Serik JOLDASBAY. QÚRYLTAY men SÚRQYLTAY
Ótken aptada «Abay» aqparattyq portalyna belgili jazushy Ghabbas Qabyshúly qonaq retinde shaqyrylghan-dy. Últjandy aghamyz internet-konferensiyada oqyrmandardyng san saualyna barynsha jauap beruge tyrysyp baghypty. Áytse de, nege ekeni belgisiz, «Oralda Kishi jýz qúryltayy ótedi eken. Sizdi qúryltaygha shaqyrsa, barar ma ediniz?» degen saualdy jauapsyz qaldyrypty. Áriyne, basty mәsele aghamyzdyng atalmysh saualgha jauap bergen-bermegendiginde emes, osynday sybystyng taraluynda bolyp túr.
«Abaylyqtar» Ghabbas Ghabyshúlynan keyin ile-shala internet-konferensiyagha respublikalyq «Qazaqstan» gazetining bas redaktory Serghazy Múhtarbekti shaqyrghandy jón kóripti. Bir qyzyghy, Ghabbas aghagha qoyylghan qúryltay mәselesi Serghazy Múhtarbekti de ainalyp ótpepti. Oghan «abaylyq» oqyrmandardyng biri: «Oralda ótkeli jatqan Kishi jýz qazaqtarynyng qúryltayyna qalay qaraysyz? Shaqyrsa, barasyz ba?» degen eken. Al atalmysh oqyrmannyng saualyna Seken:
Ótken aptada «Abay» aqparattyq portalyna belgili jazushy Ghabbas Qabyshúly qonaq retinde shaqyrylghan-dy. Últjandy aghamyz internet-konferensiyada oqyrmandardyng san saualyna barynsha jauap beruge tyrysyp baghypty. Áytse de, nege ekeni belgisiz, «Oralda Kishi jýz qúryltayy ótedi eken. Sizdi qúryltaygha shaqyrsa, barar ma ediniz?» degen saualdy jauapsyz qaldyrypty. Áriyne, basty mәsele aghamyzdyng atalmysh saualgha jauap bergen-bermegendiginde emes, osynday sybystyng taraluynda bolyp túr.
«Abaylyqtar» Ghabbas Ghabyshúlynan keyin ile-shala internet-konferensiyagha respublikalyq «Qazaqstan» gazetining bas redaktory Serghazy Múhtarbekti shaqyrghandy jón kóripti. Bir qyzyghy, Ghabbas aghagha qoyylghan qúryltay mәselesi Serghazy Múhtarbekti de ainalyp ótpepti. Oghan «abaylyq» oqyrmandardyng biri: «Oralda ótkeli jatqan Kishi jýz qazaqtarynyng qúryltayyna qalay qaraysyz? Shaqyrsa, barasyz ba?» degen eken. Al atalmysh oqyrmannyng saualyna Seken:
«Babalarynan by men batyr jasaudan alaman bәige úiymdastyrghan qazaqqa endigi jetpegeni jýz-jýz, ru-ru bolyp qúryltay ótkizu edi. Mening týsinigimde múnday qadamdar - elimizding tútastyghy, últymyzdyng birligi ishkenderin irin, jegenderin jelim etip, tynyshtyq bermey otyrghan qas-dúshpandarymyzdyng arandatularymen jasalyp jatqan sharua. Eger biylikting tarapynan tyiym bolmasa, bir shara qoldanylmasa, erteng barmaq shaynaymyz. Býtin bir últty ru-ru, jýz-jýzge bólip, itshe yryldastyryp qoyyp, miyghynan kýlip otyryp, suyrylyp shyqqandardy atasy ózge jigitterge talattyryp qoi. Últ kósemi ýshin tiyimdi-aq, әriyne. Biraq mәngilik eshtene joq qoy. Ol ketken kýni «tóbelesken» jigitter tatulasa qalady dep oilaysyz ba? «Eng qiyny - jer dauy men jesir dauy» dep jýrgende, jýzderding arasynda dau shyghyp, dymymyz qalmay, shilding qiynsha shashyrap ketpesimizge kim kepildik bere alady?!» - dep, óz alandaushylyghyn bildiripti.
Al endi osy qúryltay jónindegi aqpar qanshalyqty aqiqat? Múny bilu ýshin biz Batys Qazaqstan oblysyndaghy «Azat» partiyasynyng tórayymy Hadisha Múqanovagha habarlasqan edik. Qyzyghy sol, býkil Qazaqstandy dýrliktirgen әngimeden Hadisha apamyz habarsyz bolyp shyqty. Esesine «men bilem» deytin azamat tabylmay qalghan joq. Ol - Áuelhan Shonjan deytin jornalshy.
Onyng aituynsha, qúryltaydy úiymdastyrushylardyng biri «Júmadaghy jýzdesu» gazetining redaktory Qajymúqan Ghabdolla kórinedi. Ekeuara әngimede Qajymúqan Áuelhangha qúryltaydyng uaqytyn qantardyng 21-22-si aralyghy dep kórsetken eken. Demek, qúryltay ma, qúrqyltay ma, әiteuir bir jiynnyng ótpegi aiqyn boldy.
Sonymen, ne kerek, basqany qoyyp, Qajymúqan Ghabdollanyng ózine habarlastyq.
«Búl - Kishi jýzding ghana emes, batys qazaqtarynyng qúryltayy. Mәselen, oghan Qyzylorda, Aqtau, Atyrau, Aqtóbe, Batys Qazaqstan siyaqty bes oblystan bólek, ózge ónirlerden de qonaqtar kelip qatysady», - deydi Qajekeng esh saspastan. Oibay-au, onda nege búl júrt «Kishi jýz qúryltayy» desip jatyr deymiz ghoy biz, bayaghy. «Elding olay dep jýrgeni ras. Biraq biz osy aimaqtaghy mәselelerdi, mәselen, ekologiyalyq problemalardy kóteremiz. Qazirgi kezde bizge eshqanday partiya kómektesip jatqan joq. Degenmen de elimizdegi barlyq sayasy partiyalardyng tóraghalaryna aittyq. Olar: «Qoldaymyz, baramyz», - dedi. Áytse de, keler-kelmesin olardyng ózderi sheshedi. Qúryltaydy ótkizu arqyly eshqanday partiyasyz-aq qazaqtardyng birige alatynyn dәleldegimiz kelip otyr», - dedi Qajymúqan Ghabdolla.
Búdan ne týsindik? Birigui - dúrys-aq. Biraq búl qanday birigu? Eger qazaqtardyng partiyasyz-aq biriguin kórsetu maqsat bolsa, partiya tóraghalaryn shaqyru qanday qajettilikten tuady? «Bes oblystyng ekologiyasy» degenning ózi kýlkili. Óitkeni Qyzylorda men Oraldyng tabighaty - jer men kóktey. Qysqasy, shaldyr-shatpaq osy sózden-aq biriguden góri, iruding nyshany angharylatynday.
Kezinde Mústafa Shoqayúly: «Amangeldi qypshaq ruynan edi. 1917 jyldyng kókteminde tónkeris bastalyp ketken son, Týrkistan týrikterin maydan júmysyna alu toqtatyldy. Uaqytsha ýkimet tarapynan Torghay uәlayatyna komissar bolyp taghayyndalghan Álihan Bókeyhanov Torghay halqyn kóterilisti toqtatyp, beybit ómirge qaytyp oralugha shaqyrdy. Álihanmen birge onyng eng jaqyn dostary bolghan últshyldar - Ahmet Baytúrsynúly, Mirjaqyp Dulatúly da halyq búqarasy arasyna ýgit jýrgizip, dala uәlayaty túrghyndaryn tynyshtanugha ýndedi. Ahmet pen Mirjaqyp arghyn ruynan boluy sebepti Torghay ónirindegi arghyndar olardyng sózderine qúlaq asty da, qypshaqtan shyghyp, «han» saylanghan Ábdighapar men Amangeldini tyndamady. Nәtiyjesinde keshe ghana orys otarshylaryna qarsy birge soghysqan Torghay qazaqtary endi qypshaq pen arghyn bolyp ekige jaryldy...» - dep jazady «Batyr bolishevik Amangeldi haqyndaghy aqiqat» degen maqalasynda.
Avtor odan әri: «Búl tústa halyq arasyna «tónkeristen song orys múghajyrlary Reseyine qaytatyn kórinedi» degen qaueset sóz taraghan. Osydan kelip orystardan qalatyn jerdi bólu turaly mәselening tóbesi kórine bastady. Tiri jýrgen angdyng terisi ýshin arghyn-qypshaq talasqa týsti. Ábdighapar han men Amangeldi qypshaqtar jaghyn alyp, arghyndargha tizesin batyrdy. Rushyldyqqa eshqashan boy úrmaghan Ahmet Baytúrsyn men Mirjaqyp Dulatqa qypshaqtar arghyndardyng basshylary dep qaray bastady...» - dey kele: «Ábdighapar men Amangeldining rushyldyq derti әbden asqynghany sonsha, 1917 jyly Orynborda bolghan jalpy qazaq qúryltayynan song jәne 1918 jyldyng jazynda Torghay dalasyn aralap jýrgen kezimde, maghan da jaqyn kisilerin jiberip, mening qypshaq ruynan ekenimdi esime salyp, tóreden shyqqan Álihan Bókeyhan men arghynnan shyqqan Ahmet, Mirjaqyptargha qarsy kýreste bizge sayasy jetekshi bolynyz» dep ótinish jasady», - dep oiyn sabaqtay týsedi.
Osy rette «bizge sayasy jetekshi bolynyz» degen rulastaryna Mústafa ne dep jauap qayyrdy dep oilaysyz? «Jaraydy» dep kelise ketti me, әlde úsynystan bas tartty ma? Eger óz zamanynda sayasatker Mústafa rushyldyghyn algha ozdyryp alghanda, ony bizder býgingidey qúrmettemes edik.
Meninshe, ol tek oqyghan, sauatty kóp qazaqtyng biri bolyp qalar edi. Al Mústafa syn saghatta ózining rushyldyghyn emes, últshyldyghyn dәleldey bildi.
Oghan: «Men, әriyne, olardyng úsynysynan bas tarttym. Óitkeni men Týrkistandaghy týrik adamy ýshin, әsirese Týrkistannyng últ-azattyq tuyn kótergen adam ýshin arghyn, qypshaqty bylay qoyyp, tipti, ózbek, qazaq, týrikmen bolyp bólinuding ózi Týrkistan týrikterin bólshektep, ólimge bastaytyn jol ekenin jaqsy biletin edim...» - degen sózi - aighaq.
Demek, Mústafa aitqan «ólimge bastaytyn joldyn» qaupi әli seyilmegen eken. Mynau qúryltayynyz sol súrqyltaydyng basy bolyp jýrmesin...
«D»
«Obshestvennaya pozisiya»
(proekt «DAT» № 41 (78) 17 qarasha 2010 jyl