«Ana tili» últ gazetinde qyzmet etip jýrgenimizde  redaksiyagha bir tanys student hat alyp keldi. Bolashaq jurnalisting maqalasyna QazÚU-daghy til problemasy arqau bolypty. Aty-jóni atalmaghan. Nege ekeni óz-ózinen týsinikti, әriyne. Búl mәsele turasynda syrttay habarymyz bolghandyqtan, hattaghy derekterdi paydalana otyryp, ony qayta jazyp shyqqanday kýy keshkenimiz de ras. Ne kerek, maqalagha býrkenshik esim berip, arnauly oqyrman nómirine úsyndyq. Býrkenshik esimdi bizge deyin kim paydalanbaghan? Jurnalistika tarihyna ýniler bolsaq, sonau Alash ziyalylarynyng ózi «Qyr balasy», «Súnqar», «Jelkek», «Madiyar» jәne taghy basqaday óz-ózderine at qoyyp, «jasyrynbaq oinaghan» edi ghoy. Qysqasy, «Jurnalistika fakuliteti orystanyp bara ma?» degen maqala jariyalandy. Artynsha redaksiya ishinde shu shyqty. Gazetting bas redaktory Maqsat Tәj-Múrat myrza kabiynetine shaqyryp, týsinikteme jazdyrdy. Onda «Maqalada atalghan jayttar aiday aqiqat, oghan kýmәn keltirushiler bolsa, mәselege qayta oralyp óz atymnan zertteu material dayyndaugha әzirmin» degen joldardy qaghazgha týsirgen bolatynbyz. Áli de «jazylghan jaydyng jalghasyn» jazugha ýmitti ýze qoymaghan edik. Sol aralyqta paqyrynyzdyng ýkimi syrttay shygharylyp, gazetting «lәppayshyl» tilshisi Núrperzent Dombay arqyly jurnalistika fakulitetining dekany Ghaliya Ibraevadan «súhbat alynyp», ainalasy bir aptanyng ishinde últ arazdyghyn qozdyrushy retinde «jer audaryldyq» ta kettik.

 «Ana tili» últ gazetinde qyzmet etip jýrgenimizde  redaksiyagha bir tanys student hat alyp keldi. Bolashaq jurnalisting maqalasyna QazÚU-daghy til problemasy arqau bolypty. Aty-jóni atalmaghan. Nege ekeni óz-ózinen týsinikti, әriyne. Búl mәsele turasynda syrttay habarymyz bolghandyqtan, hattaghy derekterdi paydalana otyryp, ony qayta jazyp shyqqanday kýy keshkenimiz de ras. Ne kerek, maqalagha býrkenshik esim berip, arnauly oqyrman nómirine úsyndyq. Býrkenshik esimdi bizge deyin kim paydalanbaghan? Jurnalistika tarihyna ýniler bolsaq, sonau Alash ziyalylarynyng ózi «Qyr balasy», «Súnqar», «Jelkek», «Madiyar» jәne taghy basqaday óz-ózderine at qoyyp, «jasyrynbaq oinaghan» edi ghoy. Qysqasy, «Jurnalistika fakuliteti orystanyp bara ma?» degen maqala jariyalandy. Artynsha redaksiya ishinde shu shyqty. Gazetting bas redaktory Maqsat Tәj-Múrat myrza kabiynetine shaqyryp, týsinikteme jazdyrdy. Onda «Maqalada atalghan jayttar aiday aqiqat, oghan kýmәn keltirushiler bolsa, mәselege qayta oralyp óz atymnan zertteu material dayyndaugha әzirmin» degen joldardy qaghazgha týsirgen bolatynbyz. Áli de «jazylghan jaydyng jalghasyn» jazugha ýmitti ýze qoymaghan edik. Sol aralyqta paqyrynyzdyng ýkimi syrttay shygharylyp, gazetting «lәppayshyl» tilshisi Núrperzent Dombay arqyly jurnalistika fakulitetining dekany Ghaliya Ibraevadan «súhbat alynyp», ainalasy bir aptanyng ishinde últ arazdyghyn qozdyrushy retinde «jer audaryldyq» ta kettik. Biraq, búrynghy qughyn-sýrgin qúrbandary sekildi itjekkenge emes, «Ana tilinin» irgesindegi «Ekonomika» gazetine qaray... Endigi jerde óz qyzmetkerin qorghau bylay túrsyn, qayta qosyla «talaghan» basshynyng qol astynda júmys isteuding eshqanday mәni qalmaghan edi. Ol maqalanyng mandayshasyna til bólimining redakorynan bastap, bas redaktorgha deyin oqyp shyghyp, qol qoyghandyghyn ózderi de úmytyp ketse kerek. Áytpese, әuelden-aq «Ana tili» dep atalatyn gazetting atyna kir keltirmeudi oilaghan bolar edi ghoy...
«Ana tilinin» kelesi sanynda (№9) «Ózim qazaq bolghan song ana tilimdi ardaqtaymyn» degen taqyrypta jaghasy jaylau, jymiyp otyrghan dekannyng sureti shaptalghan súhbat basyldy. Ol súhbatynyng alghashqy azat jolynda-aq  «Shyndyghynda, fakulitetting ústazdar qúramy, ústazdar kontingenti maqalada aitylghanday orystanyp bara jatqan joq. Studentterding 70 payyzy qazaq últynan. Orys bóliminde oqityn studentterding jartysynan kóbi – qazaq» dep bastaydy. Ou, ainalayyn-au, eger qazaq basym bolsa, onda nelikten fakulitetting alty kafedrasynyng tórteuin orys tildi múghalimder basqarady? Nelikten jiyndardyng basym bóligi orys tilinde ótedi? Múnday saual qoygha súhbat alushynyng batyly jetpedi me eken, әiteuir, búdan әri Núrperzent aghamyz Ghaliya hanymnyng ong jambasyna keletin «Siz fakulitetti qay uaqyttan beri basqaryp kelesiz? Siz kelgenge  deyin jaghday qanday edi, qazir qanday? Ong janalyqtar engize aldynyz ba?» dep jortaqtay jóneledi. Naghyz izdegenge súraghan, «originalinyi» saual! Ármen qaray, dekannyng yqylaspen qúiqyljyta sóilegeni sonsha ony qúddy QazÚU-daghy «ghasyr reformatory» dersiz... 
«Maqalada keybir familiyalar qate kórsetilgen. Demek, ol әdeyi búrmalap kórsetip otyr ne aq-qarasyn biluge kәsiby óresi jetpey otyr. Sonysymen ózin ghana emes, óz ortasyn, jurnalister qauymyn úyatqa qaldyrdy. Búl tasadan tas atqanmen nemese ózi su ishken qúdyqqa týkirgenmen birdey» degen joldargha az-kem toqtala ketelik. Moyyndau kerek, jurnalistika fakulitetining qos kafedrasynyng tizgini qolyna tiygen últy orys eki múghalimning ata-teginde óz ornyn tappaghan bir-eki әrip bar. Biraq, orys baspasózi qazaqtyng aty-jónin óz orfografiyalyq-orfoepiyalyq zandylyqtaryna baghyndyryp jaza beredi. «Jambyldy» «Djambul» dep, «Áubәkirdi» «Aubakiyr» dep bilgenderinshe búrmalaydy. Bizge tipti bәri solay boluy kerek sekildi ýnsiz ishten tynamyz. Qúryp qalghyr, solardyng kompiuterinde qazaqsha qәrip joq degenge kim senedi? Namys qayda? Endeshe, nege bizge de «Áleksәdir», «Mәriyam» dep jazbasqa? Ol túrmaq Ghaliya hanymmen tildesushilerding «Galiya Djunusovna» dep til qatysqanyn estigen qúlaqta jazyq joq.
Qazir qit etse, bauyrlastyqty «jalaulatyp» qazaq mýddesi ýshin kýreskenderding basyna últ arazdyghyn qozdyrushy ataghyn beru dәstýrge ainaldy. Óz últyn qorghay almaghan, al qorghaghysy kelgenderding ózin abaqtygha qamaghan  qoghamnyng beyopalyghy qanjarday batady. «Atalmysh material sonday zang búzushylyqtyng birinen sanalady. Birinshiden, múny últaralyq arazdyqty tudyru, ekinshiden, uniyversiytet újymynyng atyna jәne mening jeke basyma jabylghan jala dep qabyldaugha tolyq negiz bar. Onyng ýstine maqalada esimderi kórsetilgen adamdar gazetti sotqa berip, sheksiz moralidyq ótemaqy talap etip, tolyq jenip shygha alady» dep ýrey tughyzdady. Eger bizding maqalamyzdy oqyp shyqqan jan bolsa, onyng eshqanday últarazdyqty qozdyrudy maqsat tútpaghanyn, kerisinshe til problemasyna qatysty kelensizdikting sheshiluin qalaghan janashyrlyq pighylmen jazylghandyghyn birden angharar edi. Aragha eki ay salyp baryp jazylyp otyrghan búl maqalada eshqanday ósh alu nemese kek quu sekildi maqsat kózdemeydi. «Jurnalistika fakuliteti orystanyp bara ma?» degen maqala jaryqqa shyqqannan keyin memlekettik tilge qatysty әldebir ong ózgeris bolar dep talmay kýttik. Amal ne, «bayaghy jartas – sol jartas» kýiinde qalyp otyr. QazÚU-gha barghan sayyn qazaq tili dep qabyrghasy qayysqan jastardyng janaryndaghy múndy kórgende, ózekke tebilgen olardyng kókiregindegi sherdi sezgende qolymyzgha qayta qalam almasqa lajymyz qalmady. IYә, solay, ar-úyat mәjbýr etti. Jinalys barysynda studentterge Úly Kisi «meni «Ghaliya apay» demender, «Galiya Djunisovna» dep atandar» dep úrysqandyghyn, «Sәlemetsiz be?» dep amandasqandargha «Zdraste» dep til qatatyndyghyn estigende eriksiz jagha ústadyq. Al studentter qauymy onyng jogharyda atalghan súhbat barysynda «men ana tilimning uyzyn anamnyng sýtimen iship óskenmen» degen sózin osy kýnge sheyin bir-birine әjualap aitatyn bolypty. Ótirikting ózin az da bolsa qisynmen aitu kerek shyghar...
Mәselening mәnisin kózben kórip, kónilge týn ýshin jurnalistika fakulitetining dekanatyna arnayy at basyn búrdyq. Ghaliya hanym basy auyryp túrghandyghyn syltau etip súhbat beruden bas tartty. Áytkenmen, «súraqtaryndy tastap ket, oqyp shyghyp, jauabyn keyinirek jazyp qoyarmyn» deydi.
– Maghan sizding bireuge jazdyrghanynyz qajet emes. Qoyghan saualdaryma óz qúlaghymmen jauap alghym keledi...
– Kim aitty saghan meni bireuge jazdyrady dep...?
– «Ana tiline» bergen súhbatynyzda «Áriyne, zaman aghymyna qaray ózge tilderdi kóbirek oqyghandyqtan, әri kәsibime jәne atqaratyn qyzmetime baylanysty aralasatyn adamdarymnyng kóbi ózge últ ókilderi bolghandyqtan qazaq tilinde jazyp-syzuym keremet dep aita almaymyn. Al auyz eki tilde kez kelgen qazaqpen ana tilimde erkin sóilse alamyn» degen ekensiz. Biraq, dәl qazir sizding qanshalyqty auyz eki tildi erkin iygergeniniz kórinip túr (eki sózding basyn әreng qúrap, qinalyp sóilep otyrghanyn megzedik).
– Qay gazetten keldin?
– «Jas qazaq»...
– Onyng bas redaktory kim?
«Qazaqtyng beldi basylymynyng birinde qanday redaktor otyrghanyn bilmeytin adam qalaysha jurnalister әzirleytin fakulitetti basqaryp otyr?» degen oy esikten shyghyp bara jatqan bizdi birazgha deyin mazalaumen boldy. Amal neshik, órmeley bilgender órkeshten Kýn shapaghyn alghashqy bolyp kóre bermek (jyl basyna talasqan andar turaly ertegini esinizge alynyz).
Studentter uniyversiytette qazaq tilining problemasy ushyghyp túrghandyghyn aghynan jarylyp «Azattyq» radiosyna súhbat bergende ózimiz jaqsy kórgen bir oqytushy da júrttan qalys qalmapty. Biraq, ol kisi últ mýddesinen góri kafedra mengerushiligin artyq kórgendey me, qalay? Áyteuir, óz basshylyghynyng jyrtysyn jyrtyp «Azattyqqa» pikir bildiripti. Ústazdar men studentter jep otyrghan nanynan, oquynan airylyp qaludan qauiptenip, pikirlerin ashyq aitpaydy. Al әlgi aghamyz búlaysha jaghympazdanbay-aq eng qúryghanda keybireuler sekildi ýnsiz qaluyna da bolatyn edi ghoy. 
QazÚU-dyng kireberisinde talapkerlerge uniyversiytet fakulitetteri turaly maghlúmattyq taqtayshalar tizilip túr. Oida-joqta Shyghystanu fakulitetine qatysty mәtinge kózimiz týsip ketti. «Shyghystanu fakuliteti – ortalyq qazaqstandyqtyng bilikti joghary pedagogikalyq kadrlary júmys isteydi, qyzyqty jәne shygharmashylyq oqulyq – tәrbiyelik ýderis jýzege asady, ghylymy zertteuler ótkiziledi, qanghan studenttik ómir qaynaydy. Qazaqstanda shyghys elderining fakuliteti elshilik jýrgizedi, sonymen qatar Qytaydyng eng iri uniyversiytetterinde, ontýstik Koreylerde, Týrkiyada, Iranda, Indiyada, Japoniyada, Mysyrda, Siriyada jәne basqa da elderde oqytushylarmen studentter ghylymy júmystarmen shet el tilderin ótedi» degen joldardy oqyghan kóz úyalghanday. Sóilem qúrylymyndaghy stilistikalyq qateni aitpaghanda, leksikalyq, yaghny maghynalyq olqylyqtardyng ózi badyrayyp túr. Qaydaghy «qanghan studenttik ómir qaynaydy»? «Fakulitetimizde qyzyghy men shyjyghy mol studenttik ómir kýtip túr» dese bolmay ma?
Eger alda-jalda jolynyz týsip QazÚU-dyng filologiya fakulitetine bas súgha qalsanyz, ә degennen «Russkiy yazyk v sovremennom miyre» dep dabyraytyp jazylghan jazugha úshyrasasyz. Nege qazaq tili turaly birauyz sóz joq dep oilauynyz bek mýmkin. Bar. Biraq, ony sonau týkpirdegi әjethanagha jaqyn manaydan tauyp alasyz. Onyng ózi ruhty kóteretin jalyndy sóz emes, әbden jauyr bolghan «Memlekettik til mereyi» degen tirkes qana. Qazaq tili turaly Alash ziyalylarynyng aitqan bir auyz sózi filologiya fakulitetining úzynnan-úzaq sozylghan dәlizine tarlyq etkeni me?
Mәselege barynsha dәiektilikpen kelu ýshin QazÚU-daghy studentter arasynda saualnama jýrgizip qayttyq. Solardyng 14 payyzy orys tilining ýstemdigi azdap bayqalady dep eseptese, 22 payyzy onday problema joq dep esepteydi. Student jastardyng 64 payyzy songhy kezde QazÚU-da memlekettik til mansúqtalady, tipti búl kýnnen kýnge órship barady degen kózqarasyn jetkizdi. Saualnama sonynda studentterding jazghan syn-eskertpe, úsynystarynyng ishindegi birnesheuin jariyalay ketkendi jón kórdik:
– QazÚU-da is-qaghazdar tek resmy tilde jýredi. Byltyr tәjiriybelik kelisim-shartty qazaqsha ala almay biraz әbigerge týskenimiz bar. Úsynysym – oqu oryndaghy is-qaghazdar qazaq tilinde jazylsa;
– daghdarys kezinde aqyly oqityn studentterge jenildikter jasalsa. Osy jaghy bizde jetispeydi. Jaqsy oqityn studentterding tegin bilim aluyna jol ashylsa;
– jastar teoriyamen ghana shektelmey, praktikagha kóbirek tartylsa. Shygharmashylyq orta qalyptasuyna mýmkindik berilse;
– jurnalistika fakulitetinde BAQ salasy boyynsha eshqanday bilimi joq Tilepbergenova Ayman degen múghalim telereportaj sabaghynan dәris berdi. Ol kisi bir auyz qazaqsha bilmese de, qazaq tobyna sabaq oqydy. Sóite túra, tórt studentti emtihangha jibermey qoydy.
– bolashaq BAQ ókilderi salalyq jurnalistika boyynsha oqytylatyn bolsa;
– Studentter sarayyndaghy Almaty qalasynyng әkimi A. Esimovpen kezdesu orys tilinde ótti. Konferensiya, jiyn, jinalys, sayys t.b. sharalardyng bәri qazaq tilinde ótkenin qalaymyz;
– qazaqtyng últtyq iydeologiyasyn nasihattap jýrgen aqyn-jazushylarmen jii kezdesuler úiymdastyrylsa (qazaq tilin damytugha baghyttalghan mәdeny sharalar jii ótkizilse;);
– býgingidey daghdarys uaqytynda qarajattan qysylghan jastardyng qosymsha júmys isteuine kedergi keltirilmese;
– jurnalistika fakulitetining dekany Gh. Jýnisovna eng qúraghanda dәlizde jýrgende qazaqsha sóilese eken;
– talapshyl oqytushylardyng sany artsa;
– oqu ornyndaghy әskery kafedra negizinen orys tildilerden qúralghan. Áskery kafedra qazaqylyqqa qaray moyyn búrsa deymiz.

Arman ÁUBÁKIR, «Abay-inform»

Siz ne deysiz?
Myrzan KENJEBAY, aqyn:

– «Núr Otannan» B. Júmaghúlov kelgeli QazÚU orystildilenip barady degendi estigenime de jyldan asty. Eger bireu maghan  Ghaliya Ibraeva jurnalistika fakulitetin týgeldey  orystildi fakulitetke ainaldyrady dese de tandanbaymyn. Oghan qashannan  orys tili, orys salt-dәstýri jaqyn. Biraq, qazaq taghdyryna, qazaq tiline jany auyrghan jap-jas jigitti últ arazdyghyn qozdyrushy degenge deyin aparady dep oilamaghan edim. Búl әlde nadandyq, әlde qara basy ýshin qanday zúlymdyqqa da barady degenge sebep bola alatyn sóz siyaqty. Súmdyq qoy... 1937 jyl bolsa, múndaylardan bәrin de kýtuge bola ma dep qaldym.