Jalaghash audany Maqpalkól auylyndaghy aqyn, jurnalist, qogham qayratkeri Ábdikәrim Onalbaev atyndaghy kósheden onyng esimi alynyp, ornyna Qazaqstan auylsharuashylyghyna enbek sinirgen qayratker, Lenin ordenining iyegeri Maqsút Núryldaevting esimi berilgeli beri el ishi ekige bólinip otyr.

Auyl bolghan jerde eki ýsh rudyng bolatyny belgili jәne әr ru óz myqtylaryn maqtap, әspetteuge әues. Alayda, Ábdikәrim Onalbaevtyng esimin alyp tastady dep nazdanghandar «búl jerge ru mәselesin qospanyzdar» dedi. Bizding de búl mәseleni estisimizben baruymyzdyng astarynda rulyq mәsele joq bolatyn. Bar maqsatymyz alash ardaqtaghan, Syrdyng syrbaz úly Ábdikәrim Onalbaevtyng esimin kósheden óshiruding syryn bilu bolatyn.

Sebebi, Ábdikәrim dese, keshegi qazaq ziyalysy, qalam ústaghan túlghalary, oiy ozyq túlparlary eske týsip, әdebiyetimiz ben mәdeniyetimiz jadymyzda janghyrady. Qara sózding qaymaghyn qalqyp, qara ólenning kórkin basyp, ruhaniyatqa qanat bitirgen ruhty erding joqtaushysy bolmau bizge jaraspas edi.

Qasiyetti auylgha taban tiresimizben, әueli kónili kópti elmen jolyghystyq, qos zanghar turaly pikirin bildik. «E, Ábdikәrim jayly sóz súradyng ba?» dep aghyla ketken Maqpalkóldik aqsaqaldar әriden sóz qozghady. Maqsút Núryldaevtyng da marqasqalyghyn, auyldyng damuyna ólsheusiz ýles qosqanyn tilge tiyek etti. Sol mekenning qalyptasuyna manday terin tógip, qansha jyl agranom, sovhoz diyrektory bolghan Maqsúttay erlerding eren enbegi eshqashan elding jadynan óshpeytinin aitty. Alayda, "bir taudy ortamyzgha alyp kelu ýshin bir taudy qúlatudyng qajeti joq edi" desti kónekózder. Al, zanymyz bolsa búl pikirdi eskergisi kelmeytindey.

Sebebi, Zanymyzdaghy «Onomastika júmysynyng kriyteriyleri» degen bóliginde «Bir әkimshilik-aumaqtyq birlikting shegindegi eldi mekenderge, eldi mekenderding qúramdas bólikterine bir ataudy bir mәrte ghana beru» dep kórsetilgen. Yaghni, bir әkimshilik-aumaqtyng sheginde bir nysangha túlghanyng aty berilse, ekinshi ret kóshege, sayabaqqqa taghy sonday ózge de birlikterge onyng esimi qaytalap berilmeydi. Búl 2014 jyly zangha engizilgen ózgertu bolatyn. Osy ózgertuge say Á. Onalbaevtyng esimi sol auyldaghy mektepte bolghandyqtan, kósheden alynyp tastalghan. Demek, búl jerde eshqanday zanbúzushylyq joq.

Desek te, osy zanymyzda «Ákimshilik-aumaqtyq birlikterge, eldi mekenderding qúramdas bólikterine atau beru, olardy qayta atau, sonday-aq olardyng ataularynyng transkripsiyasyn naqtylau men ózgertu kezinde tiyisti aumaq halqynyng pikirin eskerudi jergilikti atqarushy organdar jýrgizedi» delingen. Auyl әkimi Bauyrjan Túnghyshbev bolsa, búl talap ta tas týiin oryndaldy dep otyr. Yaghni, «2014 jyly Ábdikәrim Onalbaevtyng aty kóshesinen alynyp, ornyna Maqsút Núryldaevting esimi berilgen kezde auyl aqsaqaldary bir auyzdan qoldady, eshqanday yn-shyng bolghan joq» dep týsindirdi. Al, auyl aqsaqaldary bolsa, búl ózgeristen kezinde mýldem beyhabar boldyq dep otyr. Solardyng biri Baqytbek Tórehanov:

- Ábdikәrim Onalbaev, ol bir auyldyng ghana adamy emes, qazaqtyng mandayyna bitken túlghasy. Sondyqtan, onyng atyndaghy kósheni alyp tastau qazaq ziyaly qauymyna, әdebiyetine jasalghan qiyanat dep bilemin. Kósheden atyn alyp tastar kezde eshkimmen aqyldaspady, bizden súraghan joq. Áyteuir, bir kýni kóshe atauy ózgeripti degen habardy estidik. Onyng atynda mektep te, kóshe de tipti taghy ózge nysan bolsa da artyq emes ghoy. Sondyqtan, Maqsút Núryldaev sekildi túlghagha ózge kósheni bergeni jón edi. Endi mynau, qos túlpardyng ortasyna syzat týsirip alyp otyrmyz. Barlyghy zandy deydi, biraq Ábdikәrimdey túlghanyng esimin kóp kóru adamy zandylyqqa syimaydy. Bir auylda bir túlghanyng esimi eki-ýsh jerde bolsa eldi jalyqtyrady deydi eken. Basqasy basqa, biz osylay kete bersek shayyrlarymyz ben sýleylerimizden jalyghady ekenbiz-au. Bir kýni Abaydan da jalyghamyz demese bolghany. Erler esin jinau kerek.

Quanyshbay Donbaev, auyl aqsaqaly:
- Biz kósheni auystyrghanyn bilmey qaldyq. Búdan mening esh habarym joq. Maqsút Núryldaevting atynan kóshe berip, mýsinin ortamyzgha әkelgenine quanyshtymyz, alayda Á. Onalbaevty ysyryp tastap, ornyna qony ardyng isi emes. Múny el estise biz úyatqa qalmaymyz ba? Bir Ábdikәrimge eki atau beru sonshalyqty nege artyq? Barlyghy zandy eken, alayda ruhaniyatymyzdy shekteu búl. Al, M. Núryldaevqa búl auylgha altynnan mýsin ornatsa da artyq bolmaydy.

Tilemis Bektaev, aqsaqaldar qoghamdastyghynyng mýshesi:
- Búl mәseleni men bilmeymin. Ózderi aityp, ózderi sheship, ózderi qoydy ghoy әiteuir. Mýmkin, tamyry juan is shyghar búl. Óz basym bir paraq ta kórgenim joq. Biraq, barlyghyn qoghamdastyq qoldady dep otyr. Maqsút Núryldaevting atynan kóshe bergeni dúrys emes dep otyrghan joqpyn, bersin, ol da elge qyzmet etken jan. Biraq, Onalbaevtyng aty mektepte bar dep kósheden alyp tastau esh әdeptilikke syimaydy.
Bilesiz be, Ábdikәrim Onalbaev kim edi? Ol, qazaqtyng mandayyna bitken jýirigi edi ghoy. Keshegi Shorayaqtyng Omary:
Sarybay Sәdir, Ázilkesh-
Jәne-daghy by Bekish
Tap salmaghan tausylyp,
Saghasy tereng arnalar, -dep jyrlaghan Ázilkeshting tuymdy túqymy emes pe.

Ábdikәrimning aty býkil úrpaqqa ýlgi. Bir auylda bir adamgha eki atau bermeu jónindegi Zang talaby dúrys-aq, alayda, túlghalardyng ózin sanatqa bólu kerek shyghar. Osylaysha auyl aqsaqaldary rulyq mәselede emes, túlghalyq dengeylik túrghyda sóz qozghady. Óz oilaryn aita kelip, «Biz eki ot, eki alyptyng ortasynda qaldyq-au» dep te qysyldy. Óitkeni, Á. Onalbaevtyng kóshesining ornyna berilgen Maqsút Núryldaev ta bizding maqtanyshymyz desti. Sondyqtan, ne bylay, ne olay dey almaymyz dep kýrsindi. Meyli, auyl aqsaqaldarynyng jartysy kelisken shyghar, el aitpaqshy ózderimen ózderi sheship, azghantay ghana toptyng úsynysymen ótip ketken bolar. Qalay bolsa da, barlyghy zandy. Tek biz ruhany janghyruymyz ýshin ruhaniyatqa qyzmet etken túlghalardy Elbasy aitqanday әspetteuimiz kerek. Búny eng birinshi shygharmashylyq adamdardyng ózine tapsyrdy. Óitkeni, qazaq pen aqyn egiz úghym, basty kod edi.

Al, osy mәselede audandaghy shygharmashylyq ókilderi nege ýnsiz qalghan? Búl saualdyng jauabyn arnayylap audandaghy «Jalaghash jarshysy» redaksiyasyna barghanda da taba almadyq. Barlyghy zandy ekeni aqiqat, biraq, basqasy basqa, shygharmashylyq ortanyng shyryl ýni estilmedi.

Bir qyzyghy Onomastika turaly Zanda «jeke adamnyng esimimen atalghan, ol berilgen (ózgertilgen) kýnnen bastap keminde on jyl ótken song berilgen esimdi qayta atau, ony ózgertu» dep kórsetilgen. Al, Ábdikәrim Onalbaev atyndaghy kóshe búrynnan atalyp kele jatqanymen, qújat jóninde 2011 jyly 2 mausymy kýni bekitilgen deydi auyl әkimi. Demek, kóshege esimining berilgenine on jyl tolghan joq qoy. Olay bolsa, zanbúzushylyqqa jatady ma, joq pa? Ol jaghyn audandyq Zandylyqty qadaghalaushylar zerttey jatar.

Sen keshe menimenen elde óskensin,

Jantaq, shengel, jynghyldy jerde óskensin.

Alysyp shandaqta da aunap birge,

Kýreste eregisip seldeskensin, - dep jyrlaghan iyisi qazaqtyng Ábdikәrimdey aqynymen manday terin sorghalatyp jýrip auyl irgesin kótergen enbek erin egestiruden, salystyrudan aulaqpyz. Alayda, Ábdikәrimdey úl Syrda sanauly emes pe? Ol bayaban shólden shyghyp «Ádebiyet maydany» jurnalyna deyin baryp qyzmet etken er edi. Keshegi qazaqtyng jaryq júldyzy Ghabiyden Mústafinmen, sәigýligimiz Safuan Shәimerdenovpen jәne sol zamandaghy ziyaly qauym ókilderimen iyq tenestirip jýrdi, tughan auylynyng da tuyn biyik kóterdi. Shayyrlardy nasihattady, jyraulardy jyrlady. Ádebiyet pen mәdeniyetimizde ózindik qoltanbasyn qaldyrdy. IYә, múnday úl ghasyryna bir tuady emes pe?

Jaqsynyng aty ólmeydi, dananyng haty ólmeydi degen qazaq «ay ortaq, kýn ortaq, aqiqatty jyrlaghan aqyn ortaq» demep pe edi? Eger solay bolmasa «Abay – әlemning Abayy» bola ma, «Túrmaghambet tórtkýl dýnie Túrmaghambeti» atana ma? Aqyn adamzattyng ortaq túlghasy bolmasa jer jýzi Getening sózin jattap, Pushkinning tuyndysy ghalam sharlay ma, Ferdousiyding jazbasy bar әlemdi basa ma? Biz túrmaq aqynnyng ornyn qúranda da kórsetken. Qúrannyng «Shúghara», yaghny «Aqyndar» dep atalatyn sýresinde: «Aqyndargha azghyndar eredi… Biraq iman keltirip, izgi is istegender basqa», –dedi. Syr shayyrlary basqasynan edi ghoy. Al, Á.Onalbaev sol sýleylerding synyghy bolatyn.

Sondyqtan, aqyn men ghalymdy bir auyldiki, bir audandiki ne bir últtyng úly dep qaramauymyz kerek. Olay bolsa, adamzattyng baghyna tuatyn aqynnyng atyn qansha jerde atasaq ta, oghan el bolyp ghashyq bolsaq ta artyq emes. Ony belgili aqyn Múhtar Shahanov «Áke Ýkimi» atty tuyndysynda bylay jetkizgendi.

Mahambetti óltiruge tapsyrys bergen Baymaghambet súltannyng tapsyrmasyn oryndap, altyn zerli ishik alyp kelgen úlyna:

Átteng bizding sor mandayly Jayyqta

Erler az ghoy bara alatyn bayypqa.

Tym kesh úqtym,

Mahambettey batyrgha

Býkil qazaq ghashyq bolsa aiyp pa?!, - dep azalanbap pa edi? IYә, qazaqta «Batyr aqyn boluy mindetti emes, al aqyn batyr boluy kerek» degen sóz bar. Sol batyrlyqty Syrdyng Abayy Túrmaghambet Iztileuovting boyynan bayqap jýrgen joq pa edik? Eger osy aqynymyzgha býgin arasha týsip, atyn qorghay almasaq, Zang talaby boyynsha erteng ózgege qol salmasyna kim kepil? Mәselen, Túrmaghambet aqynnyng atynda auyl bar, № 29 mektep bar jәne auyly ortasynda sayabaq túr. «Bir әkimshilik-aumaqtyq birlikting shegindegi eldi mekenderge, eldi mekenderding qúramdas bólikterine bir ataudy bir mәrte ghana beru» degen Zanymyzgha sýienip kóshe men sayabaq atyn alyp tastasa ne bolmaq? Sol siyaqty A. Toqmaghambet auylynda da aqynnyng atyna kóshe men auyl berilgen. Mәdeniyet auylynda I. Qabylovtyng esimimen kóshe de, mektep te atalady.
Al, oblystyq ishki sayasat basqarmasy, Onomastika jәne kórneki aqparatty baqylau bólimi basshysy Altyngýl Ábjәliyeva bir auylda bir túlghagha berilgen eki ataularmen aldaghy uaqytta júmys jasaymyz dep otyr.

Elimizding Zany oryndalugha mindetti, alayda túlghalardyng ózin el aitqanday sanatqa bólu kerek shyghar. Oilanuy kerek, jogharydaghylar talqylauy shart. Búl, últ ýshin, úrpaq ýshin. Bolmasa:

Qyzyqpaymyn erbenge,

Mansap qughan jan emen.

Jalyndaghan keudeme,

Jan azyghy bar ólen, - dep aqyn Ábdikәrim jyrlaghanday aqyndardyng ózderi tirilip kelse de «Erbenge» qyzyqpas, biraq bizding mәdeny dengeyimiz, adamy paryzymyzgha syn búl. Qay betimizben aqtalar edik? Ábdikәrimnen bastalghan búl týzetu Túrmaghambet, Asqarlarmen jalghasyp kete berui mýmkin. Óitkeni, Zang oryndaluymen ghana qúndy.

Sәken ALDAShBAEV

Abai.kz