«Ómir soqpaghynda qaldyrghan izing anyq bolsa, ol sening óskenin. Al, izing eleusiz bolyp, ýmytyla bastasa, ol sening óshkenin», ‒ deydi, dana halqymyz. Ár adamnyng qaldyrghan izi – qoghamgha, halqyna sinirgen enbegimen, eng bastysy, izin jalghastyrar úrpaghynyng eli qúptarlyq ong isterimen ólshener. Biz de 52 jylday qatar órilgen ómirimizde, birimiz halyqqa bilim beru, ekinshimiz memlekettik qyzmet salasynda hal-qaderimizshe enbek ettik, qazir zeynetkermiz. Enbegimiz elendi, memlekettik marapattan da qúralaqan emespiz. Áytse de bizding ýkili ýmitimiz úlymyz Esenmen jәne túnghysh nemeremiz Darinamen baylanysty bolatyn.

Esen úlymyz tua salyp, 2 jyldan astam auruhanadan shyqpady. Mýmkin, dәrigerlerding kómegi, tuystardyng sәbiyge degen yqylasy, ózining ómirge degen qúlshynysy bolar, densaulyghy onalyp, qúrdastarymen tay-qúlynday tebisip, oinap ketti. Tipti, 19 jasynda óz qalauy boyynsha ýilenuine de qarsy bolghan joqpyz. 20 jasynda qyzy Darina dúniyege keldi. Ózi tandap alghan mamandyghyna say 2 joghary oqu ornyn bitirip, atqaryp jýrgen qyzmetining qyr-syryn tereng týsinip, qyzmet satysy da óse bastaghan bolatyn.

Al, Darina-Dakolyanyng ómirge kelui bizding shanyraghymyzdy erekshe quanyshqa bóledi. Tumysynan zerek, alghyr Dakolya ózdiginen әrip tanyp, synyp attap, 14 jasynda 9-shy synypty ýzdik bitirdi. Qazaq, orys, aghylshyn tilderinde ólen, referattar jazushy edi. Sonymen birge suret salu, by ónerinde talanty erekshe boldy. Qyzymyz dýniyeden ozghan song jaryq kórgen «Asqaghym – Astanam» (shygharmalar toptamasy), «Kónil kózi» (suretter katalogy) respublika kitaphanalaryna jiberilgen bolatyn. Qazir oqushylardyng ótinishine say, atalghan tuyndylardyng ekinshi, tolyqtyrylghan núsqasy jaryq kórdi. Darina Esenqyzy Áujantegi «Han tәniri qyrandary – úlylardyng úrpaqtarymyz» atty ensiklopediyalyq jinaqqa kirip, kóptegen aqyn-jazushylar Darinanyng enbekterine silteme jasay bastady. Ókinishke oray, 2007 jyldyng 3-shi tamazynda bolghan kólik apatynan úlymyz Esen, sýiikti nemeremiz Darina qaytys boldy. Endi Nәzgýl Bektúrsynqyzy ekeumizding ómirimiz – Esen men Darina qasymyzda bolghan baqytty jyldar men qos qúlyndarymyzdan aiyrylyp, keng dýnie ayaqasty tarylghan jyldardan túratynday.

Sirә, halqymyz «Adam ýsh kýnnen keyin kórge de ýirenedi». – degen sózdi beker aitpaghan bolar. Biz de sendersiz 10 jyldyng ishinde qiyal men saghynysh kemerinen asqan virtualidy ómir sýruge beyimdelgendeymiz. Osy jyldar ishinde ekeuinning biyik ruhtaryna baghyshtalghan «Qos júldyz. Dve zvezdy.»,  «Taghdyrdyng toqsan týiini», «Zerde janghyryghy. Skvozi prizmu vremeniy», «Tegine tartqan týlekter. Stranisy pamyati» atty enbekterimiz jaryq kórdi. Tek sóitip qana senderge degen saghynyshymyzdy azdap bolsa da basqandaymyz.

Endigi bizding ýmitimiz, sol kólik apatynda Darina әpkesi óz denesimen qorghap qalghan, kenje nemeremiz Dimatayda. Dimash tamyzdyng 31-de 13-ke keledi. Darina oqyghan mektep-liyseyding 6-shy synybyn Maqtau gramotasymen bitirdi. Jazghan referattary Angliyada, Chehiyada, Polishada shyqty. Oqushylardyng matematika pәni boyynsha  Bolgariyada ótken halyqaralyq bayqauynda birinshi oryndy jenip aldy. «Baldәuren» atty suretter katalogy jәne «Kókbóri – dala taghysy» atty әngimeler jinaghy jaryq kórdi. Búl da bolsa bizding qyryq jamau kónilimizge demeu ghoy. Úly Abay da «Adamnyng bir qyzyghy bala degen...», ‒ dep, dýniyeden erte ozghan Ábishi (Ábdrahman) esine týskende jazghan bolar...

Biz de, mine, balalarymyzdyng fәny dýniyeden ozghanyna 10 jyl boluy qarsanynda eske alyp otyrmyz.

Esen qúlynym, Darina balapanym, sender bizding mәngi jýregimizdesinder.

Áken, atang Bolat Áujanúly

Anan, apang Nәzgýl Bektúrsynqyzy

Abai.kz