Rizat BAQYTBEK. Assimilyasiya qúrsauynda qalu – qauipti
Álemning 44 memleketinen túraq tapqan syrttaghy qazaqtyng sany shamamen 5 milliongha juyqtaydy. Sonyng 4 milliony ýsh elding enshisinde. Taratyp aitsaq, Qytayda 1,5 million, Ózbekstanda 1,5 million jәne 1 milliongha juyghy Reseyde shoghyrlanghan. Qalghan bóligi Mongholiyada (130 myn), Týrkimenstanda (70 myn), Qyrghyzstanda (45 myn), Aughanstan (30 myn) men Týrkiyada (25 myn) birshama tyghyz jәne jinaqy ornalasqan.
Qazaqtar qalyng shoghyrlanghan ýsh memleketting ishinde aldymen auyzgha iligetini - aspan asty eli. Resmy derek kózderi Qytayda 1,5 mln. qazaqtyng bar ekenin algha tartady. Beyresmy derekterge sýiensek, ondaghy alashtyng úrpaghy 2 millionnan asyp jyghylady. Negizinde «irridiyent» úghymyn atamekeninen attap shyqpay-aq shekara syzylghan tústa basqa elding aumaghynda qalyp qoyghan últqa qatystyryp aitady. Qytay, Ózbekstan, Reseydegi qazaqtardyng deni osy shekara bólisining «qúrbandary». Aspan asty elindegi aghayyndardyng basym bóligi qazaqtyng ejelgi mekeni - Altay, Ile, Tarbaghatay aimaghynda erte zamannan túrady. Demograftardyng tilimen aitqanda, olar diaspora ókilderi emes, irridiyentter.
Álemning 44 memleketinen túraq tapqan syrttaghy qazaqtyng sany shamamen 5 milliongha juyqtaydy. Sonyng 4 milliony ýsh elding enshisinde. Taratyp aitsaq, Qytayda 1,5 million, Ózbekstanda 1,5 million jәne 1 milliongha juyghy Reseyde shoghyrlanghan. Qalghan bóligi Mongholiyada (130 myn), Týrkimenstanda (70 myn), Qyrghyzstanda (45 myn), Aughanstan (30 myn) men Týrkiyada (25 myn) birshama tyghyz jәne jinaqy ornalasqan.
Qazaqtar qalyng shoghyrlanghan ýsh memleketting ishinde aldymen auyzgha iligetini - aspan asty eli. Resmy derek kózderi Qytayda 1,5 mln. qazaqtyng bar ekenin algha tartady. Beyresmy derekterge sýiensek, ondaghy alashtyng úrpaghy 2 millionnan asyp jyghylady. Negizinde «irridiyent» úghymyn atamekeninen attap shyqpay-aq shekara syzylghan tústa basqa elding aumaghynda qalyp qoyghan últqa qatystyryp aitady. Qytay, Ózbekstan, Reseydegi qazaqtardyng deni osy shekara bólisining «qúrbandary». Aspan asty elindegi aghayyndardyng basym bóligi qazaqtyng ejelgi mekeni - Altay, Ile, Tarbaghatay aimaghynda erte zamannan túrady. Demograftardyng tilimen aitqanda, olar diaspora ókilderi emes, irridiyentter.
Taghdyr tәlkegimen Qytayda qalyp qoyghan qazaqtardyng qiynshylyghy da az emes. Songhy jyldary qazaqtar eng kóp qonystanghan aimaqtarda qytaylandyru sayasaty belsendi jýrgizilude. Mәselen, Altay aimaghyna keyingi bes jylda 40 millionnan astam qytay qonystanghan. Sonyng saldarynan Shynjan mektepterinde barlyq pәn qytay tiline kóshirilgen. Qytay ýkimeti qazaqtardy atajúrtyna jiberuge qúlyqty emes. Bes ghasyr aldaghysyn oilaytyn qytaylyqtar kórshi elde demografiyalyq dýmpuding óristeuine ishtey qarsy. «Bir-birin jaqsy tanityn qazaqstandyqtardy» qalpaqpen úryp alatynday әleuetine sene me, әiteuir birtindep hanzu júrtynyng ókilderi bos kenistikti iygerudi jýzege asyra bastaghanday.
Diplomatiya tilinde qytay-qazaq qarym-qatynasy joghary dengeyge kóterildi desek te, әli kýnge deyin eki el arasynda kóshi-qon kelisimi joq. Arghy bettegi aghayyndardyng jappay qonys audaruyna qolbaylau bolyp otyrghan basty mәsele osy. Qytaydaghy qazaqtardyng jyldyq ósimi 26 myng adamdy qúraydy. Ortasha eseppen alghanda búl - 5000 otbasy degen sóz. Al aspan asty elinen keletin bauyrlarymyzgha bólinetin kvota 1000 otbasydan asyp kórgen emes. Qysqasy, bir jyldaghy qazaqtyng ósimin de qabylday almay otyrmyz. On alty jyldyng ishinde az kelgeni de Altaydyng ar jaghyndaghy aghayyndar. Sol sebepti Qytaydaghy qazaqtardyng týiindi mәselesin memlekettik dengeyde tarqatatyn uaqyt әldeqashan keldi.
Orta Aziyadaghy halqy eng kóp el - Ózbekstan. Halqynyng sany 25 millionnan asyp jyghylady. Ózbekter barsha halyqtyng 85 payyzyn qúrasa, tәjik pen qazaqtyng da basqalardan bәsi joghary. Sonday-aq, respublikada qaraqalpaq, orys, kәris siyaqty 100-den astam últ bar. Alayda últtyq namysty bәrinen biyik qoyatyn ózbekter basqanyng kóniline qarap jaltaqtaghan emes. Olar da jappay ózbektendiru sayasatyn jýrgizip keledi. Sayasattyng salqynynan respublikadaghy millionnan astam qazaqtar da tys qalyp jatqan joq. Mәselen, ótken ghasyrdyng 90-jyldary Ózbekstanda taza qazaq tilinde bilim beretin 1500 mektep bolsa, qazir olardyng sany 500-ge de jetpeydi. Ózbekstandaghy qazaqtar atajúrtqa ýdere kóship jatyr degenning ózinde de, kósh-keruenning salmaqtysy әli alda.
Ózbekstandyq qazaqtardyng da problemasy bir basyna jeterlik. Qazaq tilinde bilim beretin mektepter ýsh esege qysqarghan. Bir ghana mysal, Nauay oblysy - qazaqtardyng eng kóp shoghyrlanghan aimaghy. Tamdy, Ýshqúdyq audandaryndaghy halyqtyng basym bóligin qazaqtar qúraydy. Soghan qaramastan ana tilindegi bilim oshaqtary kýn sanap kemip jatyr. Nege? Sebebi songhy kezde qazaq mektepterinde ózbek tiline basa mәn berilude. Qazaq tili qysqaryp, kerisinshe memlekettik tildi, yaghny ózbek tilin oqytu saghaty kýrt kóbeygen. Búghan qosa Ózbekstannyng latyn әlipbiyine kóshkeni de jyghylghangha júdyryq bolyp túr. Kýndelikti shyghyp jatqan basylymdardyng latyn әrpinde shyghuyn bylay qoyghanda, kirillisany tanymaytyn buyn ósip keledi. Endi 5-10 jylda ózbekstandyq qazaqtar ruhany tútastyqtan mýlde alystap ketui mýmkin. Ózbekstanda ózbek mektepterine qosa, is-qaghazdary latyn әlipbiyinde jýrgiziledi. Qazaq jәne ózge últ mektepteri kirillisany әli paydalanady. Áytse de, joghary oqu oryndaryna tapsyrylatyn test tek latyn әlipbiyimen jýzege asady. Búl qazaq balalaryn ózbek synyptarynda bilim alugha mәjbýr etip otyr. Múnyng sony qazaq mektepterining kýn sanap joyyluyna alyp keleri anyq. Osy mәseleler memleketaralyq kelissózder negizinde sheshilmese, Ózbekstandaghy qazaqtyng aldynghy úrpaq tәrizdi «sinisip ketui» de yqtimal.
Qazaq diasporasy qalyng shoghyrlanghan ýshinshi memleket - Resey. Yaghny Resey patshasy otarlaghan Astrahani, Samara, Omby, Týmen, Tomsk, Saratov, Orynbor ónirinde milliongha juyq qazaq týtin týtetip otyr. Olardyng esh jerden auyp barmaghan, irridiyentter ekenin jinaqy ornalasuynan-aq bayqaugha bolady. Búghan qosa Ombydaghy 100 myng qazaq qonys tepken aimaqta әli kýnge deyin orystanbaghan, túnyp túrghan qazaqy ataulardan attap jýre almaysyz. Qalyng orystyng ortasyndaghy ombylyq bauyrlardyng últjandy tirligi kónil júbatady. Áttegen-ayy, teriskeydegi kórshimizding aumaghynda birde-bir qazaq mektebi joq. Al bizdegi orys mektepterining sanynan «sýrinesin». Milliongha juyq qazaqtyng mýddesimen Resey sanasqysy kelmeydi. Eki elding senimdi әriptestigin dәleldeytin qanshama kelisimge qol qoyyldy desenshi. Biraq sol qújattarda qazaqtyng mýddesi eskerilmegeni qaryn ashtyrady.
Reseydegi qandastardy alandatyp otyrghan mәsele - jastardyng qazaq tiline shorqaqtyghy. Býginde reseylik aghayyndardyng arasynda ana tilin eresekter jaghy bolmasa, jastar mýlde bilmeydi. Tipti óskeleng úrpaqty til mәselesi asa mazalamaydy. Eresekterding kózi ketse, Reseyde ana tilinen beyhabar úrpaqtyng dәuiri bastalmaq. Endeshe, qalyng shoghyrlanghanyna qaramastan assimilyasiya «qúrsauyna» reseylik qazaqtar týsip ketpesine kim kepil?!
Osy jerde nazar audararlyq bir mәsele, otandastardyng ishinde 40-tan joghary jastaghylar ghana qazaq tilin biledi eken. Búdan angharatynymyz, keyingi jas buyn ana tilinen mýlde beyhabar ósip keledi. Demek sheteldegi qandastarymyz bolashaqta ózining últtyq ereksheligin, ana tili men mәdeniyetin qaltqysyz saqtaghan kýiinde ómir sýre me, әlde sol jergilikti jerding halqymen aralasyp, assimiliyasiyagha úshyrap, joyylyp kete me degen ýrey de joq emes.
Basqalarynan Mongholiyadaghy qazaqtardyng kóshi ilgeri. Jalpy 18 aimaqqa bólinetin Mongholiyanyng eki aimaghynda qazaqtar basym. Ásirese, qalyng qazaq qonystanghan Bayan-Ólgeyde Qazaqstannyng kýshimen salynghan teatr, múghalimder dayyndaytyn uchiliyshe (keyin Shyghys Qazaqstan uniyversiytetining filialy ashyldy) bar. Býginde eki jaqty pikir tughyzyp túrghan mәsele de osyghan kelip tirelude. Birining pikiri qalyng qazaq shoghyrlanyp, mәdeniyeti men tilin saqtap otyrghan aimaqtardy jappay kóshiruding qajeti ne degenge sayady. Kerisinshe, olardyng kókeyinde «soghys astynda qalghan, jappay assimilyasiyagha týsu qaupi tóngen elderdegi otandastardy dereu jinap әkelu kerek» degen oy basym. Alayda, atajúrtqa kóshkisi kelgen aghayyndy «Túra túryndar, senderde qazaqsha mektep bar, mәdeniyet orny bar», dep keudege iyteru de aqylgha syiymsyz. Álemde shashyrap jýrgen 5 million qazaqtyng 4 milliongha juyghynyng jogharyda atalghan ýsh-aq elde qonystanghanyn eskersek, onday sayasatty mýlde sanadan syzu kerek.
Kórshining kóniline qarasaq, 2015 jyl túrmaq 2020 jylda da 20 milliongha jete almasymyz anyq. Úly kósh - kóshirip әkeluge de, ornalastyrugha da onay. Demografiyalyq sayasattyng ontayly sheshilui de, qyl ýstinde túrghan til taghdyry da osy jappay qonystandyrudyng arqasynda jýzege aspasa, basqa uaqytta qozghala qongy neghaybyl. Shetelden basy artyq júmys kýshin tartqansha, nege óz otandastarymyzgha arqa sýiemeske?! Beyresmy aqparattar otandastardyng 80 payyzynyng jastar, onyng ishinde enbekke jaramdysy 50 payyzdy qúraytynyn algha tartady. Qoryta aitqanda, 1991 jyldan kýni býginge deyin 651 myng 299 adamnyng tughan topyraqqa tabany tiygen. Býginde olar elding demografiyalyq, ekonomikalyq órkendeuine ózindik ýlesin qosyp jatyr. Qazaqstan aldaghy uaqytta da әleueti myqty memleketke ainalsyn desek, syrtta jýrgen qazaqtardyng basyn atajúrtqa týiistiruge qyzmet etui tiyis.
«qogam.kz» saytynan