Qanat ÁBILQAYYR. Qazaq ghalymy qashanghy qamauda otyrady?!
Professor, әlem moyyndaghan ghalym, bir kafedranyng mengerushisi. IYә, sonday adam «ýlken qylmysty iske barady» degen sózge besiktegi bala sene me? Joq, әlde... «Maghjandy japonnyng shpiony» etken zaman bayaghyda ótip edi ghoy. Gәpting bәri bәlkim basqa jaqta shyghar. Oiymyzdy shiratyp kóreyik. Demokratiyaly hәm zayyrly memlekette tym qúrysa oy bostandyghy bar shyghar.
«It talas»
Professor, әlem moyyndaghan ghalym, bir kafedranyng mengerushisi. IYә, sonday adam «ýlken qylmysty iske barady» degen sózge besiktegi bala sene me? Joq, әlde... «Maghjandy japonnyng shpiony» etken zaman bayaghyda ótip edi ghoy. Gәpting bәri bәlkim basqa jaqta shyghar. Oiymyzdy shiratyp kóreyik. Demokratiyaly hәm zayyrly memlekette tym qúrysa oy bostandyghy bar shyghar.
«It talas»
Osydan bir aidan astam uaqyt búryn Qanysh Sәtpaev atyndaghy Qazaq Últtyq Tehnikalyq uniyversiytetining professory Sayat Ybyray (surette) qamaugha alyndy. Elimizdegi sopylyq aghymnyng kózirine balanatyn ghalym «abaqtyda aidan kýnnen janylyp» otyr. Nege? Sebebi, bizdegi diny ahual qatty shiyelenisti. Qazir әr aghymnyng bóltirikteri bir-birin talap jeuden tayynbaydy. Qazaq dinsiz halyq emes edi. Sóite túra shamadan tys fanattyqqa úryndy. Qazir denesi titirkenbey «Áulie aghashty» órtemek bolghan qazaq ýshin bir ghalymdy qúrbandyqqa shalu týkke túrmas dýniya sekildi. Alashtyng bas kóterer arystaryn 1937 jyly qalay qamady?. Qazaq ziyalylarynan qalay airyldyq?. Onyng biri de qaperimizde joq. Kónil tarazysy degen qayda? Sayat Ybyraydyng qazaq ghylymyna qosatyn ýlesin kim oilaydy? Ózgelerdi shiyittey bes balanyng taghdyry men jany nәzik әiel taghdyry tolghandyrmay ma? Ras. Bireulerding óti jarylyp ketse de aitayyn, Sayat qazaqtyng ziyalysy dep ataugha layyqty túlgha. Maghan senbeseniz onyng ghylym salasynda jýrip ótken jolyna qaranyz. 1966 jyly dýniyege kelgen Sayat Ybyray respublikalyq fizika-matematika mektebin altyn medalimen tәmamdaghan. Mәskeudegi Lomonosov atyndaghy uniyversiytetting mehanika-matematika fakulitetin qyzyl diplommen bitirgen. 25 jasynda kandidattyq, 29 jasynda doktorlyq dissertasiyasyn qorghaghan. 1998-2000 jyldarda Germaniyadaghy Aleksandr Gumbolid atyndaghy qordyng Stependiyaty bolyp ghylym salasyndaghy bilimin jetildirip elge oralghan. Aghylshyn, nemis, orys tilderin jaqsy mengergen. Tehnika ghylymdarynyng doktory, professor. Ýsh ghylymy monografiya men 60-tan astam ghylymy maqalanyng avtory. Mehanika men mashinajasau salasy boyynsha bes patentke ie bolghan. Ghylymdaghy óz salasy boyynsha әlemdegi eng myqty 5 ghalymnyng bireui. Osynday túlghany zayyrly memlekette isti etu kimge opa beredi.
Mynau it tirlikte dinimiz sayasilanyp bara jatyr. Songhy kezderi halqymyz kimning artynan ererin bilmey qaldy. Bәrining aitatyny bir sóz. Bәri «qúran men qadiske» sýienedi. Bәrining qazaq dese jýrekteri eljireydi. Bәri payghambarymyzdyng sýnnetimen jýredi. Qúrannan susyndaydy. Sóite túra, qyryq pyshaq. «Ittalas». Qazaqtyng jastary sol itterding talasyna sýiek bolyp laqtyrylyp jatyr. Kim búryn qarpysa, sonyng qúlqynynda. Salaf-iyt, qúran-iyt, uahab-iyt... Sosyn qaptaghan izmder men istter... Ekstremist, terrorist... Solardyng birine mýshe boluyng kerek. Bolmadyng eken, óz obalyng ózine... Jan-jaqtan talap tastaydy. Sosyn jatasyn, qansyrap... Osy talastyng aldyn alady dep kóptegen aghalarymyzdan ýmittenetin edim. Bir qyzyghy sol ýmit etken aghalar әr aghymnyng basynda jýr. Áriyne, atyn atap týsin týstemesek te belgili. Biri sheyit, biri sheyh boludy armandaydy. Birin týlen týredi, birin shýlen týrtedi. Birining qúlqynyn aqsha, birining sanasyn salt-dәstýrding sarqynshaghy tesip barady. Biri dombyrasyn shybyqqa, biri jayly kreslogha, meninshe túlypqa ainaldyrdy. Biri kókesine, biri әkesine senedi. Biri qabirlerdi kýregisi keledi. Biri ata jolymen әruaqtardan әldeneni tilegisi keledi. Biri ólikke (orysshasy «trupqa»), biri júmaq pen tozaqtyng esigindegi qúlypqa qúmar. Múnan neni úghugha bolady?. Sol «ittalasty boldyrmaydy» degenderimizding ózi arpyldasyp jatyr. Bәrining iylegeni bir terining púshpaghy emes pe? Bәri izgilikti islam jolynda emes pe edi? Allanyng joly arzan sayasattyng oiynyna ainalmasa kerek-ti. Allanyng aq joly qazaq ghylymynyng ertenine balta shappasa kerek-ti. Qazaq ghalymynyng qolyndaghy kisen shyntuaytynda zang oryndarynyng kiseni me? Eki eli auyzgha qoyylghan tórt eli qaqpaq kimdiki? Búghan halyq әli-aq kózin jetkizedi. Mening bir-aq biletinim bar. Sayat jau bolsa, qazaqtyng salt-dәstýri men taghlymdy tarihy bizge jau bolghandyghy. Osy ghana. Basqa týk te emes.
«Tórt eli qaqpaq»
Sufizmnin, yaghny zikirshilerding jolynyng dúrys-búrystyghyna jauap bere almaymyn. Búl bir jaqty qaraytyn mәsele emes. Eger bireu sopylyqty qazaqqa qasterli aghym dese, onyng olqylyqtaryn ghylymy týrde dәleldep dәiektesin. Biz birinshiden dintanushy emespiz. Ekinshiden bireuge sopylyq jol tura, bireuge qata. «Sen nege óitpeysin?» degen dilmarlyqtan da aulaqpyz. Biraq, aqiqattyng shymyldyghy shyryldaghanda ghana ashylady. Ár aghymnyng dúrystyghy men búrystyghy, týzuligi men qighashtyghy halyqtyng talqysyna týsip, búqaraly aqparat qúraldarynda aitylghanda ghana, jazylghanda ghana aishyqtalmaytyn ba edi? Sony aishyqtau qolynan keletin, qoghamdyq pikir tughyza alatyn adam týrmege toghytylady. Nege? Halyq sol «aytqyshbekterdin» sózine qúlaq týru arqyly týzu joldy tarazylamas pa? Sol «aytqyshbekterdin» sózi arqyly ózderining hәm ózgelerding bet-perdeleri ashylmas pa? Kólenkesinen ýreylengen myna zamanda halyqtyng kózin ashu tek jekelegen túlghalardyng ghana qolynan keledi. El de aqymaq emes. Óz tandauyn ózi jasaydy. «Dinde zorlyq joq». Sózden qorqady ekensin, zorlyqshyl bolugha haqyng da joq. Meninshe, kimning jolynyng týzu ekenin, kimge ilesse qazaqtyng qamsyz bolatynyn ashyp aita alatyn túlghalardyng biri Sayat Ybyray. Oi, múny basqasha oilap qalmanyz. Dúrysy Sayat Ybyray biz ghúlama dep әuektep jýrgen keybir «miniydindarlardyn» maskasyn sheship bere alatyn túlgha. Últtyq bolmys túrghysynan ózgelerge oy sala alatyn adam. Ol aityp ta jýrgen-di. Bәlkim, týrmege toghytyluynyng saldary tikeley sol aitqanyna baylanysty shyghar. Dәl qazir bizding qoghamgha týrli pikirler kerek. Kimning aq, kimning qara ekenin sonda ghana anyqtay alamyz. «Kim ne aitsa, soghan ilanatyn halqymyz bar». Meninshe, Sayat Ybyraydyng bastaghan isi saliqaly kýres joly bolatyn. Sebebi, ol ghalym...
Egor Bychkov ta aqtalmap pa edi?
Aghalardan qayyr bolmaghan son, Maghjan sengen jastargha ýmit artyp edim. Sayat Ybyraymen iydeyalas jetkinshekter nege ýnsiz jatyr? Meni osy saual tolghandyrady. Keshe ruhany ústazdary әldekimderdi syngha alyp, ózindik aqiqatty aitqan kezde aiyzdary qanghan qauym «búl qalay?» deuge dәrmensizdik tanytyp otyr... Bәlkim, óz bastarynyng amandyghyn oilaytyn shyghar. Isti bolghysy kelmeytin shyghar. Joq, әlde kýresting joly osy taqyryp ayasynda internette jariyalanghan maqalalardyng astyna pikir jazumen shektele me? Olardyng aqiqat jolyndaghy bar aitary internettegi «pysh-pyshtaudan» asa almay túr. Al, zikirshilermen ashyq qarsylyqqa keletinderding de qylyghy osy. Olardy qazaq ghylymynyng týrmede otyrghany oilandyrmaydy. Kerisinshe, kókten izdegenderi jerden tabylghanday shat-shadyman... Osy da jetken jetistik pe? Ózderin gumanist sanaytyn dindarlardyn, yaghny Allany auzyna alatyn imandy qúldardyng sipaty búlay bolmasa kerek. Sahabbalar jybyrlaghan jәndikti naqaqtan basyp ketpeudi oilaghan. Al, adamnyng janyn azapqa salyp, ruhyn tәuelsiz elimizding zanymen taptau kimge kerek? Kýni keshe Sayatqa taghylghan aiyp, orystyng «Esirtkisiz qala» («Gorod bez narkotikov») Qoghamdyq qorynyng jetekshisi Egor Bychkovyna tanylmap pa edi?. IYә, nashaqorlardyng jalasynan japa shekken Egor myrzanyng jayy Medvedevting qúlaghyna jetti. Orys patshasy tilge kelmesten isting aq qarasyn teksertti. Nәtiyjesinde...
Sayat Ybyray jayly osy oiymdy qaghazgha týsirerding aldynda Sayattyng ýiindegi jengeyge qonyrau shaldym. Áriyne, bar auyrtpalyqty kóterip otyrghan Lәzzat apaymen az-kem pikirlestim. Bir top ghalymdar Elbasygha ashyq hat joldapty. Ol kisi bar ýmitin preziydentke artyp otyr. «Bizding elding basshysy búl isten habary joq. Habary bolsa, tyrnaq astynan kir izdeytinderge jol bermes edi. Ghalym adamdy jazyqsyz japa shektirmes edi. Medvedev siyaqty «isting aq-qarasyn tekserinder» deytin edi?» - deydi.
Ghabenderding joqtyghy
Bizding qogham shynayy syndy qaralau dep úghady. Oghan kóz jetkizip әure bolmayyq. Sosyn týrli «oyyndar» oryn alady. Mysaly, qay nashaqor «men nashaqor edim, meni mynalar qamap ústady, úrdy-soqty» dep aryz jazady. Aryz jazsyn delik. Óitkeni, jazyp ta qoydy. Aldymen zang oryndary sol nashaqordyng esirtkini qay jaqtan alatynyna, qaydan keletinine bas qatyruy kerek qoy. Bizding әdil zang oryndary isting aq-qarasyn týpkilikti tekserip, әdiletti sheshimin shygharady dep ýmittenemiz. Áytpese, «esirtkige jol joq» dep aighaylaytynymyz qayda qalady? Al, olardy zandy hәm zansyz emdeu ekinshi kezektegi mәsele... Sosyn esi týzu adam, «osyny qamap qoyayynshy» dep kósheden nashaqor izdemeydi. Izdese de tappaydy. Kelse, óz ayaqtarymen kelgen shyghar. Ol arasyn bilmeymiz. Biletinimiz «Beyimbet jau bolsa, men de jaumyn» deytin Ghabenderding joqtyghy. Qazaq ghylymyna qara qúlyptyng salynghany.
Týiin
Ghabit Mýsirepov jayly aityp qaldyq. Sol Ghabenderding kólenkesine jaraydy degenderimizding ózi óz kólenkelerinen qorqyp, qos tizesi qaltyrap otyr nemese bir adamnyng taghdyryna ózderin jauapty sezinbeydi. Bireuding basyna ýirilgen qara búlt keyin óz bastaryna tónbesine kim kepil... Ony eshkim oilaytyn týri joq. Jәne bizdegi bir olqylyq, saliqaly dintanushynyng joqtyghy. Ózderin «dintanushymyz» deytinder dintanushy emes, dindarlar eken. Olar ortagha ot salmasa, adam ómirine eshqashan da arasha týspeydi. Óitkeni, senimi tek soghan iytermeleydi? Allany auyzgha alyp jýrgennen keyin adamdyqty da úmytpayyqshy. Odan keyin qazaq dep jýrgen qay ziyalynyng (qanday aghymda bolmasyn) basyna osynday kýn tua qalsa, әrqaysymyz ony arashalaugha mindettimiz. Mening aitpaghym osy ghana...