Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2304 0 pikir 22 Qarasha, 2010 saghat 10:27

Internet-konferensiya: Talghat TEMENOV

Esimi kópke mәlim rejisser, halyq artiysi, Ghabit Mýsirepov atyndaghy Qazaq  memlekettik  akademiyalyq  balalar  men  jasóspirimder  teatrynyn  býgingi Kórkemdik  jetekshisi  jәne  diyrektory Talghat Temenov myrza internet-konferensiyamyzdyng qonaghy bolyp otyr. Ol «Abai.kz» portalynyng oqyrmandary tarapynan bolatyn barlyq saualdargha jauap beruge әzir ekendigin aitady.

23 qarasha - qazaq kinosy men teatrynyng tanymal túlghasyna ainalghan Talghat Temenovtyng tughan kýni. Oqyrman qauym internet-konferensiya barysyndaghy mýmkindikti paydalanyp, tughan kýn iyesin qúttyqtap jatsa, oghan da marhamat!..

 

Ómir-derek:

Esimi kópke mәlim rejisser, halyq artiysi, Ghabit Mýsirepov atyndaghy Qazaq  memlekettik  akademiyalyq  balalar  men  jasóspirimder  teatrynyn  býgingi Kórkemdik  jetekshisi  jәne  diyrektory Talghat Temenov myrza internet-konferensiyamyzdyng qonaghy bolyp otyr. Ol «Abai.kz» portalynyng oqyrmandary tarapynan bolatyn barlyq saualdargha jauap beruge әzir ekendigin aitady.

23 qarasha - qazaq kinosy men teatrynyng tanymal túlghasyna ainalghan Talghat Temenovtyng tughan kýni. Oqyrman qauym internet-konferensiya barysyndaghy mýmkindikti paydalanyp, tughan kýn iyesin qúttyqtap jatsa, oghan da marhamat!..

 

Ómir-derek:

Talaghat Temenov 1954 jyly  23 qarashada  Almaty  oblysy,  Shelek  audanyndaghy  Malybay  auylynda  múghalimder  otbasynda  dýniyege  kelgen.          1972 - 1976 jyldar  aralyghynda  Qúrmanghazy  atyndaghy  Almaty  mem-lekettik  konservatoriyasynyn  teatr  fakulitetinin  kino  jәne  teatr  artiy-si  bóliminde  oqyp,  akterlyq  mamandyghyn  alghan  son,  1976-1980 jyldary  Taldyqorghan  oblystyq  drama  teatrynda  júmys  istedi.  Shygharmashylyq  izdenis,  kino  ónerine  qúshtarlyq  ony  «Qazaqfilim»  kinostudiyasyna  alyp  keldi.  Onda  rejisserdin  kómekshisi  jәne  ssenarist  bolyp  qyzmet  etti.  1982 - 1986 jyldar  aralyghynda  Mәskeudegi  Ssenarister  men  rejisserlerdin  jogharghy  kursynda  Sergey  Solovievtin  sheberhanasynda  bilim  aldy.  1988 jyly  «Mosfilimde»  «Adamdar  arasyndaghy  bóltirik»  filimin  týsirdi.  Ol  týsirgen  «Qyzghysh  qús»,  «Mahabbat  beketi»,  «Qaza-dan  keyingi  jaza»  filimderi  әldeneshe halyqaralyq  kinofestivaliderde  jýldelerge  iye  boldy.

Talghat  Temenov:  1994 - 2000  jyldar  aralyghynda  T. Jýrgenov  atyndaghy  Teatr  jәne  kino  institutynyn  ( qazirgi Óner Akademiyasy ) rektory  jәne  2000 - 2003 jyldary  «Qazaqfilim»  kinostudiyasynyn  kórkemdik  jetekshisi  qyzmetterin  atqarghan.

Ol:

- 1986 jyldan  Qazaqstan  Leniyn  Komsomoly  syilyghynyn  laureaty;

- 1993 jyldan  Qazaqstan  Respublikasynyn  enbek  sinirgen  qayratkeri;

- 1998 jyldan  Qazaqstan  Respublikasynyn  halyq  artiysi.

- 2005 jyly  QR-nyn  «Qúrmet»  ordenin  iyelengen.

- 2006 jyly  «Altyn  adam»  atanghan.

T. Temenovtin  songhy  kezde  jazghan  «Kógildir  taksiy»,  «Alma  baghy», «Mulen Rujgha  shaqyru»  piesalary  respublika  teatrlarynyn  birazynda  qoyylyp,  kórermenin  kózayym  etip  keledi.

Al,  onyn  akter  retinde  sahnada  somdaghan  Qaldan  Seren ( T. Qalilahanov ,,Altyn besik,, ), Jantay  ( Sh. Aytmatov ,,Jәmiylә,, ), Haydarbek  ( Q. Múhamedjanov ,,Ózime de sol kerek,, ), Hlestakov  ( N. Gogoli ,,Revizor,, ) siyaqty  obrazdary  kezinde  qazaq  sahna  ónerinin  óresin  biyiktetken  beyneler  boldy.

Talghattyn  diplom  júmysy  retinde  týsirgen  ,,Toro,,  ( Kiyev, ,,Jastyq-86,, kinofestivali ), ,,Adamdar  arasyndaghy  bóltirik,,  ( Germaniyada ótken halyqaralyq festivali, 1999 jyl ) birden  birneshe  jýldelerdi  iyelendi.

Qazaq  kino  óneri  ýshin  belesti  kezen  bolyp  tabylatyn  ,,Kóshpendiler,,  filiminin  kórkemdik  poetikalyq  bolmysyndaghy  merey-mәrtebeni  ósirer  kórinister,  sóz  joq,  en  aldymen  T. Temenovtin  tabandylyghy  men  darynynyn  jemisi...

T. Temenov  2005 jyldyn  25 tamyzynan  beri,  Gh. Mýsirepov  atyndaghy  Qazaq  memlekettik  akademiyalyq  balalar  men  jasóspirimder  teatrynyn  Kórkemdik  jetekshisi  jәne  diyrektory  qyzmetin  atqaryp  keledi.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475