Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2749 0 pikir 16 Qarasha, 2010 saghat 07:17

Sharafat Jylqybaev. Últtyq sosializm

"Kapitalizm últtyng týbine jetetin boldy, basqa bir jana jýie qúrayyq" degen iydeyany japon oishyldarynyng arasynan alghashqy bolyp Nakano Koudjy kótergen bolatyn. 1980 jyldary Japoniyanyng baspasóz betterinde qalamgerding "bizding qogham qúldyrap barady, materialdyq baylyq qarapayym halyqty baqytqa jetkizbeydi. Sondyqtan ejelgi proletarlyq jýiege kósheyik" degen iydeyalardy aitqan maqalalary jii jaryq kórdi. Nakanonyng "Seyhinnoshisou" (Proletariat tolghamdary) dep atalatyn kitaby 1992 jyly jaryq kórgende býkil japon qoghamy dýr silkingen bolatyn. Nakanonyng "ejelgi proletarlyq jýie" deuinde tereng tarihy mәn bar. Proletariat iydeyasy Marks, Engelis, Lenin enbekterinen bastalady desek qatelesemiz. Ejelgi Rim memleketinde proletariat dep enbek iyelerin ataghan. "Proletar" sózi eng alghash Tulliya patshasyna qatysty derekterde kezdesedi.

"Kapitalizm últtyng týbine jetetin boldy, basqa bir jana jýie qúrayyq" degen iydeyany japon oishyldarynyng arasynan alghashqy bolyp Nakano Koudjy kótergen bolatyn. 1980 jyldary Japoniyanyng baspasóz betterinde qalamgerding "bizding qogham qúldyrap barady, materialdyq baylyq qarapayym halyqty baqytqa jetkizbeydi. Sondyqtan ejelgi proletarlyq jýiege kósheyik" degen iydeyalardy aitqan maqalalary jii jaryq kórdi. Nakanonyng "Seyhinnoshisou" (Proletariat tolghamdary) dep atalatyn kitaby 1992 jyly jaryq kórgende býkil japon qoghamy dýr silkingen bolatyn. Nakanonyng "ejelgi proletarlyq jýie" deuinde tereng tarihy mәn bar. Proletariat iydeyasy Marks, Engelis, Lenin enbekterinen bastalady desek qatelesemiz. Ejelgi Rim memleketinde proletariat dep enbek iyelerin ataghan. "Proletar" sózi eng alghash Tulliya patshasyna qatysty derekterde kezdesedi.
Japon jazushysy kitabynda kapitalizmdy qatty synaghan. "Materialdyq ónim neghúrlym kóp óndirilgen sayyn qoghamnyng joyyluy soghúrlym jyldamyraq bolady" degen Nakano japon últynyng taghdyryn talqygha salady. 1945 jyldan keyin kapitalistik jolgha nyq týsken Kýnshyghys eli 1960 jyldary ekonomikasy damyghan iri memleket retinde tanyldy. Jer kóleminen 62-shi orynda túrghan Japoniya 1968 jyly ónim óndiru kórsetkishi boyynsha dýniyejýzinde 2-shi orynda túrghan. Býginde búl el jalpy últtyq ónim kóleminen de aldynghy orynda. Damugha bólgen qarjysy men avtomobili óndirisi jóninen 1-shi orynnan týspegen Japoniyanyn130 million halqy shynymen de "damyghan" degen úghymgha layyqty ómir sýre me?
Qazirgi japondardy kapitalistik sana mendegen. Qay túrghydan qarasaq ta, búl ashyq kórinedi. Men japon azamattarymen talay jyldan beri aralas-qúralas bola jýrip, týigenim - kópshiligi "Janym shyqsa da, aqsham shyqpasyn" degen prinsippen ómir sýredi. Japondar nege kapitaldy biyik qoyady? Sebebi, "erteng qalay bolady?" degen ýrey olardyng erik-jigerin qyspaqqa alyp, adamy erkindiginen aiyrghan. Nakano Koudjy óz kitabynda "tehnologiya joyylmayynsha órkeniyetti ómir sýru mýmkin emes" dep jazghan. Tehnikany (mysaly, robottardy) barlyq salada keninen qoldanatyn japondar sonyng qyzyghyn, dәlirek aitsaq, tiyimdiligin kórip otyr ma? Japoniyada júmys uaqyty tanghy - 7-8-den týngi 10-11-ge sozylady. Adamdardyng bir-birimen qatynasu mýmkindigine tehnika shekteu qoyyp otyr. Bir-bir kompiuterge "baylanghan" japondar syrtqy ortadan beyhabar kýige kóshken. Jalpy baspasóz betterinde jii aitylyp jýrgen bala sanynyng kýrt kemui, qarttardyng kóbengi, jalghyzbastylar sanynyng artuy - býgingi japon qoghamynyng janayqayy. Saualnamagha sýiensek, japon jastarynyng 80 payyzy aqsha shyghyndamas ýshin ýilenbeudi jón kóredi eken. Jastarynyng 60 payyzy 40-qa kelip otbasyn qúru daghdysy beleng alghan búl qoghamda basqa emes, kapital aldyndaghy qorqynysh ýstem. Búl "bizdegidey qarjyny qaydan tabamyn?" degen sergeldeng oy emes, "qarttyq ýshin jinaghan qarajattyng shetin setinetip almayyn" degen qatang prinsiyp. Japondar aqshany jeke ózining 60-tan asqannan keyingi ómiri ýshin jinaydy. "Elmen birge kórgen úly toy" nemese balalaryna, tuysqanyna senu degen siyaqty úghymdardy kapitalistik sana birjolata yghystyrghan.
Mening tanystarymnyng arasynda balasyz japon otbasylary kóp. Áyelderinen, "Nege bala tumaysyndar?" dep súrasam, bәrining beretin jauaby bireu-aq: "Balany baghugha, oqytugha aqsha kerek qoy. Biz oghan qarjy júmsaghymyz kelmeydi" deydi. Yamamoto degen kәsipkerding kelinshegi maghan "balany 20 jasqa deyin (Japoniyada búl kәmelet jasy) baghyp-qaghyp, oqytugha osynsha iyen qajet" dep tiyn-tiynyna deyin eseptep bergende jaghamdy ústaghanmyn. Úrpaq ósiruden góri aqsha jinaudy manyzdyraq sanaytynyna tanqalghanmyn. Búl jalghyz әielding ústanymy emes, kapitalizmning arqasynda jetken qoghamdyq sananyng bir kórinisi. Áytpese kapitalistik qogham qalyptasqangha deyin japon otbasynda 12-13, az degende 4-5 baladan bolghan. Últ bolashaghyna alandaghan japon jazushysy jazghan oilardyng bir sheti osymen baylanysty.
Juyrda japon búqaralyq aqparat qúraldarynyng birinen mynanday mәlimetti oqydym: "Keyingi kezde dәrigerlerge "dәm sezu" qabiletinen aiyrylu diagnozy boyynsha qaralushylardyng sany kóbeyip ketti. Búl nemen baylanysty? Týn ortasynda júmystan qaytqan azamattardyng tamaq jasaugha uaqyty joq. Sondyqtan qyzmet ornynda fastfud ónimderin, әsirese qytay kespesin azyq qylu әdetke ainalghan. Azamattardyng shay qaynatyp ishuge de uaqyty joq. Aqyrynda tәtti men ashyny aiyra almaytyn kýige týsken".
Demalyssyz júmys isteu jóninen de japondar 1-shi oryn alady. Bizdegidey 24-30 kýn erkin tynyghudy bilmeydi. Jantalasty júmys adamdardyng óz jaghdayyn oilaugha mýmkindik bermeydi. Joghary tehnologiya men mol qarqyndy óndiris kisilerdi shekten tys iske jegip, adam retindegi erkindiginen aiyrghan.
Kamikavauchy degen japon jazushysy ýnemi alys elderdegi ormandardy aralap, ýndisterding araldarynda jýredi. Kórgenderin, basynan ótkergenderin kitap etip jazady. Birde odan: "Siz nege Tokioda túrmaysyz?" dep súradym. "Mening qandastarym bolashaqqa degen ýmitin joyghan. Býginmen ghana ómir sýredi. Men erkindikti sýietin adammyn. Sondyqtan múnday qyspaq qoghamda, tek tehnologiyalarmen qúrsaulanghan qoghamda túrghym kelmeydi" dep jauap berdi.
Nakano Koudjiyding "Seyhinnoshisou" kitaby jaryqqa shyqqan song on bes jyldan keyin belgili jurnalist Tomioka Koichirou otandastaryna atalghan enbekti qaytalap oqyp shyghugha ýndegen maqalasyn jariyalady. "Materialdyq órkeniyet tyghyryqqa tireldi" dep dabyl qaqqan japon jurnaliysi әlemdi sharpyghan qarjy daghdarysy qauipti emes, ruhany daghdarystan qorqu kerek, qazirgi qogham ruhany kedeylenip barady degen pikirlerin bildirgen ("Sapyo" jurnaly Tokio 8 sәuir 2009. 7 bet).
Nakano Koudjy "Seyhinnoshisou" kitabynda proletariat iydeyalaryn 942-1017 jyldary ómir sýrgen Heyan dәuirining úly oishyly Haranobudyng traktattaryna tireydi. Ejelgi japon oishyly bylay dep jazypty: "Materialdyq túrghydan bay bola túra ruhany azghyn hәm toyymsyz bolsa, naghyz bayqús sol. Qarapayym tirshilik etip ruhany bay bolsa baqytty jan dep sony aitugha bolady".
"Ruhany azghyndyqty zanmen týzey almaysyn" degen Nakano Koudjy Babalar aitqan iydeyalaryna mәn beruge shaqyrady. "Qazirgi japondar dәstýrli mәdeniyetti úmytyp, últtyq sanadan ajyrap barady. Men materialdyq túrghydan kedey bol demeymin. Bizding qogham materialdyq ónim kólemin úlghaytyp, sonyng esesinen adamy qúndylyqtardan aiyryluda. Qorshaghan ortagha orasan ziyan kelip, jalpy qoghamnyng kýireu prosesi jýrip jatyr. Ata-babalar qalyptastyrghan ruhany tirshilikke oralu qajet" deydi jazushy. Nakanonyng oiynsha "seyhiyn" (proletariat) degenimiz kedeylik emes, meylinshe taza tirshilik ete otyryp, ruhany bay bolu. Yaghni, qanau, ozbyrlyq, ashkózdik, toyymsyzdyq, úrlyq, tonau, alayaqtyq, t.b. azghyndyqtyng bolmauy.
Ispan oishyly Hose Ortega-iy-Gasset (1883-1953) "Endi otyz jylda bizding qúrlyq jabayylanyp ketedi. Europanyng arany ashylyp ketti. Toyymsyzdyq, ruhany kedeylik jaylap barady" dep, 1922 jyly jazghan eken. Filosofiyadaghy substansiyanyng modustary mәngi jәne sheksiz, uaqytsha jәne shekti bolyp ekige bólinse, "kaptializm men sosializm osynyng qaysysyna jatady?" degen súraq tuyndaydy. Sosializm negizi - sosium, yaghny әleumet, qogham, demek - adam. Adam dýnie ýshin emes, dýnie - adam ýshin. Kapitalizmning negizgi mәni - kapital, ol shekteuli. Adam, yaky qogham kapitalizmsiz de ómir sýrgen. Al qogham adamnan qúralady.
Ismail әl-Jauhary әl-Faraby aitqan "Adamnyng kýni adammen" degen sózdi talay oishyl qaytalaghan. "Adamnyng jetilui әleumet arqyly mýmkin" degen Konfusiy. "Adamdy sýi, Qúdaydyng zandaryna baghyn" degen HIII ghasyrda ómir sýrgen Mark Avreliy. Sosializmning negizi - jalpy adamzattyq filosofiya. Kenestik sosializmning tórkini "Qúdaydy moyyndamau, proletariat degenimiz - túyaq qaldyrmay malyn týgel tartyp alyp kolhozdastyru, baylardyng kózin qúrtu (adal enbegimen bayysa da) siyaqty qatelikterge negizdeldi. Sosializmdi kenestik sipatta qabyldaugha bolmaydy. Áleumet, qogham, el mәselelerinen últtyq mýdde tuyndaydy. Últsyzdanu otbasynan bastalatynyn Nobuo Kodzima degen japon jazushysy 1965 jyly "Miva otbasy" degen shygharmasy arqyly jetkizgen bolatyn. Sosialistik zamandaghy otbasy men kapitalistik zamandaghy otbasyn salystyru mýmkin emes. Ana men bala densaulyghynyng tómendep ketui, ajyrasu, nekesiz bala tuu, bir jynysty neke t.b. barlyghy jabayy kapitalizm kórinisteri ekendigin jasyra almaymyz.
"Áleumet erding balasy", "Sóz sóileyik alqalap", "Sózimdi tynda әleumet" dep jyrlaghan jyraular zamanynda el mýddesi bәrinen biyik túrdy emes pe? Adamnyng qadirin bilgen, onyng enbegin baghalaghan sosialistik qogham men kisining ensesin ezgen, enbek bólinisi әdiletsiz kapitalistik jýiening qaysysy qajet desek, әriyne әleumet mýddesin kózdeytin jýie basym týser edi. "Proletariat degenimiz, kedeylik emes" degen japon jazushysynyng iydeyasy ruhany bay últtyq qogham qúrugha ýndeydi.
Basqa memleketterge últtyq kelbetin barynsha saqtaghan bolyp kórinetin Japoniya qoghamyna jazushynyng kónili tolmaytyn sebebi nede? Japondardyng kapitalistik jýiege berile qyzmet etuding saldarynan últtyq qasiyetterdi úmytqandyghynda. Mysaly, adamgershilik paryz, tuysqandyq meyirim, ata-ana aldyndaghy jauapkershilik sezimderi joyylyp barady.
Ras, qazaq qoghamynda dinimizge oralu, tilimizdi janghyrtu, salt-dәstýrdi ústanu túrghysynan kóptegen ister kórinis berude. Biraq adam azghan ortada, adaldyq joq jerde jaqsy is óz nәtiyjesin beredi dep aitu qiyn. Sosializm kezinde bolmaghan tuysqanynyng ýiin tartyp alu, ayausyz qanau siyaqty ozbyrlyqty qazaq ózgeden emes, óz qandasynan kórip otyrghany taghy shyndyq. Qazaqty qazaq qanap jatqandyghy aqiqat. Jan Jak Russo "Tabighatqa oralu" iydeyasynda "Ekologiyalyq daghdarys tabighatty intensivti mengeruden payda bolghan. Endigi jerde tabighatty ekstensivti iygeru qajet" degen eken. Jerimizdegi baylyqty sheteldikter rúqsatsyz tartyp alghan joq. Olargha erik berip, tóbemizge shygharyp, qarap otyrghan ózimiz. "Osal kinәni ózgeden izdeydi" degendey, qanday jaghday bolsa da sebebin bótennen kórudi әdetke ainaldyryp aldyq. "Jerin jaugha taptatpaghan babalardyng myqty ruhyn-ay!" deysing osyndayda. Biz kóshpendiler filosofiyasyn ústana almaspyz. Biraq qalay bolghanda da últtyq sosium, qazaq qoghamy dep atalatyn jýie qalyptastyru qajet (qazirgi jýiege qazaq degen sózdi qosu úyat).
Jazushy Nakano Koudjy "aqshagha toyymsyz" dep qazirgi qoghamdy synasa da, Ýkimeti basqa memlekettermen salystyrghanda anaghúrlym taza ekendigin aita ketu kerek. Japon búqaralyq aqparat qúraldaryn ýnemi nazarda ústaytyn jurnalist retinde bir mysal keltireyin. Aldynghy jyly japon imperatorynyng Ayko esimdi nemeresi mektep tabaldyryghyn attady. Býldirshinning tilashar toyy turaly japon gazet-jurnaldarynan oqydyq. Aykogha aghashtan jasalghan oiynshyqtar men dәpter-qalamsaptar ghana tartu etilgen. Mәsele syilyqta emes, imperator әuletining óte qanaghatshyl, qarapayym ekendiginde. Memleket tarihynda 125-shi imperator bolyp esepteletin Akihito bar ómirin teniz biologiyasyn zertteuge arnaghan. Konstitusiya boyynsha resmy sharalargha Kabiynetting rúqsatymen ghana qatysatyn Akihitonyng Naruhito esimdi úly (múrager hanzada) - tarihshy. Imperator әuletindegi Kako men Makonyng mekteptegi ýlgerimi turaly qyzdardyng ózderinen alynghan súhbat "Shuhanbunshun" jurnalynda biylghy jyldyng sәuir aiynda jariyalandy. Japon qoghamyndaghy jariyalylyq pen әdildik búl memlekette demokratiya prinsipterining Konstitusiyagha say ekendigin kórsetedi.
Taza qogham әleumet mýddesi jeke mýddeden biyik túrghanda ghana ornaydy. Búl jarnamamen jasalatyn dýnie emes. Bizding qazirgi qoghamda ortaq iske emes, jeke kisige qyzmet etu prinsiypi basym. Eng qauiptisi qiyanatshyl ozbyrdyng "dinshil" bolyp kórinui, plagiattyng "ghylym tetigin ústauy", paraqordyng "sybaylastyqpen kýresui" degen siyaqty paradokster qoghamnyng qúldyrau shegine jetkendigin kórsetedi.
"Sosializmdi saghynyp jýrmin" degen maqalanyng avtory J.Somjýrek: "Doktor ghalymdarymyz ghylymy oilaryn, pikirlerin aitsyn" degen úsynys tastapty. Meninshe, úsynys-pikirdi qarapayym oqyrmandardan, jay halyqtan kýtu kerek. Sebebi, bizdegi ghylym jýiesining ózi alaqoldardyng úyasyna ainalghan. Eger sosializm zamanynda elimizde bes-alty akademik bolsa, kapitalistik qoghamda bes qabatty ýiding әr podezine bir-bir akademikten keledi. Sәl-pәl әsirelep aitqanym ghoy. Áytpese, "bizde ornyqty oy aitar ghalym joq" degen sóz emes. JOO-daghy kapitalistik elderden kóshirip alynghan magistratura men aspiranturadan bastalatyn ghylymy jýiedegi ishki bylyqty kózben kórgen song aityp otyrmyz. Alayaqtyghymen talaydy sansoqtyryp jýrgen bir әiel "Shәkәrim Qúdayberdiyev filosofiyasynan" doktor atandy. Qor bolghan Shәkәrim deniz. Jalanash klip týsirgen әnshining "Aqyn-jyraular múrasynan" dissertasiya qorghaghany tәrizdi mysaldardy kóptep tizuge bolady. Sondaylardy qorghatqan ghalymdar әdiletti qogham turaly oy aitpaq pa? J.Somjýrek aghamyz "qazaqtyng tabighatynda búrynnan bar qauymshyldyq" dep, sosializm taqyrybyn keninen qozghaghan. Qazaqtyng tabighatynda búryn bolghan adaldyqty alayaqtyq pen paydakýnemdik basyp tastaghan siyaqty. Ádiletti qogham qúru ýshin eng aldymen adaldyqty qalyptastyryp, taza jýie ornatu kerek.

«Týrkistan» gazeti

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3258
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5560