HHI ghasyr. 2009 jyl. Qazaqstannyng osy kezge deyin kýrt kontiynentalidy bop kelgen klimaty «qylyq shyghara» bastady. Tasattyq tartsang da, aspangha tas atsang da, tamshysyn iyimey kelgen tabighat – biyl kenpeyil. Jauynyn tógedi, jelin úrady. Qúdyretti Kýnning qútyn qashyrghan búlty da jyldam aspandy jaba qoyady. Qúddy subtropikti beldeuding siqy dersiz. Kerek deseniz, sinoptikter jauyn-jelding elimizding býkil endiginde jalghasatyndyghyna senip otyr. Olar sense, qúmalaq ashu qasiyetinen qúralaqan qalghan myna bizding de senbeske lajymyz joq. Alayda, siyr jylynyng «surpriyzi» búnymen bitse, tәuba der edik-au... Qyzyq bolghanda, eldegi sayasy klimat suytyp barady. Qúy sen, qúy senbeniz. Qarjy polisiyasynyng qarqynyna qarasan, jegenin jep, jemegenin jambasyna basqan jemqorlardyng dәureni ótip bara jatqanday. Qazynaly jerge tis-tyrnaghymen jabysqandardyng ýstinen Damokl qylyshy oinap túr. Biraq... jalang semser óz isine myghym, ózindik aitary bar azamattardy da «abaysyz» shauyp jatqanday kórinedi.

HHI ghasyr. 2009 jyl. Qazaqstannyng osy kezge deyin kýrt kontiynentalidy bop kelgen klimaty «qylyq shyghara» bastady. Tasattyq tartsang da, aspangha tas atsang da, tamshysyn iyimey kelgen tabighat – biyl kenpeyil. Jauynyn tógedi, jelin úrady. Qúdyretti Kýnning qútyn qashyrghan búlty da jyldam aspandy jaba qoyady. Qúddy subtropikti beldeuding siqy dersiz. Kerek deseniz, sinoptikter jauyn-jelding elimizding býkil endiginde jalghasatyndyghyna senip otyr. Olar sense, qúmalaq ashu qasiyetinen qúralaqan qalghan myna bizding de senbeske lajymyz joq. Alayda, siyr jylynyng «surpriyzi» búnymen bitse, tәuba der edik-au... Qyzyq bolghanda, eldegi sayasy klimat suytyp barady. Qúy sen, qúy senbeniz. Qarjy polisiyasynyng qarqynyna qarasan, jegenin jep, jemegenin jambasyna basqan jemqorlardyng dәureni ótip bara jatqanday. Qazynaly jerge tis-tyrnaghymen jabysqandardyng ýstinen Damokl qylyshy oinap túr. Biraq... jalang semser óz isine myghym, ózindik aitary bar azamattardy da «abaysyz» shauyp jatqanday kórinedi.
Mәselenki, Serik Túrjanov. At tóbelindey biznesmenderding arzu armanyn, aryz-múnyn jogharygha jetkizuden, sayasatyn synaudan jalyqpaghannyng biri. «Kólenkedegi ýkimet» iydeyasynyng avtory, burokratiyanyng batpaghyna maltyqqan Qazaqstandy «Qaghazstan» atayyq degen jýreginde týgi bar azamatty QR Sauda-ónerkәsip palatasynyng viyse-preziydenti retinde bilushi edik. Endi she... bir sәtte el-júrttyng kózine ala qargha bolyp kórindi de qaldy. Qarjy polisiyasy Serik Túrjanovty budjet qarjysyn talapaygha salugha qatysy bar degen kýdikpen ústady. Rasyna kelgende, búl Qarjy polisiyasy qúrghan qyltúzaqtyng aqyrghy tizbesi ghana, al Túrjanovty túqyrtudyng tolyq syzbasy әriden bastalady. Qaperlerinizge qayta sala ketkenimiz abzal, Últtyq sanaghymyzdy ótkizuge budjetten qisapsyz aqsha (1 mlrd 144 mln tenge) bólingeni belgili. Al Qarjy polisiyasyndaghylar tergeu barysynda búl dýrmekti ótkizuge «bar-joghy» 379 mln tenge jaratylghanyn anyqtasa kerek. Onyng ar jaghynda qalghan 764,8 mln «baqyrdy» statistika agenttigining basshylary men jeke kәsiporyndardyng jetekshileri óneshterinen ótkizip jibergen. Búny bayandaghan – júmys babyna baylanysty telejýrgizushilerden de jii kórinip ketken Qarjy polisiyasynyng resmy ókili Múrat Júmanbay. Osy sebepten de atalghan  agenttikting tóragha orynbasary Núrman Bayanov halyq qarjysyn jymqyrghan degen, al endi bir orynbasary Birlik Mendibaev oghan aralasqan degen kýdikpen temir torgha kógendeldi. Júmanbaydyng jetkizuine qaraghanda, agenttik tóraghasy Anar Meshimbaevanyng da búl iske qanshalyqty qatysy barlyghy anyqtalyp jatyr. Ángimening týiini – jyr bolghan Últtyq sanaqty jýrgizuge qajet qúral-jabdyqtardy satyp alu ýshin ashyq bayqau jariyalanghanyna kep tireledi. Búl bayqaugha bas-ayaghy 14 ótinim týsedi. Alayda, N. Bayanov bas bolghan bayqau komissiyasy «Kiyik» firmasynan basqa ótinimderdi negizsiz shygharyp tastaydy da, bayqau ótpedi dep jariyalay salady. Búdan keyin lauazym iyeleri jymysqy josparlaryn iske asyru ýshin jabdyqtardy «Kiyik» firmasynan satyp aludy úigharady. Sóitsek, atalghan firma jabdyqtardy 3 firma arqyly, 183,3 mln tengege Sankt-Peterburg qalasyndaghy «Vzlet» baspasynan satyp alghan. Qyzyghy sol, «Vzlet» baspasy da statistika agenttigi jariyalaghan bayqaugha qatysugha ótinim berip, óte almay qalghandardyng biri. «Budjettik tapsyrysty toltyrghanda, statagenttiktegi mýddeli adamdar jalghan bagha úsynysynyng arqasynda bir blanktyng baghasyn 15 tenge dep kórsetken. Budjettik ótinim qabyldanghan son, N. Bayanov bir blanktyng baghasyn 7 tenge dep ózgertip, al satyp alulardyng aldynda әlgi baghany ol negizsiz qaytadan 17 tenge dep kórsetken», - deydi M. Júmanbay. Osynday qúityrqy syzbanyng arqasynda 700 mln tenge qúmgha singen susha joghalady, onyng ishinde 497,8 mln tenge jalghan kәsiporyndardyng esepshottary arqyly naqty aqshagha ainalyp otyrghan. Aynalyp kelgende, qarjylyq aila-sharghygha qatysy bar dep «Kiyiktin» diyrektory Aleksandr Nisanovty «kók jaghalylar» alyp ketse, Túrjanovty osy firmanyng qúryltayshysy bolghany ýshin qamaugha alypty. Serik Túrjanovtyng elimiz tәumendikten aryla bastaghan jyldary biznes әlemine boy úrghany belgili. Onyng alghashqy qadamy da – osy «Kiyik» firmasynyng negizin qalap, isin jýrgizumen bastaldy. Endigi jerde sol «qarlyghashy» ózine jamandyq shaqyrushy qúzghyn bop qayta oralmasy bar ma... Osydan birer ay búryn Serik Ábdiqaliyúlynan súhbat alghanymyzda  «songhy kezderi elge belgili azamattardyng jappay ústalyp jatqanyna ýreylenbeysiz be, osynyng astarynda ne jatyr?» dep saual tastaghan bolatynbyz. Túrjanov bir sәtke de oilanbastan «Múnyng bәri biylik shanyraghyna órmegin toqyghan elitalyq klandardyng ózara kýsh synasuy, al «ketip» jatqan adamdar bolsa – sol soghystyng qúrbandary» degendey oy aitqan. Aldynghylaryn bylay qoyghanda, saytan jolynan, sayasat oinynan aulaqtau degen Múhtar Jәkishev, Serik Túrjanovtar – biylikti basynghan oligarhiyalyq toptardyng jemtigi bolyp jatsa, biz alandar qauip osy. Óitkeni, kóldeneng kók attygha ar-újdanyn taptatpay, últaraqtay isin últy maqtanatynday dengeyge deyin dýrildetken azamattargha ara týse almaytyn, jaqsy bolsa da, búl jayynda auyz jabatyn zaman tuady. Jaysandaryn qoghaday japyrghandargha qynq demeytin, it ekesh itting qynsylyn bildiruge qymsynatyn ýndemesterding erasy keledi. Mýmkin, kelgen de shyghar. Ágәraki, әlgi atalghan azamattar aqiqatynda aram isterge qan-jyny aralasarday qatysty bolsa, alghashqysynan da ótken apat dey beriniz! Nege deseniz, sayasy klimat últ, el mәselesine bey-jay qaray almaytyn azamattardyng ózin stagnasiyagha, yaky azghyndatugha alyp keldi. Áytpese, Jәkishevten ótken jan-jaqty pysyqay, Túrjanovtan ótken aqiqatty aqyryp, shyndyqty shyrqyratyp jetkizgen azamat bar ma edi... joqtyng qasy, joq. Búlardy «joq qylsa» da, ózderin joghaltsa da – qoghamnyng apatiyagha úshyraghandyghynyng aighaghy. Búqara búndayda ne isteui kerek? Olardyng aqiq jolmen jýrip, adaldyng isin jasaghanyna kózi jetkenderi qoldau kerek, kerek bolsa alangha atoy salyp shyghudan arlanbauy tiyis. Keri jaghdayda, olardyng artynan tas atyp, jandary tozaqtan bolsyn dep laghynet aitsyn. Biraq, qaytken kýnde de sayasy atmosferadaghy ózgeristerge «biylik bilgenin isteydi» degen sartap psihologiyamen, eng soraqysy - nemqúraydylyqpen qaraugha bolmas. Nege deseniz, Tomas Mann «Tragediyanyng barlyghy kishkene ghana nemqúraydylyqtan bastalady» demep pe edi...
Búl bizding jappay qamaugha alynyp jatqan irili-úsaqty lauazym iyelerine, elimizding azamttaryna qatysty bildirgen oimyzgha esep bolsyn delik. Anyghy men qanyghyn qúzyrly oryndar sheshuge tiyisti isten qorytyp aitarymyz: sanaqqa bólingen qarjat qoldy bolghan eken, endeshe sanaqtyng jýrgizilui de múqiyat tekserilui kerek. Nege deseniz, tiyesili qarajat orta joldan qoldy bolghandyqtan sanaq sonyna deyin tolyq atqarylghan joq dep bilemiz. Sondyqtan qazaq óz elinde 67 payyz boldy degen býgingi nәtiyjege senu qiyn. Aqshany qymqyrudy ghana oilaghandardyng alys auyldardy arlap jan sany turaly tolyq mәlimet jinauy mýmkin emes. Al, qazaqtyng qarasy 67 payyzdan artyq boluy әbden yqtimal. Biz nazarda ústaytyn negizgi mәsele endi – osy.