Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2677 0 pikir 24 Qarasha, 2010 saghat 05:43

Ghabbas Qabyshúly. Almaty. 1986. Jeltoqsan

(kitaptarymyzdyng qalay shyqqan haqynda)

Bir qalypta túrmaytyn oi-hoy ómir adamdy kýngeyine de, teriskeyine de shygharady, oiyn da, qyryn da sharlatady. Jeke jandy ghana emes, tabysqan topty da, qauym-halyqty da san synynan ótkizedi. Sýiinish pen kýiinish kezektesedi. Ómir, taghdyr deysin. Bәrin de bastan keshiresin. Ár isti ózinshe ne ong dep, ne teris dep topshylaysyn. Óitkening dúrys boluy da, búrys boluy da mýmkin. Pendesin. Mening qaghazgha týsirgen myna pikirlerim de -pendeshilik týisikterimning týiinderi.

Sovet Odaghynyng dizgin-shylbyryn bir ózi qarysyp ústaghan SOKP Ortalyq Komiytetining kókeleri núsqady da, 1986-jylghy jeltoqsannyng 16-sy kýni SOKP OK Sayasy burosynyng mýshesi, Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining Birinshi hatshysy Dinmúhammed Qonaev ornynan bosatyldy. QKP OK plenumy mәseleni 18 miynótte sheshti. Diymekenning biyik taghyna Resey Federasiyasynyng Uliyanov oblysy biyligindegi alasa taqta otyrghan beymәlim bireu, G. Kolbin degen, qonjityldy. Sol kýnning erteninde Almatynyng qazaq studentteri men júmysshy jastary  L. Brejnev atyndaghy alangha jinalyp, partiyalyq ol sheshimge narazylyqtaryn ashyq bildiruge kiristi. Niyetteri týzik.

(kitaptarymyzdyng qalay shyqqan haqynda)

Bir qalypta túrmaytyn oi-hoy ómir adamdy kýngeyine de, teriskeyine de shygharady, oiyn da, qyryn da sharlatady. Jeke jandy ghana emes, tabysqan topty da, qauym-halyqty da san synynan ótkizedi. Sýiinish pen kýiinish kezektesedi. Ómir, taghdyr deysin. Bәrin de bastan keshiresin. Ár isti ózinshe ne ong dep, ne teris dep topshylaysyn. Óitkening dúrys boluy da, búrys boluy da mýmkin. Pendesin. Mening qaghazgha týsirgen myna pikirlerim de -pendeshilik týisikterimning týiinderi.

Sovet Odaghynyng dizgin-shylbyryn bir ózi qarysyp ústaghan SOKP Ortalyq Komiytetining kókeleri núsqady da, 1986-jylghy jeltoqsannyng 16-sy kýni SOKP OK Sayasy burosynyng mýshesi, Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining Birinshi hatshysy Dinmúhammed Qonaev ornynan bosatyldy. QKP OK plenumy mәseleni 18 miynótte sheshti. Diymekenning biyik taghyna Resey Federasiyasynyng Uliyanov oblysy biyligindegi alasa taqta otyrghan beymәlim bireu, G. Kolbin degen, qonjityldy. Sol kýnning erteninde Almatynyng qazaq studentteri men júmysshy jastary  L. Brejnev atyndaghy alangha jinalyp, partiyalyq ol sheshimge narazylyqtaryn ashyq bildiruge kiristi. Niyetteri týzik.

Ol kezde «oqigha», bertinde «kóterilis» delingen sol tarihy jәit jayynda az aitylghan da, az jazylghan da joq. Áli de aitylady da, jazylady da. Sebebi: tolqudyng qalay bastalghany, qalay shiyeleniskeni әli anyqtalmaghan qalpynda. «Alay boldy... bylay boldy...» dep jýrmiz. Sondyqtan da shyghar, býginde «Jeltoqsannyng qaharmandary» kóp. Nebir ataqty ýlken-kishilerimiz jylda jeltoqsan aiy qarsanynda: «Men sol kýni qatty ashulandym, tura sekanyng ózine zvondadym, jastardy jaqtadym!», «Men dereu sovminge zvondadym, jastardy qorghadym!», «Men Kolbinge baryp, qatelikterin betine bastym!», «Meni Kolbin shaqyryp, siz bedeldisiz, pәlen institutqa barynyz, jastargha aqyl aitynyz dep edi, azghyrghanyna kónbedim!»-dep súnqyldaydy. Sol kezende jastardy jazghyryp sóilegen, hat, maqala jazghan shirkinderding birazy keyinde: «Jo-joq, men óitken joqpyn!» dese, keybireui eshtene kórmegen, eshteneni bilmegen keyipte, mysyqtirlikpen jýr. «Seka meni alangha jibertpey qoydy, jastardy jaqtap sóileuime rúhsat bergizbedi, kegebegha baqylattyrdy», -dep yshqynatyn basshy-qosshylar bizding әdebiyetshiler auylynan da tabyldy. Tipti ol aptada auyly jaqta bolghandardyng keybiri: «Men alanda jastardy arashalap, bir ofiyserding túmsyghyn búzdym!», «Student qyz-jigitterimizdi qorghaghanym ýshin meni «ýsh әriptin» kisileri pәlen kýn qamauda ústap, týglen kýn sonymnan qalmay andyp jýrdi», «Men jastardy birden qoldap, bir tobyn bastap kep kettim» degendey ertegi aitty. Kóteriliske qatysyp, tauqymet tartqan studentterding birnesheui keyinde: -Aqyn-jazushy ziyaly aghalarymyz qiyn saghattarda bizdi qoldamay qoydy. Jazushylar odaghyna dýrkin-dýrkin baryp: «Oljas agha! Aghataylar! Qaydasyndar?! Bizdi qorghasandarshy!» degenimizde kabiynetterinen shyqpay otyrdy!-dep ashynyp jazdy (eger janylmasam, «Leninshil jas» gәzetinde). Men ol jyly «Ara- Shmeli» jurnalynda qyzmettemin, jeltoqsannyng ayaq sheninde bir kýni Jazushylar odaghyna barghanymda tanys vahtermen amandasyp, hal-ahual súrasqanymyzda onyn: -«Jastargha obal boldy ghoy. Sol kýnderi osynda birinen keyin biri top-top bolyp kelip, Oljastan bastap sekretarilardyng bәrin atap, etajdardy aralap jýrgende eshkim shyqpay qoydy, qorqynyshty boldy emes pe?» degeni esimde. Oljas Sýleymenov bolsa, «AiyF. Kazahstan» aptalyghy tilshisimen súhbatynda bolar, ózin KGB andyghanyn, sonda da QKP  Ortalyq Komiytetine baryp, alandaghy jastardyng aldyna shyghyp sóilegisi kelgende ondaghylardyng úlyqsat bermey qoyghanyn aitty. Al jazushy Sofy Smataev 2006-jylghy bir maqalasynda (qay gәzet ekeni esimde qalmapty) jastar búlqynysynyng birinshi kýni «abyrjyghan Oljas kýni boyy mening kabiynetimde otyrdy» dep jazdy. Sofy partiyanyng Ortalyq Komiytetinde, mәdeniyet bólimining sektor mengerushisi edi-au deymin. Jazushylar odaghynda basqarma hatshysy bolghan Qalaubek Túrsynqúlov Jeltoqsangha qatysty әngimelesip otyrghanymyzda: -Sol kýni týsten keyin kelgen Oljasty biz «Sen qyzbasyn, birdenege úrynyp qalasyn, ýiine bar da jat», dep dereu qaytaryp jibergenbiz, ol sodan keyin kórinbedi, -degen-di.

Búl sózderding qaysysy dúrys ekenin bilmeymin, biluim shart ta emes, biraq osy ynghayda mynaday bir pikirim bar: jastardyng myndap jinala bastaghanynan seskengen kolbinder olargha toqtau aita alar bedeldi kisilerin alang shetindegi minberge kezek-kezek shygharyp sóiletipti. Eger Oljasqa: -Barynyz, jastargha aqyl aitynyz, tarqasyn, -dese, meninshe, jastar jaqsy kóretin aqyn ol aitqandy oryndar edi, jastardy qyzdyrmalap sóilemes edi.

Sonday-aq, Dinmúhammed Ahmetúly Qonaevtyng jastar aldyna nege shyqpaghany da týsiniksiz. Ózi jazghanday, Kolbin shaqyrypty, jastargha aqyl aitynyz depti, sodan song Kremlimen sóilesip, qabyldau bólmesinde eki saghattay kýttiripti de, Miroshhin arqyly: Ýiine qayta bersin, mәseleni múnda ózimiz-aq retteytin boldyq, -dep sәlem aityp, avtokólikpen ýiine jetkizdirip salypty.

D. Qonaev birinshi sekretarilyqtan bosatylsa da, SOKP Ortalyq Komiyteti Sayasy burosynyng mýsheliginen bosatylmaghan edi ghoy? Yaghny onyng qúqyghy Sayasy buronyng manynda joq Kolbinning qúqyghynan әldeqayda joghary emes pe edi? Áriyne! Endeshe ol onyng qabyldau bólmesinde nege eki saghat ýnsiz otyrdy? Eger Gorbachevpen sóilestirudi dereu talap etip, oghan: -Ekeuimizding qúqyghymyz әzirshe birdey, men jastardyng aldynda sóileymin! -dese, Gorbachev Kolbinge: -Oybay, anau Qonaevty tez ústandar, shygharmandar! -dep búiryq bere almas edi. Búl bir. Ekinshiden, Diymekeng Ortalyq Komiytet ghimaratyna kelisimen birden alangha, minberge bettese, kýni keshe ósi ósirgen ministr me, general ma - esi dúrys eshkim onyng jolyna kóldeneng túrmas edi. Al jastardyng aldyna shyqqan son, әriyne, Diymekeng olardy odan әrmen arandatpaydy, sabyrly bolugha shaqyrady, partiya sheshimin týsindiredi, sәl shydau kerektigin, bәri de oryn-ornyna keletinin, dúrystalaryn, qazirgi talap-tilekterining qabyl bolatynyn aitady. Solay istese, ózin qúdayday qúrmetteytin jastar, kim, neshe jerden arandatsa da, Diymekenning tilin alyp, «Mening Qazaqstanymdy» shyrqaghan kýii birtindep tarar edi. Men búghan әste kýmәndanbaymyn!

Men kóteriliske qatysqan da, keyin «qaharman» bolghan da joqpyn. Ol tústa «Ara-Shmeli» jurnalynda qyzmet isteytinmin. Jeltoqsannyng 17-si kýni tanerteng «ortalyq alangha jastar jinalyp jatyr eken» degendi estidik. Jinalsa narazylyqtaryn bildirip sóiler de tarqar destik. Saghat 15-te meni Frunze (Medeu) audandyq partiya komiytetine shaqyrdy. Gәzet-jornaldardyng Bas redaktorlaryn, mәdeniyet mekemelerining birinshi basshylaryn, yaghny kommunisterdi jinaghan eken. «Jastar tolqyp, alangha aghylyp baryp jatyr. Sizderding de barularynyz kerek, jastargha jón aitpay bolmaydy. Sәl tosa túrynyzdar, qashan aparudy partiyanyng Ortalyq Komiyteti aitatyn boldy. Eskerterimiz, ótinerimiz: qoldarynyzgha qaru retinde eshtene almanyzdar!» dedi aupartkom hatshylarynyng biri. Kense aldynda birjarym saghat túrdyq. Árqily әngime bolyp, әrqalay pikir aityldy. Aqyrynda kópshilik: -Jastar jinalyp, ashulana sóilep-sóilep alady da taraydy. Komsomol partiyanyng sheshiminen teris ketushi me edi?! -dedik. Shyn oiymyz sol boldy. Bir kezde aupartkom hatshylarynyng biri kelip: -Joldastar, baspasóz qyzmetkerleri, sizder bossyzdar, júmys oryndarynyzgha bara berinizder. Basqalar sәl tosa túrsyn, Ortalyq Komiytetten әzirshe komanda joq, -dedi.

Erteninde jornal újymy kýni boyy júmys ornymyzda boldyq. Jornaldyng әrbir kezekti sanynyng materialdary bir ay búryn әzir etilip, әr aidyng 19-20-sy kýni baspahanagha ótkizilui kerek. Biz janajyldyq sanyn dayyndauda edik. Ádette qazaq, orys tilderindegi felietondardy, әzil-syqaq әngimeler men ólenderdi songhy ret súryptau, qajet bolyp qalghan janalaryn oqu, alyp-qosyp tolyqtyru, karikaturalardy irikteu, maket jasau degendey júmystardyng barlyghyn tórt kózimiz týgel otyryp atqaramyz. Sóitip, 18-i kýni kenseden kesh shyqsaq - kóshe gu-gu súmdyq sózge toly. Ýige kelsem, әielim Zada: -Aman kelding be? Myna telefon da qyrsyghyp sóilemey qaldy. Alanda jastardy úryp-soghyp, itke talatyp taratypty deydi. Top-tobymen týrmege alyp ketipti deydi! -dep shoshyp otyr. Men senbedim. Kapitalistik elde bolatyn onday súmdyqtardyng bizding elde boluy mýmkin emes qoy! Men de-oktyabrat bolyp, pionerdin, Lenin komsomolynyng qalybynda ósip, Kompartiyanyng oqshantayynda jýrgenderding birimin. Komsomoldyng partiyagha qarsy shyghuy mýmkin emes!

Radiony tyndadyq, teledidargha ýnildik. «Alangha jinalyp, beybastaq әreket jasaghan jastar tәrtipke shaqyryldy» degennen ózge eshtene aitylghan joq. Súmdyqtyng bәrin erteninde estip bildik.

Alas-kýles tirlik bastaldy. Barsha partiya, komsomol úiymdary «anau tentek, sayasy bilimi tayaz jastardy» aiyptap jinalys ótkizuge jogharydan qatang núsqau alyp, oryndaugha kirisip ketti. Biz qalayda onday әreket jasaghan joqpyz.

Arada eki apta ótkende inirde ýige Saghat Áshimbaev keldi. Respublika  teleradio komiyteti tóraghasynyng orynbasary. Bayaghydan bir otauymyz bolyp ketken inimiz. Júbayy Shәrbanu Beysenova (jazushy)-menimen jerles. Shyghys Qazaqstan oblysynyng Úlan audanynan. Saghat kónildi sәtterinde meni «qayynagha» dep erkelene sóilep, kónilsiz kezinde «Ghab-agha» deydi.

-Ghab-agha, júmystan jana shyqtyq, onasha sóilesuge keldim, súmdyq, Ghab-agha, súmdyq! - deydi. Óni -súp-súr, dauysy --dir-dir.

-Sabyr etkeysin, kýiinbegeysin. Halqymyzdyng jýikesin shabaqtaytyn shaqqa tap boldyq qoy, búdan aryda ne kýy kesherimizdi kim biledi, qylar qayran joq, ayaghymyzdy andap basyp, artyn baghamyz da, -dep ózimshe júbata sóiledim.

-Anau ýlken sekanyng qaulysy bar ghoy, sondaghy «kazahskiy mahrovyy nasionalizm» degen formulirovkanyng «mahrovyi» degen sózin myna bizding sekanyng iydeologiya bólimining mengerushisi Alibert Ustinov qosypty!

-Qoy?! Ony kim aitty?

-Mening sekadaghy joldastarym aitty. Qaulynyng tekstin osyndaghylar dayyndaghan eken, al onyng songhy variantyna búrynghylarynda bolmaghan «mahrovyi» degen sózdi Ustinov avtoqalammen jazyp aparyp bastyrypty, mashinistkalar sonyng jazuy depti, tanidy ghoy.

-Jazu soniki bolsa bolar, biraq ol óz tótesinen jaza almas. Meninshe, ol sózdi Mәskeuden kelgen «kósemderdin» biri qosty, nemese bizding jaghympaz «kóseulerdin» biri aita qoydy. Ustinov bishara pisari bolyp otyrghan da, «qos, jaz!» degen song mashburogha ala jónelgen shyghar. Solay, kýieu bala! -dedim, Saghattyng kónilin jelpigim kelip.

-Logichno, qayynagha, logichno, biraq kýieubalanyz sol Ustinovqa bәribir senbeydi, -dep Saghat aqyryn ghana salqyn jymidy. Ýni sәl-pәl jenildegen siyaqtandy.

-Jengenning qyshqyldanghan arpa kójesi bar, ekeuimiz sodan bir-biri sharany tastap alayyq, sodan keyin әngimemizding arghy jaghy, Ospanhan aghang aitqanday, «miday jazyq dala» bolady, -dep edim, kýieubalamyz ghadetinshe basyn iyzey sylq-sylq kýldi.

Bizdi kónildendiruge kójening kýshi jetpedi. Saghat sәlden song qaytadan túnjyranqyrap, qabaghyn týiinkirep, kózәinegin súqsausaghymen kóterip qoyyp:

-Ghab-agha, әngimemning sekreti bar, sony aitayyn... bir súmdyqtyng bolaryn ishim sezdi de, on altysy kýngi inirde bir senimdi qyzmetkerimdi onashalap alyp: «Ertender alanda ne bolsa da viydeokassetagha týgel týsirip jazyp al. Tiri jan kórmeytin, bilmeytin bolsyn, ynghayly jasyryn jer tauyp al da, týsir de otyr» dedim. Ol eki kýn boyghy súmdyqty týp-týgel jazyp aldy. Kassetany mening seyfime salyp tastadyq ta, birde týni boyy taghy onashada kórdik... Súmdyq, Ghab-agha, súmdyq!.. Sheruding qashan, qalay  bastalghany, kimderding jastardy qorqytyp-ýrkitpek bolyp minberge shyghyp, ne dep kókigenderi, milisiya men әsker ofiyserlerining shovinistik bylapyt boqtyqpen barqyrap búiryq bergenderi, jazyqsyz jastardyng qanday qorlyq-zorlyq kórgenderi deysiz be... bәri-bәri bar... Netken súmdyq! Netken jauyzdyq!-degen Saghat tútyghyp, qalshylday bastady. Tiksinip tyndap otyrghan mening de bar qanym basyma tepken. Áytse de, kirshiksiz jýregining búrynnan aqauy bar inime janym qatty ashyp, iyghynan qúshaqtay alyp:

-Aynalayyn Saghat-jan, sabyr saqtashy, qayratty eding ghoy, ashuyndy algha týsirmeushi eding ghoy, qamyqpashy, mýjilmeshi, qayratty eding ghoy! -dey berdim.

Ekeuimiz biraz ýnsiz otyrdyq. Saghattyng kónil kýii sabasyna týskendey boldy. Qúshaghymdy jazyp, arqasynan aqyryn ghana qaghyp:

-Ata-babalarymyz: «Sabyr týbi -sary altyn» demedi me. Ghajap naqyl ghoy, ә?! Kýieubala, sender myqtap bir erlik jasaghan ekensinder, shynynda naghyz erlik! Al endi sol kassetadan birneshe kóshirme jasat ta, bireuin maghan ber. Jalghyz dana bolsa, ol, ózing bilesin, «jaman aitpay jaqsy joq», timiski satqyndardyng bireuining kózine týsip qalsa, qúryp ketedi ghoy, sondyqtan kóp keshiktirmey kóbeytinder. Onday qúndy dýnie baghalanatyn kýn tuar, sonda kerek bolady. Ne ózin, ne janaghy senimdi dos-joldastarynnyng biri sonyng negizinde kitap jazarsyndar, habar jasarsyndar. Men de qarap jatpaspyn. Qalay, kýieubala, qayynaghang dúrys aitty ma?-dedim. Saghat jymiya basyn iyzedi de:

-Ony dostarymnyng birining ýiine tyghyp qoydyq, joghalmaydy. Siz bizding radiodaghy Rabat Jәnibekovti bilesiz be? -dedi.

-Al sen Toqtarbek Qyzyqbaevty bilesing be? -dep jorta qaghyttym.

-Aqyn Toqang ba? Nege bilmeymin, ol kisi de qayynagham emes pe? -dep kónildene týsti.

-Endeshe men de Rabatty bilemin, sening aghan, al ol-sol qayynaghannyn, mening inimning tughan qúdasy!

-Týuh, qayynagha, shiydey toqylghan tuys bolyp shyqtyq qoy! Shyghystan kelinshek alghanym múnday jaqsy bolar ma?! -dep Saghat sylq-sylq kýldi de: -Ghab-agha, Rahang bizding janaghy sharuamyzdy biledi, eger izdegeninizde bolmay  qalsam, sol aghammen  habarlasarsyz,--dedi.

...Beynetaspadan kóshirme jasalar dep әne-minemen jýrgenimde uaqyt shirkin zymyrap, bir kýni qayran Saghattan kenet aiyrylyp qaldyq... «Eger izdegeninizde bolmay qalsamdy» auzyna qúday salghan eken... Izdedim... Rabatqa telefon shalyp, beynetaspa jayyn súrap edim, ol ony bilgenimen, saqtaugha Saghattyng dәl kimge bergenin bilmeytinin aitty.

Tarihy qúndy ol beynetaspa keyinde Jeltoqsan kóterilisine arnalghan derekti habarlargha paydalanylghan tәrizdi. Tolyq qalpynda ma, әlde jarym-jartylap pa, ol jaghy maghan mәlim emes.

...Jazushylar odaghymyzdyng qúzyryndaghy Kórkem audarma jәne әdeby baylanys Bas redaksiyasynyng alqasynda tóragha kezim.

1990-jyl. Eger janylmasam, shilde aiynyng 25-nshi kýni, sәrsenbi. Besin әletinde kabiynetime Toyboldy Zeynәbilev pen Talghat Aytbayúly kelip kirdi. Toyboldy -Alqanyn  baspahanalar jónindegi qyzmetkeri de, Talghat -Alqanyng Qazaq әdebiyeti redaksiyasynda redaktor.

-IYә, jigitter, tórletinder, ne janalyqtaryng bar? -dep qarsy aldym ekeuin. Týski ýziliske deyin әdetimizshe kýndelikti sharualarymyzdy pysyqtaghanbyz, endi qosymsha aqyldasatynday eshtene joqta kelgenderi tegin tәrizdenbedi.

-Agha, bizde bir úsynys bar, --dedi júmsaq ýndi Talghat, jymiyp jayghasa bere.

-IYә, agha, qyzyq úsynys, --dedi kóterinki sóileytin Toyboldy.

-Úsynystyng bolghany jaqsy ghoy, kәne, aita qoyyndar, --dedim, shyn yntalanyp.

-Agha, seksen altynshy jylghy jeltoqsan oqighasy jayynda kitap shygharsaq qaytedi? -dedi Talghat.

-Qolymyzda eshbir material joq qoy? Sodan keyin ýkimetterding onday oqigha turaly dokumentterdi jiyrma jyl ma, jiyrma bes jyl ma, әiteuir, úzaq merzimge arhivke tapsyrttyryp, sol uaqyt ótkennen keyin ghana paydalanugha rúhsat dep jauyp tastaytyn zandary bolushy edi, bizde de sóitken joq pa eken? -dedim.

-Oqighagha qatysy bolghan kisilermen sóilestik, milisiya, prokuratura, sot oryndarynda jora-joldastarym bar edi, olar material jinaugha kómektesetin boldy, tek ózderining aty-jónin jariya etpeudi ótindi. Respublikalyq prokuraturada isteytin bir joldasymda material kóp eken, ol aldynda sonyng bәrin ózi jinaqtap, bir izge sala qorytyndylap jazyp beruge qúlshyndy da, eki kýnnen keyin, býgin, ainynqyrap otyr,  ózine, bala-shaghasyna qater bolyp jýrer dep qauiptenedi-au, --dedi  Talghat.

-Qauip-qaterding boluy әbden mýmkin. Qolyndaghy materialdardan kóshirme berse, sol da jetpey me bizge,  aty-jónin atamay-aq qoyalyq, ol jaghyn sóilesting be?

-Sóilestim, ertender bir habaryn beretin boldy.

-Kóshirme beredi ghoy, bermey ne qylady? Pәlenbaydan aldyq dep aty-jónin jazbaymyz, solay emes pe, a, agha?- dedi Toyboldy.

-Jigitter, úsynystaryng jaqsy, dúrys. Qoldaymyn, kirisinder. Tek abaylandar, әrbir material dәleldi bolsyn. Eng әueli Múhtar Shahanovpen jolyghyp, ol bas bolghan komissiyanyng qújattaryn, Múhtardyng bayandama, sóz, súhbat ataulysyn týgendender. Osynda, mәjilis zalymyzda, Kolbinmen bolghan kezdesude Júban Moldaghaliyevtin, Safuan Shaymerdenovtin, Ázilhan Núrshayyqovtyng aitqan sózderin berelik. Ashynyp qarsy sóilegen sol ýsh aghamyz ghoy. Arghysyn taghy aqyldasarmyz, tek bayqandar, bireu-mireuler aldap, arandatar birdene jazyp bylyqtyrmasyn jәne ózdering saq jýrinder, -dep shyn oiymdy aittym.

-Áriyne, --dep qaldy Toyboldy.

-Kitaptyng kólemi materialdyng jinalghanyna qaray bolady da, --dedi Talghat, oilana sóilep.

-Jigitter, shygharugha bel baylaydy ekenbiz, onda kitapty qazaq tilinde ghana emes, orys tilinde de shygharayyq, dokumentterding deni orys tilinde bolady ghoy jәne oqighanyng mәni orystildi kópshilikke de jetsin! -dep edim, Talghat pen Toyboldy quana qúptap:

-Dúrys!

-IYә, dúrys bolar edi! -desti.

Ketuge ynghaylanyp túra bergenderinde Talghat:

-Sonda qarjy jaghy qalay bolar eken... -dep qaldy. Súraq qoyghan synayda emes, kónilindegi dýdәmәlin jasyrghysy kelmegen niyetpen.

-Ony kórermiz, aqyldasarmyz, joldaryng bolsyn! -dedim.

Talghatty tónirektegen dýdәmәl mening kókeyimde de payda bola qalghan. Kitapty shygharuymyz kerek! Ol óte qajet!.. Jazyqsyz jastardy jazghyrghan «kýshtilerdin» bireu-mireui tiym salar bolsa... tәuekel, ony kezinde kórip alarmyn, al kitapty shygharuymyz qajet!..  Biraq qay qarjymyzgha?.. Bizge berilgen qarjy shamaly. Alqanyng aty dagharaday «Kórkem audarma...» bolyp bastalghanmen oghan jýktelgen mindet -jolma-jol audarma jasau ghana. Sol ynghaydaghy bir keregharlyq: «Jazushy», «Jalyn» baspalaryndaghy jolma-jol audarma narqynan bizding qalamaqy bes ese arzan, ony kórgen audarmashylar bizden alystay bastaghan da. Sony eskerip oilandym da, búl keregharlyqty óz paydamyzgha jaratudy úighardym. «Biylghy jyldyng qalghan qarjysyn jәne aldaghy jylgha beriler qarjyny jeltoqsan jayyndaghy kitaptargha ghana júmsayyn! Qarjy ministrligining teksergishteri onymdy dúrys emes dep qighylyq salsa, tәuekel, kezinde kórip alarmyn!» dep ishtey baylam jasadym.

Talghat pen Toyboldy iske qúlshyna kiristi. Nendey jәit bolyp jatqanyn kýnara mәlimdep túrady. Maqala, dokument kóshirmeleri kóbeye bastady. Mashinkadan ótkizip, oqyp, baspahanagha jóneltuge kiristik. Talghat kitap atyn «Almaty. 1986. Jeltoqsan» dep qoidy úsyndy. Maqúldadyq. Toyboldy «Altyn orda» baspahanasymen shart jasasyp kelgen (keyin  2--3-kitaptarymyzdy «Dәuir» baspasy shyghardy).

Sonymen, 1991-1992-jyldary oqyrman qauymgha kitabymyzdyng qazaq tilinde ýsheuin, orys tilinde ekeuin úsyndyq. Áli de birer kitaptyq materialymyz bolsa da, qarjydan qaghyldyq. Ministrlikke, ýkimetke jýgirgenimizden eshtene shyqpay jýrgende 1993-jyly aqsha auysy kelip kiylikti de, Qarjy ministrligi Alqagha úzyn qúryghyn salyp, aqyrynda bizden qútylyp tyndy. Oghan Jeltoqsan oqighasyna jel bergen, ushyqtyrghan keybir «myqtynyn» kómekteskenin keyin bildim.

Cóz retine qaray aqiqat ýshin aita otyrar bir jәit-Jәnibekov Ózbekәli aghamyzdyng (topyraghy torqa bolsyn!) «Taghdyr taghylymy» dep atalghan tuyndysynyng 2-kitabynda Alqa turaly aghat pikirding bar ekeni.  82-betinde respublika Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining bastamasymen Jazushylar odaghyna Audarma alqasy ashyp berildi, shtatynda 42 kisi boldy, biraq basshylarynyng qabiletsizdiginen tez jabylyp qaldy delinipti. 1989 jylghy jeltoqsanda ashylghan Alqa shtatynda eshqashan 42 kisi bolghan joq, 24 kisi ghana boldy. Aylyqaqysy tym az, qalamaqy joq jerge kim jolasyn?!  Áuelgi tóragha Múrat Áuezov  bir jyldan asa bere Jogharghy Sovetke deputat bolyp ketti de, ornyna men taghayyndaldym. Shtatynda әdebiyetimizding ghana mýddesin kózdep qúlshynyp kelgen jalantóster: Sәtimjan Sanbaev, Akseleu Seydimbekov, Sabyrhan Asanov, Ýmbetbay Uaydiyn, Kenes Yusupov, Jarasqan Ábdirәshev, Ómirzaq Múqaev, Roza Múqanova, Talghat Ótegenov jәne basqalar bar Alqa maqsat-mýddesine say júmys istedi. Tek 1994-jyl bastalysymen biz de Qarjy ministrligining nysanasyna ainalyp,  «endi senderdi ústar qarjy joq, qaghaz da joq» degendey «joq-joqtyn» astynda qaldyq. Sóitip, eki jylda tórt mәrte qysqartugha úshyradyq, jabylmasqa laj bolmady. «Audarma alqasyn jabu --qatelik, ol --әdebiyetimizding basqa júrttargha tanyluyn toqtatu!» degen auyzsha da, jazbasha da janayqayymyzdy ne ókimet, ne ýkimet tyndamady, Jazushylar odaghynyng basshylary da selqostanyp, shet qalyp otyrdy...

Kitap sharuamyz jaqqa qayta oralayyn. Shygharghan bes kitabymyz baspahananyng boyauy keppey jatyp-aq derlik tarap ketti. Árqaysysy 80.000 dana bolsa da! Jer-jerden: «Bizge jeltoqsan jayyndaghy kitaptarynnan tym bolmasa bir-bir dana salyp jiberindershi!», «Jeltoqsan turaly shygharghan kitaptaryndy qaydan tauyp alugha bolady? Qaytalap nege shygharmaysyndar?» degen ótinish-talap ýsti-ýstine kelip jatty. Jeltoqsan kóterilisine qatysqan «qylmysy ýshin» Almatydaghy, basqa da qalalardaghy oqularynan, júmystarynan shygharylyp, qughyndalyp, auylgha ketuge mәjbýr bolghan studentterdin, júmysshy jastardyng tartyp jýrgen tauqymetteri turaly jazghan hattary jiyiledi. Talghatqa: -Búlargha sen ie bol, keyin bәrin jinaqtap, tolyqtyryp shygharar sәt keler, --dedim.

Aqqudyng kólinde shýregeyding de jýretini siyaqty, iygi isimizdi basqa esepke paydalanghandar da bolghanyn aituym kerek. Kitaptarymyzdy barlyq oblysqa, Almatygha taratu isin Talghat pen Toyboldy ekeui qolgha alyp, qashyqqa poyyzben jóneltuge, jaqyngha kólikpen jetkizip beruge kirisip, kýni-týni tynyp tappay, azamattyq qajyr-qayrat, jauapkershilik tanytyp, Jeltoqsan iydeyasyn ardaq tútty! Sol niyetterine eki-ýsh oblysta qiyanat jasaldy: әp degende kitapty taratugha dereu kelisken jornalshy, sheneunik keybireuler jýzdegen, myndaghan kitapty satyp (biz kitabymyz tez ótui ýshin baghasyn qalyptaghydan arzandau da etkenbiz, al әlgi paydakýnemder qansha qosyp satqanyn kim bilsin!), aqshasyn әne-minelep jýrip sinirip ketti...

Aqiqatty arqau etken kitaptarymyzdy júrtshylyq qúmarta oqyp, joghary baghalady. Respublikalyq, oblystyq baspasózde rizashylyq pikirler kóptep jariyalandy. Bertinde respublikamyzdyng Jornalshylar odaghy Talghat pen Toyboldynyng eren enbekterin eskerip, Odaq silyghynyng iyegeri ataghyn berdi.

1986-jylghy Jeltoqsan. Oqigha emes, kóterilis boldy. Qúramyndaghy on tórt respublikanyng derbestigin, halyqtarynyng tilin, dinin, dilin, kóne tarihyn sayasy aila-sharghymen qúbyltqan, tәrkilegen Sovet Odaghynyn, onyng Kommunistik partiyasynyng irgetasyn qatty shayqaltty, olardy qúlaytyn jar basyna aparyp qoydy. Búl--shyndyq. Ony býginde meshelpighyldylar men kerauyzdardan basqa kópshilik aghynan jaryla aityp jýr.

Talghat Aytbayúly jastarymyzdyng 1986-jylghy janpidalyq qimyly bastalghanyna 20 jyl toluyna oraylastyra búrynghy kitaptardy tolyqtyryp qaytadan shygharudy qolgha alghan edi, ol iygi isinde de tabysty bolatynyna senemin!

"Abay-aqparat"

 

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5439