Didarynda Mәngilikting múny úiyghan Úly Dala... Keruendep kóshken tútas dәuirler ol ýshin qas-qaghymdyq mezet qana. Qatparly tau, anyrghan oqshau tóbelermen tolqyndap sheksizdikke manghan úlan jazyq, alapat kenistik múhitynyng shejire-esteligi de birtýrli qiyapat. Onyng qiyrsyz qoynauynda ótken qily zamandar, qym-qighash oqighalar turaly býginde tek Anyz ghana aitylady. Bәlkim, óz esteligin Dala anyzgha ainaldyryp qana saqtaytyn bolar.

Bәlkim, búl Dalanyng anyq tarihy, shynshyl shejiresi - sol Anyz bolar. Bir kezderi, este joq erte zamanda, búl Dalada qaytalanbas dalalyq órkeniyet dýniyege kelip edi. Jalpaq әlemge janyn aiqara ashyp kelip edi. Órkeniyet degenimiz - shaharlar. Osy qaghidanyng ainymas aqiqat bop sanamyzgha singeni sonsha, biz tipti kósh pen qala birimen biri mýlde syiyspaytyn әlemder dep bildik. Al, shyndyq ne deydi? Kóktemge ilesip kókjiyekke singen kóshpendi búldyraghan qúla saghymda terbelip, qiyrsyzgha sarghaya kóz tikken qútty Ordasy - tughan Elining baytaq shahary ornaghan osynau berekeli ózen-sulardyng jaghasyna kýni erten-aq qaytqan qazday mamyrlap qayta oralaryn anyq biletin.
Úzyna ghasyrlar boyyna Úly Dalada jana qala, eldi mekender birinen song biri boy kóterip jatty.

Didarynda Mәngilikting múny úiyghan Úly Dala... Keruendep kóshken tútas dәuirler ol ýshin qas-qaghymdyq mezet qana. Qatparly tau, anyrghan oqshau tóbelermen tolqyndap sheksizdikke manghan úlan jazyq, alapat kenistik múhitynyng shejire-esteligi de birtýrli qiyapat. Onyng qiyrsyz qoynauynda ótken qily zamandar, qym-qighash oqighalar turaly býginde tek Anyz ghana aitylady. Bәlkim, óz esteligin Dala anyzgha ainaldyryp qana saqtaytyn bolar.

Bәlkim, búl Dalanyng anyq tarihy, shynshyl shejiresi - sol Anyz bolar. Bir kezderi, este joq erte zamanda, búl Dalada qaytalanbas dalalyq órkeniyet dýniyege kelip edi. Jalpaq әlemge janyn aiqara ashyp kelip edi. Órkeniyet degenimiz - shaharlar. Osy qaghidanyng ainymas aqiqat bop sanamyzgha singeni sonsha, biz tipti kósh pen qala birimen biri mýlde syiyspaytyn әlemder dep bildik. Al, shyndyq ne deydi? Kóktemge ilesip kókjiyekke singen kóshpendi búldyraghan qúla saghymda terbelip, qiyrsyzgha sarghaya kóz tikken qútty Ordasy - tughan Elining baytaq shahary ornaghan osynau berekeli ózen-sulardyng jaghasyna kýni erten-aq qaytqan qazday mamyrlap qayta oralaryn anyq biletin.
Úzyna ghasyrlar boyyna Úly Dalada jana qala, eldi mekender birinen song biri boy kóterip jatty.

Sahara jýzin shaharlarmen órnektep, múnara, qorghan soghyp zerlegen sheberler kimder edi?
«Týrikter óz qalalaryn ózderi túrghyzdy, ataudy da ózderi berdi. Búl ataular osy kýnge deyin qoldanylady». (Mahmúd Qashqari, XI ghasyr) Qiyal jetpestey ghajap, bazarly da ajarly edi týrik kentteri. «Tamasha, júrty mol, suy mol, bau-baqshaly, qazynaly...». Alys elderden kelgen saudager, sayahatshy bitken osylay dep tamsanatyn.
«Týrik degen esimdi Tәniri bizge ózi bergen». (Mahmúd Qashqari, HI ghasyr).
Týrikterding qút-bereke, qasiyet-kiyesi edi búl shaharlar. Jәne tek týrikterding ghana emes...
«Jauynan bassaughalap, qorghanysh, pana izdep kim kelse de, týrikter ony qanatynyng astyna alugha qashan da әzir edi. Osy elde túrghysy kelgen ózge júrttyng adamdaryn da týrikter eshqashan jatyrqaghan emes» - deydi Qashqariy.
Sengen qúdaylary da, oqyghan kitaptary da әrqily edi búl júrttyn. Ár tekti mәdeniyetterding tóli edi múndaghy el. Biraq, bereke-birligi búzylmaghan, úiytqyly tútas qauym bolatyn.

Segiz qiyr shartarapqa birdey qúshaghy ashyq tútastyq - dalalyqtardyng úly ansar-iydealy bolatyn. Búl ansar «týrik» (ashyq) etnoniymi men «birtútas» degen úghymdy beretin «búdún» sózinde kórinis tapqan.
Kiyeli bayraq kóterilip, Tәniri tekti han, qaghandar orda tikken astanasyn әspettegen dalalyq qauym osy beyneli edi. Kýz ben qys han ordasy astanalyq qala - «baytaqqa» irge ornyqtyratyn. «Baytaq» - «qasiyetti tau, úly tau» degendi bildiredi. Sahara júrty óz astanasyn osylay úlyqtaghan. Kóktem shygha, han ordasy jaylaugha irge audarady. Kóne týrik zamanynan «kók kýime» atalghan, arbalardyng ýstinde shaghaladay samsaghan aqboz ýiler auyr tizbek qúryp, keruendey sozylar edi. Kóne týrikterding zamandasy Qytay aqyny Bo Szuy-Y sol Kók kýimeni (Kók Ordany) bylay dep jyrlaydy:
«Tórelering saraylaryn syrlaydy,
Biraq mening Kók Ordama túrmaydy.
Kóp saraygha órnek salyp tastaghan,
Kók Ordamdy ólsem - aiyrbastaman». Tanghajayyp saltanatymen, til jetkisiz tylsym kórkimen baurap, kóshpendining qiyalyna qanat baylap, kónilin kókke kótergen úlan-asyr búl kósh kerueni osylaysha ghasyrdan ghasyr asyp sapar shekken.

Orda qaytyp oralghansha, «qysh qalanyn» qolónershi, ústalary, diqandary men sharap ashytushylary, kópesteri men oqymysty-ghalymdary - әrqaysysy ózine tiyesili sharualarmen ainalysyp jatar edi. Shahar shenberin aiqysh-úiqysh tilimdep, әr túsynan jaryp ótetin danghyl joldar «kóshe» dep atalatyn. Kóshe - «kósh» sózinen shyghady.
Keruender kelip jatatyn, keruender ketip jatatyn. Uaqyttyng sartap múnaryna seldirey sinip, bayau jyljyp kýnder ótetin. Úrpaq artynan úrpaqty aidap, mәngilikting týpsiz qiyryna qaray úlan Dalany bauyrlap ghasyrlar manatyn. Úlystardyng aty ózgerip, astanalary auysyp jatty. Jalghyz-aq, astana tandau dәstýri ózgermep edi.

Astana-shahar mindetti týrde mol suly ózennin, ne shalqar kólding jaghasyna túrghyzylady. Kóshpendilerding óz astanasy tónireginde qystap shyghuy ýshin, búl - eng qajetti sharttyng biri bolatyn. Álmisaqtan beri dalalyqtar jerding kiyeliligine erekshe mәn bergen. Astana túrghan tónirek býkil el-júrt qasiyet tútatyn jer boluy tiyis edi. Ol ýshin kóne qorym, әuliyelerding beyit, mazarlary siyaqty kiyeli oryndar qala manynan tabyluy shart.
Sonymen birge, astana aumaghynan Dalany ózge әlemmen jalghastyryp jatatyn keruen joly ótui kerek.  Eng bastysy, astana ornalasqan audan, territoriyalyq jaghynan kóshpeli qauymnyng basym bóligining qala tóniregin qystap shyghuyn qamtamasyz ete alatynday kólemde boluy qajet. Tek sonda ghana sol bir qauip-qateri kóp zamandarda han otyrghan Orda ózin alansyz seziner edi. Saharada ghúmyr keshken úlys-memleketterding bәrining qalauy - búla da mazaly tirshilik bolatyn. Biraq, ara-túra - keyde, tipti týsiniksiz, maghynasyz - qandy qyrghyn, qaqtyghystar bolmay túrmaytyn.

Áytse de, osynau beybitshilik pen erkindik turaly Úly iydeya Dalanyng jadynda mәngi qaldy. Ol keyde kóne keruen joldarynday jarqyrap sayrap jatty, keyde kómeski tartyp, óship te ketti. Biraq, birjola joghalghan emes-tin.
Kýnderding kýni, sóitip, dýniyege jana, dәlirek aitqanda, janarghan úlys - Qazaq Ordasy kelip edi. 1456 jyl bolatyn. Joghaltu men Izdeu. Dalanyng tarihy taghdyrynyng arqauyn, bәlkim osy eki úghym aiqyndaytyn shyghar. Úly Dala atalatyn shalqar kenistikti jaylaghan júrt, qay ghasyr, qay zamanda da tapqanyn - joghaltqan, joghaltqanyn - tapqan... Solay ghúmyr keshken...

Bizding tarih sol joghaltqandarymyzdy izdeuden túrady. Ózin zandy týrde Kók Ordanyng múrageri dep biletin Qazaq ordasy tarih sahnasyna dalalyq órkeniyet, kóshpendiler әlemining júlyn-jýikesin qúraytyn dәstýrler men qúndylyqtardyng saqtaushysy retinde shyghyp edi. Kezektesip Kók Ordanyng astanasy bolghan Sauran men Syghnaq syndy tәnir alqaghan qútty shaharlar memleketimizding alghashqy ortalyqtary bolatyn.  Dalanyng qaharly qorghan, astana-shahary Saurannyng aqyndar jyrgha qosyp madaqtaytyn «terbetilgen» tanghajayyp múnaralary qanday edi! «Sauran klimaty jaqsy, ashyq dalada túrghan, әsem de kónildi qala, tónireginde qoy otarlarymen birge top-tobymen jabayy eshkiler jayylyp jýredi. Aynalanyng bәri qatarlanyp ósken tal-terek. Qalany biyik qabyrgha qúrsaydy, onyng syrty tereng qazylghan or». (Ruzbehan, XVI ghasyr).

Myna tóbelerding astynda bizding kóne astanamyz, býkil Deshti-Qypshaqtyng sauda ailaghy, shadyman-shuly Syghnaq shahary kómuli jatyr.
«O, Syghnaq,
Qaqpalarynnyng shanyn
sýiip jylar em,
Qayta tusam,
Syghnaqta tuar em».
(Shamsuddin Syghnaqi, XIII ghasyr).
XVI ghasyrdyng basynda Orda astanasy, Jayyqtyng jaghasyndaghy Sarayshyqqa kóshedi. Altyn Orda handarynyng mýrdesi jatqan búl danqty shahar qazaqtyng jerin jinaqtap, órisin týgendegen qúdiretti Qasym hannyng da pәny dýniyedegi eng songhy mekeni boldy. «Sarayshyq Úlysu atalatyn keng arnaly, mol suly dariyanyng jaghasynda ornalasqan. Ózen betine Baghdattaghyday qayyq tósep, kópir tartqan».  (Ibn Batuty, XIV ghasyr). Qasym han ólgennen keyin Dalanyng úzaqqa sozylghan, alasapyran sýrginge toly auyr kýnderi bastalady. El irgesi oiran bolady, er-azamat qyrghyn tabady. Birinen biri ótken súmdyq habarlar kórshi elderdi kóktep ótip, sonau Ýndi júrtyna deyin jetedi. Kashmir uәlayatynyng әmiri Múhamed Haydar Dulaty «Qazaq degen býtin bir halyqtan jer betinde iz de qalmady. Taghdyrdyng jazuy solay boldy» - dep jazady XVI ghasyrdyng qyrqynshy jyldarynda.
Qansha mәrte kýl bolyp órtendi eken, kýiip ketken júrtynyng órteninen qansha mәrte kóktep, bas kóterdi eken búl qazaq! Ómir ýshin arpalysqan jankeshti kýreske toly sol bir qiyn-qystalang jyldary el Ordasy ejelgi Sozaq qalasyna ornyghyp edi. 1598 jyly Tәuekel-Bahadýr han el kóksegen ejelgi armangha aqyry qol jetkizdi - býlinshilik jyldary aiyrylyp qalghan qasiyetti Týrkistandy qazaq júrtyna qaytardy.

Qasiyetti Týrkistan... Bir zamandary osynda, janarynyng jaryghy jarqyrap shyghyp kele jatqan kýn sәulesine songhy ret shaghylyp, pәny qyzyghynan boy suytqan Qoja Ahmet Yassauy әulie mәngi týn-týnekten Allanyng núryn, ghalamnyng aqiqatyn izdemekke jer astyndaghy qyluetke týsip kete bardy. Ghasyrlar ótkende onyng qabiri ýstinen atyshuly Aqsaq Temir dýrbe túrghyzady. Ruzbehannyng jazuynsha, onyng sәulet qúrylysy adam ónerining asqaq qúdiretin pash etip túr. «Tofyraq bolghyl, dýnie seni basyp ótsin» degen ósiyet aityp edi Qoja Ahmet. Pәny dýniyede tiri pendege bas iymey ótken dalanyng órkókirek iygi-jaqsysy ólgende Qoja Ahmetting sayasynda jatqandy maqsút qyldy.
Sol jerden qazaq úlysynyng aqyrghy hany - Úly Abylaydyng da ghaziz ruhy gharyshqa samghap edi.

..HH-ghasyr qazaq memlekettigi tarihynyng jana belesi boldy. Samoderjavie qúlady. Aq patsha taqtan taydy. Úly dala, dauyl aldyndaghy tenizdey tyna qaldy. Reseydegi qorghan qala - Orynbor sayasy oqighalardyng ortalyghyna ainaldy. Qazaqstandyq sezderding barlyghy da osynda ótedi. Alash partiyasy úiymdastyrylyp, Alashorda ýkimeti qúryldy. Bizding úran - demokratiyalyq respublika, últtyq derbestik jәne әdilettik dep jariyalady olar. Alayda, alash azamattarynyng armanynyng oryndaluyna taghdyr jazbapty. Arpalysqan azamat soghysy bastalyp, kóp ótpey, Orynbordy qyzyldar basyp aldy.
1920-jyly, 26-tamyzda Kenestik Ortalyq Atqaru Komiyteti jәne Halyq komissarlar kenesi ortalyghy Orynbor qalasy bolyp belgilengen Resey federasiyasynyng qúramyndaghy Kenestik Sosialistik Qyrghyz avtonomiyalyq Respublikasynyng qúryluy turaly dekret qabyldady. Qazaqstan kenesterining birinshi sezi búl sheshimdi ózining deklarasiyasymen bekitti. Tarihtyng jana tarmaghy bastaldy. Sol kezding asa iri sayasy qayratkeri Súltanbek Qojanov astanany elding ishine qaray kóshiru kerektigin dәleldep berdi. «Astana Qazaqtyng últtyq memlekettigi», - dep mәlimdedi Qojanov, - «eng aldymen ýileri jangha jayly әdemi qalagha emes, qazaq enbekshilerine naqty qamqorlyq jasay alatyn ortalyqqa ghana zәru». Búl tústaghy eng kýrdeli mәsele - býkil qazaq halqyn bir respublikanyng aumaghyna óz erkimen biriktiru bolatyn. Óitkeni býkil Ontýstik Qazaqstan men Jetisu, qazirgi Ózbekstan, Týrkmenstan jәne Qyrghyzstandy biriktirgen Týrkistan qúramynda bolatyn. 1924-jyly, Mәskeu, Orta Aziya respublikalaryn últtyq aumaqtyq túrghydan bólekteu turaly sheshim qabyldady. Ontýstik oblystar Qazaqstangha qaytaryldy.

Sóitip, 1925-jyly respublikanyng astanasy keyinnen Qyzylorda atanghan Aqmeshit qalasyna ornyqty. Búl qalany tandaudyng sebebi qanday? Birinshiden, Aqmeshit qazaq dalasynyng ortasynda ornalasqan, - dep dәleldedi Qojanov, - ekinshiden, Tashkent temir joly Aqmeshitti elding barlyq ólkelerimen baylanystyrady. Onyng ýstine qala Syrdariyanyng jaghasynda túr. Búl - úly dariya bir kezderi bizding memlekettigimizding besigi bolyp edi.
Elordasyna ainalghan kezde Qyzylorda shyn mәninde qayta týlep, kórkeyip, óse týsti. Sylaghy týsip, syny kete bastaghan osynau kóne ghimarat Syrdariyanyng jaghasynda naghyz elordasyn ornatpaq bolghan adamdardyng armanymen erligin әli kýnge úmytqan joq. Qyzylorda qúlpyryp sala berdi. Kitaphanalar menen mektepter ashyldy. Qazaq drama teatry qúryldy. Alayda, Ortalyqtyng Respublikagha sayasy qysymy kýsheydi. Jappay qughyn-sýrgin bastaldy. Súrapyl zúlmattyng alghashqy auyr batpany aldymenen alashorda azamattarynyng basyna týsti. Olardy qyzmetterinen quyp, jer audaryp, abaqtygha qamap, atu jazasyna búiyryp jatty. Halyqty esten ketpes tragediya, súmdyq terror men ashtyqtyng azaby kýtip túrghan edi. Tarihymyzdyng qazaq memlekettigining alghashqy dәuirinen jazyla bastaghan «Syrdariya» epopeyasyn Qyzylorda shahary osylaysha tәmamdady. Aragha ghasyr salyp, biz Syrdariyanyng jaghasyna qaytadan oralyp, osynau úly ózenning ýstinde memlekettik jalaudy qayta jelbiretpek boldyq. Biraq búl basqa zaman, basqa memleket jәne basqa bayraq edi.  Zanghary biyik, anghary kórkem ghajayyp asqar Ile Alatauynyng teriskey bókterinde sonau orta ghasyrdyng basynda atyrabynda almanyng iyisi anqyghan «Almalyq» atty qala bolghan. XIX ghasyrda sonyng tarih kóshi taptaghan kóne qonysyna orys otarshylary «Vernyi» atty әskery bekinis saldy.
Kenes kezinde, 1921 jyldyng 14-nauryzynda Kenestik Týrkistan Avtonomiyalyq Respublikasy atqaru komiytetining sheshimimen búrynghy «Vernyi» endi Resmy qújattarda «Alma-Ata» degen atqa ie boldy. (Almaty atauynyng dúrys jazyluy turaly mәsele sol kezden bastap búqara kópshilikting qoldauymen әldeneshe ret memlekettik dәrejede talqylanghan. Alayda, 70-jyldan astam boyy sol atau ýsh birdey úrpaqtyng mandayyna taghdyrdyng jazuy bolyp tanyldy. Tek 1994-shi jyly ghana ózining ejelgi «Almaty» atty tarihy esimine ie boldy).

Ortalyq Aziya men Qazaqstan arasyndaghy sayasi-ekonomikalyq, tarihy ara-jikting ashyluyna baylanysty búl qala aimaqtaghy әkimshilik, ekonomikalyq jәne mәdeny ortalyq bolyp qalyptasty. 1997-jyldyng 29-sәuirinde Býkilodaqtyq Halyq Komissarlar Kenesi Qazaqstan astanasyn Qyzyl-Orda (Aqmeshitten) Almatygha kóshiru turaly Jalpyqazaqstandyq VI sezining sheshimin bekitti.
1937-jyldyng 26-nauryzynda Qazaqstan Kenesterining X sezi búrynghy Avtonomiyanyng endi Respublika bolyp jariyalanuy jónindegi konstitusiyanyng zanyn bekitti. Sóitip, Alma-Ata qalasy Kenestik Sosialistik Qazaq Respublikasynyng әkimshilik ortalyghy retinde astana bolyp belgilendi.

Almatyny kórkeytken, onda ghúmyr keshken әldeneshe úrpaqtyng osynau әsem qalagha degen sýiispenshiligi adam aitqysyz. Osynau jyldardyng aralyghynda Almaty tek qana Qazaqstandaghy emes, býkil Odaqtaghy eng súlu, ghajayyp qalalardyng qataryna qosyldy. Áldeneshe onjyldyqtar boyyndaghy tarih kóshining sayasi, әleumettik ózgeristeri, onyng úly oqighalary osy ordanyng mandayyna jazylghan. Sonyng biri 1986-jylghy jeltoqsan oqighasy. Sodan bes jyldan song Almaty qúdiretti Kenes Imperiyasynyng ydyraghanyn kózimen kórip, endi ózining astanalyq zengir kók aspanyna tәuelsiz Qazaqstannyng kók bayraghyn jelbiretti.

1995-jyldyng 30-tamyzynda osy Almatyda egemendi Qazaqstan damuynyng jana dәuirin bastaghan ata zang qabyldandy. Eki jyldan keyin ol ózining әkimshilik ortalyghy retinde ardaqty mindetin elimizding jana ordasy Astana qalasyna tabys etti. Qazir biz Astananyng jana dәuirdegi memlekettik, tarihi, jasampazdyq túlghasynyng túghyrlana týskenine naqty kuәger bolyp otyrmyz.