«Qazaqstanda jasaghan biznesterimiz óte sәtti jýrude», mine tura osylay eseptegen Europa-Amerika-Ýndistandyqtar elge bir jaqsylyq jasamaqshy bolyp, bau-baqshasy jayqalghan, suyq bolmaytyn bir jaygha «Jerdegi júmaq» ornatyp, soghan «pilotnyy proekt» boyynsha biraz adamdardy aparyp túrghyzdy. Qúday ondaghanda sol baghdarlamagha men de ilindim.

Jaghday, aitary joq - keremet! Aynalang gýlge oranghan týrli jemisteri mәue tartqan baq. Ornalasqan jerimiz ghylym men tehnikanyng songhy jetistikterin paydalana otyryp adamgha qajet bar dýniyeni úsynatyn ertegidegidey virtualidy әlem! Eshteme istemeysin, eshteme izdemeysin, tek qana ayaq-qolyndy sozyp qoyyp, rahattana demalasyng da jatasyn. Ásirese, bizding qazaqqa únaytyny aidan-anyq!

Ertemen túrghanda barghan dәrethanannan avtomatty týrde analizder ortalyq kompiuter serverine týsedi de, ashanagha barghanynda әrkimning organizmine kerekti mólsherdegi dәrumenderi bar as-auqat dayyn túrady. Biraq, sol shóp-shalang tamaqtary bizge asa qol emes pe deymin, sondaghy bes qarakóz bauyrlarymnyng bәrining de kózderi bozara bastady.

Ýsh-tórt kýn óte salysymen-aq ish pysa bastaghany bayqaldy. Basqalar top-top bolyp, ózara әldebir ghylymi, óner tuyndylary turaly әngimelesip jatsa, ondaghy bizding sharuamyz qaysy, altaumyz jiylyp alyp, arghy atalarymyzdan bastap tartyp, bitpeytin auyldyng alty auyzyn soghamyz. Biraq, obaly ne kerek auyzbirligimiz myqty, tegi qazaq sonday alys jerde jýrgende aghayynnyng qadirin qatty sezinedi-au deymin.

Búnda aitpaqshy qaru, pyshaq t.b. jaman zattar degeniniz joq. Tek, әldebir úsaq zattardy kesuge arnalghan eki qayshy bar edi, ýshkirge qúmar halyqpyz ghoy, ony biz iyemdendik. Negizi, osy júmaqtan quylghanymyzgha da basqa emes, dәp osy eki qayshy sebep boldy.

Oylasyp alyp, «búl atana nәletterding bilgenin biz de bilermiz» degen oimen, әlgi qayshyny qoldanyp, kompiuterlerin shúqylyp ashtyq ta ózimizge tamaqqa tapsyrysqa «qazy-qarta, airan, et, qúrt, 100 gramm» dep jazyp qoydyq. Sol-aq eken әlgi «super» degen programmasy «sboy» berip, «Nou! Holesteriyn!» degen signal shyghyp, barlyq sistemasy «glushiti» etip qaldy. Búl joly basshylary bizge qarap, bastaryn shayqap-shayqap, eskertu berip qana tyndy.

Biraz tynysh jýrdik. Biraq, onymyz kópke sozylmady. Birde «HHH Serkovi» degenderi biraz kitap taratyp berdi. Bizde aldyq bir-ekeuin. Qalghandardyng bәri әlgilerin oqyp, ózara taldap, minәjat etip jatqanda biz әlgi kitaptardy qayshymen kesip, qiyp karta jasap alyp, әy oiyndy soqtyq desenshi. Qazaq shyn oilansa, eshteme de kedergi bola almaydy ghoy, әlgining paraqtary kartagha júqalau bolyp edi, ony dәldep kesip, bir-birine shaynaghan nanmen jabystyryp qoydyq. Oiyn qyzyghymen bayqamappyz, kelip qalghan «tәrbiyeshisi» bar, basqalary bar «kiyeli kitaptardy sonsha qorladyndargha» basyp, oibaylap, gói-góiley jóneldi.

«Mýlde bilgen joqpyz» dep tayyp shygha keldik. Ol aqymaqtargha ne sonda әdeyi istedik deuimiz kerek pe? Odan da ótirik jyndy bola salyp, ózderin jyndy qyla salghanymyz tynysh emes pe?! Alayda, olar da qoymady, aqyry, «aziattar ghoy, mentalitteri jaqyn bolar» dep, bizdi ýndistandyq bólimge auystyrdy.

Biraz tynysh jýrdik. Biraq, onymyz kópke sozylmady. Óitkeni shynymyzdy aitsaq, ol pәlelerding kompiuter anyqtap bergen tamaqtary arqau bolmady. Endi óziniz oilanyzshy, dingittey jigitke «chapatti» dep peshke qaryghan shiykileu júqa nangha sugha pisirgen, dәm-túzy joq, bir uys kýrish orap beredi. Artynan «desertke», «halva» dep әldeqanday qylyp, azdap qant qosyp, ósimdik mayyna  quyrghan ún beredi. Ózderi solaryn ólgenshe maqtaytynyn qaytersin?! Áyteuir, qaghaz shaynaghanday bolsang da, «ólmesting kýnin» kórip, ashty búryshtaryn qosyp, qaujanday beresin. Muhambediya Ahmetov agha, diyetologsyz ghoy, aitynyzshy, solary dúrys pa? Dәp sol joly óz basym Odisseyding serikteri Geliostyng ógizderin nelikten jegenin jaqsy týsingendey, qyzu qoldaytynday dәrejege jettim.

Al ózderi bolsa olaryn keremettey kórip, «qúday, әuliye» deytin siyrlarymen birge «tantr-mantrlaryn» zarlap, mónireydi jatady.

Ondaygha qay qazaq kónbekshi?! Aqyry, aqyldasyp ózara jospar qúrdyq. Aldymen «tisim auyrdy, qúlaghym auyrdy, soghan qyzdyryp basamyz. Búl bizding últtyq medisina, syilaugha mindettisinder» degen talappen 3-4 uys túz súradyq. Kompiuterlerin, manuskripterin aqtaryp kórgen olar, bizding sózding «dúrystyghyn» anyqtap, aitqanymyzdy oryndady. Ertenine, «biz kóshpeli halyqtyng úrpaghymyz, mal baqqandy jaqsy kóremiz. Ana juyndyryp, sýrtip, mýiizderin boyap qoyghan «qúday, әuliye» siyrlaryndy baghyp keleyik» dep súrap edik, qayta-qayta «izgilikti jan ekensinder! Adal jolgha týstinderlep...», kózderine jas ala otyryp, quana-quana kelisti.

Orman arasyndaghy sudyng jaghasyna jete salyp iske kiristik. Ala kelgen jamylghynyng bir-ekeuin tilip-tilip, esip-esip arqan jasadyq. Álgi qayshylardyng shruptaryn búrap alyp tastap, tasqa qayrap-qayrap aldyq. Al endi tórt qanjar ústaghan tórt qazaqqa әlemde qarsy keler qanday kýsh bar eken, kórelik! Kóz túndy! Sol kezde tura bar ghay, tarih kitaptarynda jazatynday mamontty jargha, orgha qúlatyp әure bolmas edik, shalmany tastap jiberip, buyndyryp, tyrang etkizuge dayyn túrghanymyz anyq-túghyn! Sonymen, tandap túryp mýiizine gýl oraghan semiz tayynshany alyp úryp jәukemdey bastadyq.

Ishterindegi ýlkeni jәne anshynyng balasy bolghandyqtan jastargha bar ónegeni kórsetip-aq jatyrmyn. Analar jәrkemdep jatqanda orashalaqtau bireuin ertip, Bekbolatsha aitqanda «tórtkýldep oshaq qazdyrdym», otyn jinattym. Álgi oshaqtyng tórt túsyna myqty tórt qazyqty qaqtyryp, tayynshanyng terisin tórt bútymen ilip baylaghanda, qazanyng da dayyn bola qaldy. Etti salyp qoyyp, kóbigin alyp qoyyp, býlkildetip qaynatyp jatyrmyz. Bayqaymyn, bәrining silekeyi shúbyryp túr, qoy olay bolsa «shashlyk degenning Kavkazdan, arabtan emes bizden shyqqanyn dәleldeyin» dep iske kiristim.

Jemis aghashtarynyn, әsirese alma, órik, shiyening bútaqtary bar ghoy ýi-yy janghanda qyzuy sekseuilden kem emes qoy. Kókbauyrgha túzdap-túzdap ish maydy tyghyp, shoqqa kómip jiberdim, istikke bauyr men maydy astarlay jәne tósqasqany qaghyp alyp, tilip-tilip túzdap jiberip týirep, qaqtap jatyrmyz. Ábden túzdalghan etti saghynyp, qyzylsyrap qalyppyz, әlgilerimizding kýielesh-kýielesh bolghanyna qaramay, ash qasqyrday qarbyttyq kelip!

...Et degening endi bar ghoy, bylbyrap túryp pisipti. Baghanaghy jegen shashlyktarymyz qayda ketkenin bilmedim, әiteuir búghan da kiristik. Mayly ýlpershekten, maygha orap jútqan býirekten bolar, birazdan sooong baryp aqyryndap qarakesekke, odan song sýiek mýjy otyryp, eh deytin bitpeytin әngimeni soghyp otyrmyz. Arasynda basymyzdaghy әlgilerding bergen kolpaktarynyng syrtyna «selofan meshoshekpen» orap, jasap alghan tostaghandarymyzgha qúighan sorpadan úrttap qoyatynymyzdy qaytersin. Túzdalghan, jas qyzylgha búl dýniyede ne jetsin!

Keshke qaray oshaqty terendetip әbden ot jaghyp qyzdyryp alghan son, tazalaghan qaryngha sýbeli etpen toltyryp әlgi jerge kómdirdim, auzyn býrmeley baylap, úzyn quys kók quraydy tyghyp, syrtqa shygharttym. Búny endi әrbir jýrgizushi týsinedi – parovypusknoy klapan rasshiriytelya. Onyng qasyna basty tútastay saldyryp, kýlmen, sosyn shoqpen, sosyn topyraqpen kómdirip, ýstine tauday qylyp otyn ýiip jaghyp qoyyp, ainala qorshay otyryp, týrli әngimening qyzyghymen týn ortasy aughansha otyrdyq.

Ertenine túryp әlgi kómgenderimizdi ashsaq, ohou degendey-aq bolypty. Keremet sary ala sorpa, et degening sýiegimen qosylyp auzynda eriydi. Oghan qosa әlgi basty shygharyp, taspen úryp, miynan auyz tie bergenimizde saytanday eki taqyrbastyng jetip kelgeni. «Áulie me qúday ma» siyrlarynyng múnday kýige úshyraghanyn, jemis aghashtaryn jaghyp otyrghanymyzdy kórgende ekeui biraq «napoval» talyp týsti. «Hantr-mantr» bolsa da adam ghoy, su býrkip tiriltip, auyzdaryna tosyp, sorpadan jútqyzyp jatyrmyz. Ónmendep, tamsanyp, qoymastan ishe bastaghandary!

Sol kezde qúday basqa salmasyn, jan-jaghymyz azan-qazan boldy da ketti. Qughynshylardyn, әlgi qan-jyndy kórgen «әuliye» siyrlarmen qosylyp alyp ókirgeni әli kýnge deyin qúlaghymnan ketpeydi...

Sonymen qalay oilaysyzdar, Europa-Amerika-Ýndistan qosylyp «blok» qúrghan son, halyqaralyq jaghdaydy asa u-shyqtyrmastan tayyp túrdyq. Eng qyzyghy, әlgi mayly, túzdy sorpagha dәndetken eki taqyrbas bizben birge ketti. Qazir bizding auylda túrady...

Azken Altay

Abai.kz