Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2048 0 pikir 19 Qarasha, 2010 saghat 05:55

Armangýl QAPAShEVA: «Kýresti toqtatpaymyn»

Jaqynda Astana jәne Almaty qalasynda qazaq-avstriya elderining arasyndaghy biznes salasyna qatysty forum ótti. Forum barysynda eki elding ekonomikalyq qarym-qatynasyna baylanysty birneshe qújattargha qol qoyyldy. Búl jiyngha ekonomika mәselesinen góri qúqyqtyq problemalardyng súraghyna jauap izdegen azamattar kóp boldy. 2007 jyly "Núr Banktin" top-menedjeri qyzmetin atqarghan Joldas Temirәliyev pen Aybar Hasenov iz-týzsiz joghalyp ketkeni belgili. Qazaqstan preziydentining búrynghy kýieu balasy Rahat Áliyevting qatysy bar dәl osy shuly oqighagha әli kýnge nýkte qo­yylghan joq. Armangýl Qapasheva Venada jatyp, ózin oppozisioner retinde kórsetuge jantalasyp jýrgen Rahat Áliyevten osyghan deyin Joldas Temirәliyev pen Aybar Hasenovterge qatysty eshqanday mәlimet ala almaydy. Dәl osy forumgha arnayy baryp, Qazaqstangha qandy qol qylmyskerdi qaytarmay otyrghan Avstriya eline ókpe-nazyn aityp, talap qoyghan Armangýl Qapashevany әngimege tarttyq.

- Qazaq-avstriya biznesi forumyna barudaghy negizgi maqsatym Avstriya elinen kelgen azamattarmen pikir almasu boldy. Qazaqstannan qashyp ketken qylmyskerdi óz elinde qyzghyshtay qoryp otyrghan Vena biyligining әreketin nemen týsindiretindikterin bilgim keldi. Ýsh jyldan beri eline qaytaru turaly qanshama úsynystar men talaptar týsip jatsa da, Rahat Áliyevti Avstriyanyng Qazaqstangha nelikten qaytarmay otyrghandyghyn súradym.

- Qanday jauap aldynyz?

Jaqynda Astana jәne Almaty qalasynda qazaq-avstriya elderining arasyndaghy biznes salasyna qatysty forum ótti. Forum barysynda eki elding ekonomikalyq qarym-qatynasyna baylanysty birneshe qújattargha qol qoyyldy. Búl jiyngha ekonomika mәselesinen góri qúqyqtyq problemalardyng súraghyna jauap izdegen azamattar kóp boldy. 2007 jyly "Núr Banktin" top-menedjeri qyzmetin atqarghan Joldas Temirәliyev pen Aybar Hasenov iz-týzsiz joghalyp ketkeni belgili. Qazaqstan preziydentining búrynghy kýieu balasy Rahat Áliyevting qatysy bar dәl osy shuly oqighagha әli kýnge nýkte qo­yylghan joq. Armangýl Qapasheva Venada jatyp, ózin oppozisioner retinde kórsetuge jantalasyp jýrgen Rahat Áliyevten osyghan deyin Joldas Temirәliyev pen Aybar Hasenovterge qatysty eshqanday mәlimet ala almaydy. Dәl osy forumgha arnayy baryp, Qazaqstangha qandy qol qylmyskerdi qaytarmay otyrghan Avstriya eline ókpe-nazyn aityp, talap qoyghan Armangýl Qapashevany әngimege tarttyq.

- Qazaq-avstriya biznesi forumyna barudaghy negizgi maqsatym Avstriya elinen kelgen azamattarmen pikir almasu boldy. Qazaqstannan qashyp ketken qylmyskerdi óz elinde qyzghyshtay qoryp otyrghan Vena biyligining әreketin nemen týsindiretindikterin bilgim keldi. Ýsh jyldan beri eline qaytaru turaly qanshama úsynystar men talaptar týsip jatsa da, Rahat Áliyevti Avstriyanyng Qazaqstangha nelikten qaytarmay otyrghandyghyn súradym.

- Qanday jauap aldynyz?

- Ókinishke qaray, eshqanday. Rahat Áliyevke qatysty súraqtarym men pikirimdi Avstriya azamattary tyndady. Biraq, jauap bere almady. Múnday mәselelermen qúqyq salasynyng mamandary ainalysuy kerek degen syrghytpa jauappen shekteldi. Mәselen, Almatyda ótken forumda Avstriyanyng Almatydaghy óndiristik-sauda palatasynyng ókili Mihael Muller, ekonomika palatasynyng viyse-preziydenti Rihard Shensonmen sóilestim. Ókinishke qaray, avstriyalyqtar sayasy mәselelermen ainalyspaytyndyghyn aitty. Solay dey túra Avstriya memleketining soty tәuelsiz degendi tilge tiyek etti. Búl azamattardyng pikirine qaraghanda, Áliyevke bekitilgen kýzetting de qanday da bir negizi bar kórinedi.

- Qazaqstanda Rahat Áliyevten japa shekkender az emes. Osy kýnge deyin qashqyn kýieu balanyng atyn estise, aza boyy qaza bolatyndar bar. Sonday japa shekkenderge "Taghdyr" qory qanday kómek berude? -

- Qordyng júmysy dóngelep ketti dep aita almaymyn. Oghan sebep: jauap berushi qylmyskerdi elge qaytara almaghandyqtan dep bilemin. Venada jatyp, ózin eshqanday qylmysqa qatysy joq op­pozisio­ner etken Rahat Áliyev Qazaqstangha oralmayynsha, bastaghan isterimizding sheshimin tabuy ekitalay. Qashqyn kýieubalany qalayda Qazaqstangha qaytaru ýshin qoldan kelgenin jasap jatyrmyz.

- Demokratiyalyq baghytty ústanghan elderding qataryna enetin Avstriya biyligining qylmyskerge qorghan bolghany qalay?

- Meninshe, búl mәselening astarynda qyruar qarjynyng qúdireti jatyr. Qazaqstannan Venagha aghylghan aqshamen Qazaqstannyng qylmyskerine ainalghandardyng jeke kýzeti bekitilip, erkin jýrip túruyna jaghday jasalghan. Osydan keyin-aq demokratiyanyng da ekinshi jaghymsyz jaghy baryn angharugha bolady. Aqsha men demokratiya bir arnada toghyspaydy. Óitkeni, Venanyng qúqyqqorghaushylaryn degenine kóndirerliktey, Rahat Áliyevte basqalay kýsh boluy mýmkin emes.

- Býgingi biylik qylmysker kýieubalany úmyta bastaghan synayly. Ony elge oraltu ýshin qansha әreket jasaghanymen, әli kýnge shybyq syndyrghan joq.

- Avstriya elining Ádilet ministri Klaudiya Bandion-Ortnerding atyna Qazaqstan premier-ministri Kәrim Mәsimovting jeke kepildeme haty jiberildi. Rahat Áliyevting bas qauipsizdigi tolyq saqtalatyny jóninde aitylghan búl hattyng da tiygizgen paydasy bolmady. Osydan keyin-aq onyng (R.Áliyevting - M.H.) Qazaqstan men Avstriyadaghy salmaghyn tarazylay beriniz.

- Bәlkim, avstriya biyligi Áliyevting qazaq sayasatyna qatysty sózderine sengendikten ony sayasy qúrban kóretin shyghar?

- Joq. Birinshiden, Áliyevti "sayasy qúrban" deuge kelmeydi. Nege deysiz ghoy. "Núr Banktin" top-menedjerlerining joghalyp ketuine baylanysty dau ushyghyp bara jatqan tústa, ol Venagha bas saughalap ketti. Eger rasynda sayasatker bolsa, osy oqighagha deyin nege ózining ústanymdaryn bildirmedi. Meninshe, múnyng barlyghy aldyn ala qúrap-pishilgen is.

- Áliyevke qatysty qazaq biyligi "ýkim" shyghardy. Qash­qyn kýieu elge oralghanda ne ózgeredi?

- Maghan Rahat Áliyevting joldasym jóninde shyndyqty aityp, onyng qayda ekeni turaly mәlimet bergeni manyzdy. Basqa qylmystyq әreketterin zang oryndary әshkereleytin shyghar, bәlkim.

- Sammit jaqyndap qaldy. Qazaqstandaghy aty bar zaty joq demokratiyanyng elesine sheteldikter kuә bolatyn kýn jaqyn. Osy Sammitke qatysushylar osynday qylmystyq oqighalar tónireginde sóz qozghap, súraq tastauy mýmkin be?

- Joq. Senim joq. Avstriya elining demokratiyasy bes sausaqtay belgili bolyp qaldy. Mәselen, Sheshenstannyng bir oppozisioner azamaty Avstriyadan sayasy baspana súrap, qorghauyn ótinipti. Biraq, sol sheshen oppozisioneri kóp uaqyt ótpey, kisi qolynan qaza tapty. Endi osy oqigha men bizding oppozisionersymaqtyng әreketin salystyryp kóriniz. Sosyn, basqa emes, dәl Venada Rahat Áliyevting túraqtap qaluynyng ózinen kóp nәrseni anghara beriniz. Onyng ýstine Londongha baghytyn ózgertpek bolghan әreketinen týk shyqpady. Venagha qayta oraldy. Osydan-aq Avstriyada demokratiyanyng qanday dengeyde ekenin salmaqtap kóriniz.

- Aldaghy maqsatynyz qanday?

- Qazirgi sayasy jýie túrghanda, qanday da bir maqsat qoydyng ózi qiyn. Biraq kýresti toqtatpaymyn. Bir jaqsylyqtyng bolatynyna senemin.

- Ángimenizge raqmet.


Ángimelesken - Meruert HUSAINOVA.

«Jas Alash» gazeti

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5524