Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2374 0 pikir 22 Qarasha, 2010 saghat 09:48

Omar Shamanov. Bizge dau emes, damu qajet

«Tolqyndy tolqyn quady» dep jyrlaghan Maghjan aqyn  ardaqty Alash kósemderining jasy ýlkenine ini, kishisine agha retinde iltipat kórsetti. Aghalar sol mәrtebege layyqty ómir sýrdi. Iniler aghalaryn ýlgi tútyp, aldarynan kese-kóldeneng ótpedi. Al býgingi jas buyngha ýlgi- ónege bolugha tiyis  agha-buyndarymyz ne istep jýr? Olar birin-biri mýiizdep, jýz-jýzge, jer-jerge bólinuden, qyryqpyshaq qyrqysudan qoldary bosamay jýr.

Ata saqal auyzdaryna týskende aqylgha keluding ornyna «Jastar búzylyp ketti. Últtyq qúndylyqtaryn joghaltyp, kóringenge eliktegish bolyp barady. Búlar bizdi syilaudy qoydy» degen sekildi kinә artyp, jastardy jata kep jazghyrady. Jastardyng kemshiligi joq emes, jas bolghan song nayzaghayday jarqyldap, almas qylyshtay qylpyldap túratyndyghy tabighy zandylyq. Onyng ýstine búrynghyday «"Orystarym" sóz aitsa, bas iyzeymin shybyndaptyn» zamany kelmeske ketken. Osynday erkin zamanda jastarymyz taysalmay, kókbóriligin kórsetse, aghalarymyz olardyng keudesinen iyterip, meselin qaytaryp tastaytyn әdetin qoymay keledi. Búghan aighaq óte kóp. Sonyng bir mysaly - ýstimizdegi jyldyng 21-qyrkýieginde Abay atyndaghy opera jәne balet teatrynda ótken jazushylar odaghynyng 75 jyldyq merekelik plenuymynda jastar atynan minberge shyghyp sóz alghan talantty jas aqyn Erlan Jýnisting bayandamasyn bastamay jatyp «shaldardan» qaghaju kórip, minberden týsip ketkeni bolsa kerek.

«Tolqyndy tolqyn quady» dep jyrlaghan Maghjan aqyn  ardaqty Alash kósemderining jasy ýlkenine ini, kishisine agha retinde iltipat kórsetti. Aghalar sol mәrtebege layyqty ómir sýrdi. Iniler aghalaryn ýlgi tútyp, aldarynan kese-kóldeneng ótpedi. Al býgingi jas buyngha ýlgi- ónege bolugha tiyis  agha-buyndarymyz ne istep jýr? Olar birin-biri mýiizdep, jýz-jýzge, jer-jerge bólinuden, qyryqpyshaq qyrqysudan qoldary bosamay jýr.

Ata saqal auyzdaryna týskende aqylgha keluding ornyna «Jastar búzylyp ketti. Últtyq qúndylyqtaryn joghaltyp, kóringenge eliktegish bolyp barady. Búlar bizdi syilaudy qoydy» degen sekildi kinә artyp, jastardy jata kep jazghyrady. Jastardyng kemshiligi joq emes, jas bolghan song nayzaghayday jarqyldap, almas qylyshtay qylpyldap túratyndyghy tabighy zandylyq. Onyng ýstine búrynghyday «"Orystarym" sóz aitsa, bas iyzeymin shybyndaptyn» zamany kelmeske ketken. Osynday erkin zamanda jastarymyz taysalmay, kókbóriligin kórsetse, aghalarymyz olardyng keudesinen iyterip, meselin qaytaryp tastaytyn әdetin qoymay keledi. Búghan aighaq óte kóp. Sonyng bir mysaly - ýstimizdegi jyldyng 21-qyrkýieginde Abay atyndaghy opera jәne balet teatrynda ótken jazushylar odaghynyng 75 jyldyq merekelik plenuymynda jastar atynan minberge shyghyp sóz alghan talantty jas aqyn Erlan Jýnisting bayandamasyn bastamay jatyp «shaldardan» qaghaju kórip, minberden týsip ketkeni bolsa kerek.

Osydan birtalay búryn әdebiyetimizding betke ústar «eki júldyzy» qos Múhtar qaydaghy bir  qalmaq ýshin shabysty. Aqyry Maghauin qaysybir «úly túlghalardyn» jolyn quyp, Otanynan teperish kórgendey ketip qaldy. Shahanov bolsa, úly isting ýdesinen shyqqanday bop, jenilse de, jenimpaz syqyldy jer-kókke syimay jýr. Osylaysha bir-birlerining artyn ashyp, ekui de dosqa kýlki, dúshpangha taba bolghannan ózge eshtene  útqan joq.

Baspasóz betterinde múnday  aytystardyng jii bolyp túruy әdetke ainalghaly qashan?.. Mysaly, Qabdesh pen Ábdijәmilding aitysy, janaghy qos Múhtardyng aitysy. Shahanov pen Ázilhannyng aitysy. Múrat Áuezov pen Zәkirjan KÁLKENBAY bastaghandardyng aitysy, Túrysbek Sәuketay men Júma-nazar Somjýrekting aitysy, Dýkenbay men jastar aitysy. Tize berseng kete beredi. Sony mine (layym sony bolsyn)  Jazushylar odaghyndaghy «qúrmetti tóragha» bastaghan top pen Dulat Isabekov, Tólen Ábdikov, Múhtar Shahanovtardyng aitysy...

«Sengen qoyym sen bolsan, kýisegenindi úrayyn» demekshi, býite berse búlarmen biylikting de, halyqtyn  da sanasa qony ekitalay.

Bir satirik «qazaqtar etke әbden toyyp bolghan son, eki jaghy da ýshkir Qytaydyng tis shúqyghyshynyng bir úshymen tisin, ekinshi úshymen ainalasyndaghylardyng artyn shúqidy» dep eldi qyran-topan kýlkige batyrghan edi. Jenil әzil bolsa da, astarynda kóp nәrse jatqanyn bayqaysyz.

Tarihta týrik qaghanaty batys, shyghys bolyp bólinip, shyghysy Qytaylargha bodan boldy (sol dәuirdegi jazbalarda «Inisi aghasynyng tilin almady. Balasy әkesining tilin almady» degen sózder bar). Shynghyshan dәuirinde Nayman, Kerey, Qonyrat, Merkit, Qypshaq siyaqty bauyrlas-tuys irgeli rular ózinen әldeneshe ese әlsiz múnghyldardan oisyray jenildi. Bertinde ýsh jýzding basy birikpey ormandy orysqa kiriptar boldy. Ózge elderdey enseli erkin el bolyp, otarshyldyq qamytynan qútylam dep armandaghan Alashtyng ardaqty úldary top-tobymen qyrghyngha úshyrady. Basqa elder Sovet Odaghynan óz enshilerin alyp tarap jatqanda, ornynan tapjylmay orystan keyin eng songhy bop tәuelsizdik jariyaladyq. Múnyng bәrine sebepker ne nәrse? Áriyne, búl bizding yntymaqsyzdyghymyzdyn, aryzqoylyghymyzdyn, alauyzdyghymyzdyng kesirinen bolghan «jaybasarlyq» ekenine esh shýbәmiz joq. (Ziyalylarymyzdyng alauyzdyghy biylikke, biylikting alauyzdyghy syrtqy kýshterge paydaly. Biylikting el basqarudaghy eng útymdy tәsili «bólip al da, biyley ber» ekeni shyndyq).

 

Ziyaly qauym últty órge bastar, sol últtyng ruhaniyatyna, biliktiligine, qaranghyda adaspay jol tabuyna  jauapty bolugha tiyisti.

P.S.   Sondyqtan ayauly  aghalar, últ ýshin, Otan ýshin qaltqysyz qyzmet etip, keyingi buyn jastargha jaqsy ónege kórsetemiz, qadirimizdi qashyrmaymyz desenizder, aitys-tartysty birjolata qoyyp, bir maqsat, bir tilekte birigip kýresinizder. Bizge dau emes, damu qajet. Júrt sizderding jeke mýddeleriniz ýshin tartysqandarynyzdan jalyghyp bitti. Onsyz da últtyq mәseleler shash etekten bolyp túrghanda, solardy sheshu jolynda bas qatyrghandarynyz jón bolar. «Jau jaghadan alghanda bóri etekten aladynyn» kebin kiygizbesenizder eken.

«Abay-aqparat»

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475