ghimarattyng tabaldyryghyn attasymen kózi jәudiregen, kelgen kisige ýmitpen qaraytyn qariyalardy kórgende kóniling alay-dýley bolady. Múnda balasy da, asyraushysy da joq qarttar men úl-qyzy bar qariyalar da jeterlik.
Bir barghanda janymyzgha qatty batqany, internat ýiining túrghyndary bir aqsaqalynan aiyrylyp, aqtyq sapargha shygharyp salyp jatyr eken. Múndaghy 16 últ ókilinen túratyn túrghyndar ózderi zeynetaqylarynan aqsha jinap, internat basshylyghymen birigip dastarqan jayyp, qúran oqytyp jatty. Tek ózekti órter ókinish, aqsaqaldy mәngilik mekenine attandyrarda aghayyn-tuma, bala-shaghasy qasynda bolmady. Óz balalarynan bir uys topyraqtyng búiyrmauy ókinish emey, nemene?!
Qarttardyng qay-qaysysymen sóilesseniz de: «Búl jerde ýidegiden jaqsy, ýide kóre almaghan túrmystyng jaylylyghyn kórip otyrmyz», – deydi. Rasynda da, kiri juuly, tamaghy pisuli, dәrigeri qasynda, ózining әli jetpese, arqasynyng kirin ezip, sugha da týsiredi… Biraq taghdyrdyng jazuy jelqayyqtay aidap, osy jerge әkelgen búl adamdardyng «múnda ýidegiden jaqsy» degen sózderine sene almaysyn. Sebebi olargha qansha kómekteskeninizben, bәribir bauyr eti balasynyng ornyn eshkim basa almasy anyq.
Ásirese, 76 jastaghy qariyanyn: «Key qarttardyng «e, Qúday, meni alsan, әielimnen búryn al» deytini tegin emes eken ghoy. Sebebi әiel degen – ýiding úiytqysy, otbasyna erekshe qaraytyn solar eken ghoy. Qansha balan, qyzyng ezilip túrghanymen, ýy bolyp alghan son, qara shalgha qaraugha qúlyqsyz bolady eken. Eki jyl auyryp, auruhanada jattym. Eki qyz, bir úlym bar. Degenmen auyra bergen song olar da jalyqty ma, әiteuir osynda әkeldi. Áytpese, sheshesinen kishkentayynan qalghan balalarymdy balalar ýiine tapsyrmay, ózim ósirdim. Qaytadan әiel alsam qarghalarymdy qaghyp, týrtkiler dep ýilengen de joqpyn. Araq degendi auzyma da alyp kórgen emespin. Sóitken balalarym meni osy jerge tapsyryp otyr ghoy», – dep bayqamay jýrek týkpirinde jasyrghan syryn syrtqa shygharyp aldy.
Múnda kelgenderding kópshiligi kelinimen syiysa almay, balasynyng bosbelbeuligin aitsa, ekinshileri – әieli qaytys bolyp, odan qala berdi, «ishten shyqqan jylandardyn» óz qoldary auyzdaryna jetip alghan son, әke-shesheni kerek qylmay, dalagha tastaghanyn aitady.
– Jalghyz balam ghoy dep úlymdy ýilendirdim, ózim qartayghan son, ýi-jaydy sonyng atyna jazyp, nemerelerimmen shýiirkelesip otyratynmyn. Ony da artyq kórdi me, ishten shyqqan balam aqyry osynda әkeldi, – deydi Úlbala atty keyuana apamyz.
Áriyne, qarttar ýiinde jandy auyrtar, bir-birine úqsamaytyn san aluan taghdyr bar. «Mamamdy bagham dep túrmysqa shygha almadym, eng bolmasa, meni baghatyn balam da joq» deydi seksendegi kәri qyz. Balasynan qayyr kórmey, osy ýidi panalap otyrghan zamandastaryn kórip otyrsa da, solay deydi. Óziniz kórgendey, biri – ýiinen ózi qashsa, birin ýiinen ketuge mәjbýr etken. Múnda, ókinishke qaray, búryn iship, balalaryna zәbir kórsetkender de, týrmeden shyqqandar da bar. Biraq solardyng arasynda jýrekteri shynymen jaraly, jandary nәzik, janarlary jastan botalap túratyn qasiretti kempir-shaldar da jeterlik. Qarttar ýii әiteuir ómirding qarama-qayshylyghyna toly…
Qalay degenmen de aq shashty әz analarymyz ben danagóy qariyalarymyzdy «tastandy» etip tastau býginde jii úshyrasatyn boldy. Osyndayda oilaydy ekensin, biz balasynan bezgenderge arnayy aliyment tóletemiz de, al ata-anasyn ózekten tepkenderge nege osynday jaza qoldanbasqa? Mәselen, kórshi Týrikmenstanda әke-sheshesin qarttar ýiine ótkizgenderge arnayy aiyppúl salynady. Demek, úl-qyzdarynyng ailyq tabysynan belgili bir payyzyn alyp otyratyn arnayy zang bar. Mýmkin bizge de osynday kerek shyghar… Búghan tómendegi aghalarymyz ne deydi eken?
Serik TÓLEGENÚLY, Almaty qalalyq ardagerler ýii diyrektorynyng orynbasary:
– Múnda neshe týrli taghdyr bar. Onsyz da bala-shaghasynan qayyr kórmey, ishtey mýjilip jýrgen qariyalarymyzdyng kónilderine qayau týsirmeuge tyrysamyz. Uaqtyly tamaghyn berip, emdeymiz. Zeynetaqylaryn da aima-ay alyp túrady. Degenmen qarttarymyz әr aidyng 22-23-inde, zeynetaqylaryn alarda, olardyng balalary da osy jerden tabylady. Anda-sanda azdap almalaryn alyp kelip, zeynetaqylaryn alyp ketedi. Múny kórgende ishtey qynjylyp, ne aitaryndy bilmey de qalasyn. Tipti sheshelerine «Djippen» kelip-ketetin auqatty balalar da barshylyq.
Qarttar turaly zang әli shyqqan joq. Ol Parlamentte talqylanghanymen, zandy kýshine engen joq. Alayda sol zanda әke-sheshesin asyraudan bas tartqandargha aiyppúl tóletetin arnayy bap bolatyn. Osyny qayta kóteruimiz kerek shyghar.
Serik ÁBDIRAHMANOV, «Ádilet» partiyasy tóraghasynyng orynbasary:
– Óz ata-anasyn asyraudan bas tartyp, qarttar ýiine ótkizetinder kóp. Búl da – bizge dendep enip kele jatqan ýlken dert. Ony tez arada sheshpesek, erteng ókinish bolady. Sondyqtan әke-sheshesin ózekke tepkenderdi arnayy aiyppúl tóletu arqyly rettep otyrghanymyz dúrys shyghar. Eger ata-ananyng paryzyn óteu degenderdi eresek bala bilmeytin bolsa, ondaydy oilaugha úghymy, sana-sezimi jetpese, әke-sheshe enbegin esh etse, nege zang arqyly tóletpeske? Sondyqtan ata-anasyn asyrugha qúlyq tanytpaghandardy osylaysha memleket zang arqyly mindetteui kerek.