Asyly bizde tamasha degende auzyn ashyp, kózin júmatyn bastamalar ýlken aiqay shumen, zor danghazamen bastalady da, ayaghy siyrqúimshaqtanyp, qúmgha singen suday joq olady. «Au, osy bir iygi isti bastap edik qoy, sonyng ayaghy ne boldy? Halyqqa qarlyghashtyng qanatynday bolsa da su sepkendey nәtiyje bar ma? Joq bolsa, oghan jauap beretin jan qayda?» deytin týisigi bar jandy joghary biylikten de, nemese jergilikti jerden de emge taba almaysyn.

Jyly oryndyqtarda otyrghandardyng kópshiligining oiy «men bastap berdim, qalghandarynyng tauqymetin ózgeler kórsin» degen keremet qulyq basqan ba deysin. Jәne búl jay qulyq emes, týbinde tamasha sayasy úpay әkeletin taptyrmas tәsil. «Múnyng ózi keremet janalyq dep, qos qolyn uqalap, sifrlarmen sóiley jónelgende eriksiz tan  qalasyn.. Al «Baqsaq, baqa eken» degendey týbinde múnyng ózi memleketting mol qarjysyn dalagha shashatyn, basynda-aq elge esh paydasy joq alayaqtyqqa bergisiz karta oiyny ma dep oilamasqa amal joq.

Aldymen anau bir kezde eldi dýrliktәirgen, búl janalyq bәrindi de qarq qylady degen mindetti memlekettik saqtandyru  qory (FOMS) qazir qayda? Onyng aqshasynyng bәrin týgel jymqyrghan Núrlan Smaghúlovtyng jegeni aldynda, jemegeni artynda shetelde tayrandap jýr.  On jyldan astam uaqyt ótse de ony shyndap  izdegen jandy kórmedik. Halyqtyng qanshama aqshasy alayaqqa qor boldy ghoy dep dabyl qaqqan da jan joq. Basynda dúrys eseptelinbegen, naqty saraptalmaghan, shiykili-pisili dýniyeni ýkimetke úsynghan kim, ol nege jauapqa tartylmaydy dep búl iske belsene kirisken qúqyqtyq organdardan da habarymyz shamaly. Álde olar Elbasy tikeley tapsyrma bermese, júmsaq oryndyghynan qozghalugha erine me? Elimizding basyna eng bir qiyn kez týsken kezde bir qajetke jaraydy-au dep sengen mol qarjynyng әldebir alayaqtyng qaltasyna ketkeni janymyzgha qatty batatyndyghy shyndyq. Alayda búghan qarapayym halyq emes, qarjy salasyn baqylaugha tiyisti biylikting tiyisti buyndary desek eshkimning shamyna tie qoymaspyz.

Jә. Óter is ótti, qu ketti, is bitti delik. Al endi osydan birer jyl búryn múnan asqan tamasha bastama dep danghazalaghan dualdy oqu jýiesining qazirgi jaghdayy qalay? Ol qalay jýzege asyp jatyr?  Osyny saraptaghan, kemshiligin týzgegen, sóitip memleketke mol qaytarym әkeletin osy bastamagha qashan bagha beriledi. Meninshe, búl sol ataqty FOMS-tyng kýiin keship, taz qalpyna týsti. Shyndyghyna kóshsek, búl bastamanyng maqsaty aiqyn, baghyty dúrys,talaby ong bolatyn. Mәselen, joghary oqu oryndary men óndiris oryndary ózara kelisip, týlekti óz mamandyghy boyynsha júmysqa ornalastyrugha tiyis bolatyn. Býgingi naryq kezinde júmyssyzdyqtyng bel alyp ketkendigin eskersek, múnyng ózi talay jastardyng jana ómir bastauyna ýlken  sebepker edi. Ásirese bizding Qostanaydaghy bir ózi bir qala sekildi mashina qúrastyru zauytyna qazirgi ózge últtyng ornyn qazaq bauyrlarymyz auystyryp jatsa, ýmitting aqtalghany emes pe?

Ókinishke oray, ol ýmitimizding bәri kókke ýshti.. Búrynghy kenes kezinde qalagha, ondaghy jaqsy kәsipke jaqyndatpaytyn qiytúrqy sayasattyng jany siri bolyp shyqty. Qazil ol Abay atamyz aitpaqshy «Bayaghy jartas bir jartas» kýiinde túr. Bir qyzyghy, osynda is saparmen kelgen talay dókeylerding búl mәseleni qozghaghandyghyn estigen de, kórgen de emespiz. Kezinde birinshi viyse-spiykerge Asqar Mamin da keldi, jaqynda Auyl sharuashylyghy ministri Asqar Myrzahmetov osynda at basyn búrdy.Búlar da basqa ýlkendi-kishili basshylar da Qostanaygha soqpay ketken emes. Olardyng birsyparasy atalmysh zauytta bolyp, әrtýrli markaly su jana mashinalardy kórip, bórkin aspangha atqanday boldy. Tek әtteng solardyng ishinde osynda mashinany qúrastyryp jatqan jigitterding ishinde qarakózderimiz bar ma eken, bolsa qansha eken dep eng bolmasa ishtey tolghana almaghany ókinishti-aq. Múndayda atamyz qazaq «Et sasysa túz sebedi, al túz sasysa ne sebedi» degendi beker aitapaghan shyghar degen oy keledi. Jә, ýlken basshylardyng basyndaghy danyshpandyq oidardy bir bile almasymyz anyq, alayda bizdiki qolgha alghan isting bituin oilaghandyqtan tughan lajsyzdyq qoy.

Taghy bir mәsele janymyzgha tynyshtyq taptyrmay jýr. Ol kezinde ýlken senimmen qabyldanghan «Serpin» әleumettik jobasy jayly. Ol mine 4  jyldan beri júmys istep keledi eken. Maqsaty da ýlken, atqaratyn isteri de qyruar. Úlanghayyr elimizding ontýstigindegi eki qolgha bir júmys taba almay jýrgen jigigitterdi soltýstik jaqtaghy oqu oryndarynda oqytu. Oqu da jataqhana da tegin. Ýsh mezgil tegin tamaq ishedi. Onyng syrtynda qysqy kiyim alugha jәne eline baryp qaytugha arnayy aqsha bólinedi. Qúptarlyq is, tamasha bastama. El ortaq, endeshe soltýstik jaqta talay auyldar qanyrap bos qalyp jatqanda, nege sol mol qúnarly  jerdi iygermeske. Onyng ýstine әlgi joba boyyna osynda qalghysy kelgen jigitterge ýy berilip, ata-anasyn kóshirip alugha da jaghday tughyzylatyn kórinedi. Múnan artyq qanday qamqorlyq kerek. Bәri dúrys, bәri ondy.

Alayda jurnalist bolghan song keybir kelensiz jaytqa iytermeleytin sandaghan saualdar tuyndaydy.Mәselen, Qazaqstan Respulikasy Bilim jәne ghylym ministrligining «Serpin» «әleumettik jobasynyng basshysy Kýlziya Tobataevanyng aituynsha osy joba boyynsha 4 jylda 25 oqu ornyna 3993 grant berilipti. Jón-aq. Alayda birinshi súraq. Búl ózi kóp  pe, әlde az ba? Onyng jyldan jylgha ózgeru dinamikasy qanday? Azaydy ma, kóbeydi me? Sosyn eng bastysy osynshama granttyng elge tiygizgen paydasy qanshalyqty boldy? Neshe bala sol jaqta qalyp eseli enbek etip, baqytty otbasyn qúryp shattyqa bólenip otyr. Álde búlardyng basym bóligi diplom alysymen "tughan jerim qaydasyn?" dep attyng basyn elge búrdy ma? Anyq jaghday qanday? Búlardy jalpylama sifrmen býrkelegendegi maqsat ne?  Álde búl biylik basynda әbden qalyptasqan kózboyaushylyq, yaghny aitqanda jauyrdy jaba toqu ma?

Búlay deuime naqty mysal da bar. Mening Qyzylorda oblysynyng Aral qalasynda túratyn nemere inim osyndaghy industriyalyq-pedagogikalyq kolledjke әlgi jobamen oqugha týsti. Alghashqy kezderi bәri be oidaghyday boldy. Ýsh mezgil tamaq, jayly jataqhana, 15 myng tenge shәkirtaqy. Qysqasy,alandamay oqy ber, onyng ýstine osy oqudy bitirgesin jaqsy júmys tauyp berermiz, sóitip әke-sheshelerindi әkelip, naghyz qostanaylyq bolyp ketesinder degen uәdeleri taghy bar.

Alayda búl quanysh úzaqqa barmady. Alydymen «daghdarys, aqsha tapshy» degen syltaumen kýnine ýsh ret emes, barlyghy bir-aq ret tamaqtandyrugha kóshti. Sodan qysqy kiyimge degen aqsha da joghaldy. Elge baratyn aqshadan da qaghyldy. Endi oilanyz búl jaqta eshkimderi joq, qol úshyn beretin jaqyn-juyqtary taghy da joq bozbalalar ne istemek? Aldymen Shymkentten kelgen jigitter eline qaray attandy. Qansha degenmen ómirge beyim, iskerlikke bir taban jaqyn, eti tiri  jigitter ghoy, aldaghy búdan da jaman jaytty sezgen bolar. «Aldynan jarylqasyn» demeske laj joq. Ýstinde kiyer jyly kiyimi joq, soltýstikting bet qaraypaytyn suyghy men astan-kesteng borany ashananyng bir mezgil syldyr su tamaghy qalay tótep bersin. Búlargha erip bir kezderde әke-sheshesin osynda әkelip bay-quatty ómir sýremin be degen mening nemere inim de sol kóshke qosylyp kete bardy. Ras, oquyn ildaldalap jýrip bitirdi. Beremin degen júmysy qala manyndaghy ailyghy bas-ayaghy 30-40 myng tengeni ghana qúraytyn aldamshy dýnie bolghandyqtan odan bas tartqany ras. Mine, osylayshy, ózgelerdi qaydam, «Serpinnin» Qostanaydaghy ghúmyry úzaqqa barmady. Endi biyl osy «bastamanyn» qaytadan danghazalyq pen kózboyaushylyqa jalghaspasyna eshkim de kepildik bere almas. Óikeni bizding jogharyda aitqanymyzdyng búl bastamany egjey-tegjeyli tekserip, tereng saraptamagha salyp, odan shynayy da әdil qorytyndy shygharayyn dep jýrgen jan joq. Demek kýni erteng «Serpinge» oqugha kelinizder degen shaqyrular estiseniz tang qalmanyz.

Aytpaqshy, eng bastysyn aitpay ketippiz. «Serpindegi» bilim beru sapasy tym tómengi jaghdayda. Tehnika salasynan sabaq beretin múghalimning qazaqshasynyng dengeyin aitugha auyz barmaydy.

Jaybergen Bolatov, Qostanay

Abai.kz