Peshene
Sony. Basy myna siltemede.
Endigi sóz: «Ey, músylmandar! Bireu bay bolsa, bireu kedey bolsa, bireu auru, bireu sau bolsa, bireu esti, bireu eser bolsa, bireuding kónili jaqsylyqqa meyildi, bireuding kónili jamanshylyqqa meyildi – búlar nelikten?» deydi Abay 28-qarasózinde. Oqushym, úly Abay qoyghan osy saualgha siz de jauap berip kórinizshi! Músylmannyng berer jauabyn aldyn-ala payymdaghan hakiym: «Sizder aitasyzdar: Qúday taghalanyng jaratuynan yaky búiryghynsha bolghan is dep...» deydi. Siz de dәl osylay «adam ómirge kelmes búryn ómiri aldyn-ala peshenesine jazylyp qoyady, ony ózgerte almaysyn», barlyghy «qúdaydan kelgen jarlyqty qylyp jýr»,-dep oilaysyz ba?
Músylmannyng jauabyna oray Abay by deydi: "Kim jaqsylyq, kim jamandyq qylsa-daghy Qúdaydan kelgen jarlyqty qylyp jýr eken deymiz be?!», «bәri Qúday taghalanyng jaratuynan yaky artyghynsha bolyp jatqan is pe?!» /28-shi sóz/. Eger de sizdin kózqarasynyz Abay keltirgen әlgi músylmannyng jauabymen para-par kelse, ghúmyrdyng mәn-maghynasy ne bolmaq?! Eger tap solay «bolashaghymnyng jarqyn bolghanyn qalaymyn, biraq, bolashaqqa kim baryp kelipti», «peshenemizge ne jazyldy, sony kóremiz-de», «maqsat bar, onyng oryndaluy sol kezde ómirimde oryn alatyn әr týrli jaqsy-jamandy jaghdaylargha baylanysty» dep oilasanyz, onday qasang qaghida, jalghan stereotipten arylynyz da, oiynyzdy, kózqarasynyzdy týzu baghytta tez ózgertiniz. Asyl dinimizde, Allanyng songhy elshisi Múhammed (gh.s.) payghambarymyzdyng hadisterinde jәne islam ghúlamalarynyn enbekteri men orta ghasyrlyq әdeby jәdigerlerde, әlemde әr adamnyng ózine jauapkershilik alu kerektigi jayynda oilar keninen sóz bolady. Qasiyetti Qúran Kәrimning Raghyd sýresining 11-ayatynda "...Rasynda bir qauym /nemese bir adam/ ózin ózgertpeyinshe, Alla ony /isterin, keleshegin/ ózgertpeydi» delingen. Sondyqtan ózinizdi ózgertuge dayyn bolmasanyz, sizdi eshkim de eshqashan ózgerte almaydy. Gippokrat osylay deydi. Eng bastysy, adamnyng birjar aptagha ne aigha ghana emes, ishtey týbegeyli ózgerui qajet. Ishki adal niyetpen tura jolgha osylay den qoyghanda ghana, ayatta aitylghanday, aldynghy kýnderi aldymyzdan jýitkip kele jatqan jamanshylyq bizding týbegeyli shyn ózgergenimizge sәikes ózining traektoriyasyn ózgertip, janymyzdan óte shyghuy mýmkin.
Jýrek sәulesin ashqan әr pendege Allanyng әr kýni, әr saghaty, әr minuty, әr sәti baghaly ghoy. "Bir minut bir kisining ómirine úqsas, Ótti, óldi, taghdyr joq qayta kelmek",-deydi Abay. Biz ýshin baghasy joq bir minutta úly ózgerister boluy mýmkin. Alystan izdemey-aq oilasanyz, bir minutta Qúdaydyng qúdiretimen neshe mәrte dem alasyz, neshe mәrte jýreginiz soghady?!. Al sol әr demimizdi bizge jetkizetinder aspan әlemining uaqytymen ólshegende qanshama jyl jýretinin bildiniz be?! Búl turaly oilandynyz ba?! Kónil kókjiyegi keng qúlashty aqyn Shәkәrimning "Tolymdynyng isi - tolyq" "Jaralys júmbaghynyng isi – ólsheusiz" degeni osy bolar. Endi tek adam retindegi úly maqsatynyz jayynda batyr oilanyp, ýlken jýrekpen sezinip kórinizshi. Sonan song ghana Abaydyng 20-qarasózinde aitylghanday: "Sonshalyq ghúmyrdyng bayansyzyn, dýniyening әrbir qyzyghynyng aqyrynyng sholaqtyghyn" bilesiz, maqsatynyzdy iske asyru ýshin uaqyt degen ólsheu salghandyghyn týsinesiz, ony barynsha dúrys paydalanyp, býginmen ómir sýruge úmtylasyz.
Alla adamdy yrzyq-nesibesimen birge jaratqan. "Yrzyq-nesibemmen birge jaratty, tәiiri, odan artyghy bar ma?" dep "keseldi jalqau, qyljaqbas, syrtyng pysyq, ishing nas" /Abay, altynshy qarasóz/ bolyp nadandyqpen oilama. Ayatta aitylghanday, sol yrzyq-nesibeni kýtip alu ýshin adamgha Alla taghala "enbek qylyp mal tabarlyq quat berdi. Ol quatty ornyn tauyp sarp qylardy bilerlik ghylym berdi. Ol ghylymdy oqysa, úgharlyq aqyl berdi..." /Abaydyng onynshy qarasózi/ Búl turasynda Payghambarymyzdan jetken bir hadiste de: "Adam Ata men Haua ananyng úrpaghy, sende saghan jetkiliktining bәri bar. Biraq, sen toyymsyzdyqpen ózindi keri amalgha bastaytyn nәrselerdi tileysin" delingen. Qúday bergen sansyz nyghmetti paydalanamyn deseng payda bermey me?! Onyng ýshin biz paydalana almadyq, onan song payda bermeydi-de. Qúday bәrin berdi, dúrys qabyl almay, oryndy paydalana almay otyrghan bizding ózimiz. Jazushy Dulat Isabekovshe aitsaq, «sóitip, jer betindegi tamasha ómirding sәni men mәnin ózi-miz búzyp, ózi-miz búrmalap, «búl ómir opasyz, búl ómir it ómir» dep ant úra-myz, kýiinemiz biraq búl nege búlay boldy, osynyng bәrine kinәli ózimiz-au dep eshqashan óz-imizdi kinәlamay-myz...» . Búl turasynda Shәkәrim «Dýnie men ómir» atty óleninde:
«... Men de soqqy jedim,-dep,- súm dýniyeden,
Kóp jazyp em, onyma ókindim men.
Oylasam, kórgen beynet, tartqan qayghy,
Bolypty ne bireuden, ne ózimnen...» - deydi. Ary qaray:
Kimde-kim qayghy tartyp, beynet kórse,
Súm jalghannyng qylghany búl dey berse,
Álbette, búl – taghdyrgha narazylyq,
Týbi Allagha qarsylyq, ondaygha erme...
...Beynet kórme, bireuge beynet berme,
Dýnie – aldamshy, ómir – qu dep elerme.
Qamdan, saqtan, qaghyp baq, bәle kelse,
Bәrin qúday qylady degenge erme...
nemese
Dýnie – aldamshy, ómir – qu eserlerge,
Eserlikpen jolyghar keselderge.
Ol ekeui mindi emes, min ózinde,
Sózing bólek ózgeden desender de, - dep ózge ýshin emes, әueli, ózing ýshin jauapkershilik alyp, qayghy ne quanysh, jaqsylyq ne jamanshylyq kórsen-daghy ózinning tandauyn ekendigin, dýniyeni «aldamshy», «qu» deu bekershilik, týbi meyirimi sheksiz Jaratushy «týpsiz iyege» qarsylyq ekendigin aitady.
«... Qanday bolsaq ta bizding ózimizden. Bizding tәnimiz – baqsha, tilegimiz – baghban. Sol baqshagha tiken egemiz be, jem japyraq nemese hosh iyisti shóp egemiz be, birin ghana egip nemese kóbin egemiz be, jalqaulyqpen ónimsiz etemiz be, beyish salyp kórkeytemiz be, bәrin de ózi әmirshi әri týzeushi de – jalghyz bizding óz erkimiz..." Eger U.Shekspir adamnyng ómiri ózining tandauyna baylanysty ekenin bilmese, keyipkerin osylay sóileter me edi?!. Zamanynan ozyp tughan artyq túlgha, hikmet iyesi Abay atamyz da «Jiyrma segizinshi qarasózin» sondyqtan da hәmmasyn jaratqan Qúday, biraq, qyldyrghan Qúday emes, yaghni, aqyl iyesi adamnyng tandauynan bolady. Eger osy sózime «nanyp úqsang bolar, әitpese – joq» - dep týiedi.
Sonau HIH ghasyrda bilim, ghylymnan jyraq qazaqtyng keng saharasynda ghúmyr keshse de, adamzattyng maqtanyshyna ainalghan úly aqynnyn «týbi teren» filosofiyalyq oilary, hikmet sózderi arghy-bergi tarihymyzdaghy artyna «óshpes iz, ólmes múra» qaldyrghan jәne әlemdik әdebiyettin úly ókilderining saliqaly oilarymen, eng bastysy, Allanyng sózi jazylghan Qasiyetti Qúran Kәrimning sózderimen sabaqtasyp jatuy onyng úlanghayyr úlylyghyn taghy da pash ete týsedi. Tughan halqymen ruhy mәngi jasaytyndyghyn aighaqtay týsedi. Kemenger aqyn:
«Kim biler, kez bolsa arttaghylar,
Oygha salyp oqyr da, sózin synar.
Kózin salyp, oilanyp keybir sózin,
«Ras-au» dep maghynasyn ol da úghar»,-dep «aldynghy atar tandaghy» «kókiregi sezimdi, tili oramdy», sózding «qisyq, qynyr qyryn kórmey», týzu keletin, syrtyn emes, syryn tanugha úmtylatyn «kónilining kózi ashyq» myna, biz, jastargha ýlken ýmit artpap pa edi?! Endeshe ýmit etken kózining núry – jastar jahandanu zamanynda jeti týnde jol kórseter temirqazyghymyzdyng asyl sózderin tu etip, halqymyzdyng ótkendegi úmytylmas erlikterge, shejirege toly ghajap tarihyn, tól mәdeniyetin úmytpay, últtyq әdet-ghúryp, salt-dәstýrimizdi, tilimizdi, dinimizdi, dilimizdi joghaltpay, elimizding jarqyn bolashaghy ýshin, Mәngilik el iydeyasyn jýzege asyryp, órkeniyet kóshin bastaghan elder qataryna enu ýshin ayanbay ter tógeyik degim keledi.
Shahiynúr Sәduaqas
Abai.kz