Gýlnәr Mirjaqypqyzy: «Dauys salyp, jylaghanymdy emis-emis bilem»
Orynborda Mirjaqyp Dulatov ómirining qyzuly da qynuly kezenderi ótti. Elining qamy ýshin nege de bolsyn jas arystansha atylghan Mirjaqyp aduynyna qarsy túrar tosqauyl joq sekildi. Tau jygharday ekpini bar. Bilimge biligi say, tónkerisshil ruhy órshelene úiytqyp, aqylmen suarylghan is-qimyly halyq mýddesining iyirimderine atoylay bas qoyghan alpauyt tós, orda jygharday otty shaghy edi. Byltyr, 1914 jyly Qazanda ózine "qazaqtyng túnghysh romanshysy" degen óshpes ataq syilaghan "Baqytsyz Jamaly" qayta basylyp, úly aqynnyng qaytys boluynyng on jyldyghyna arnap, "Abay" atty tolghamdy maqala jazyp, A.N. Veselovskiydi eske alugha arnap 1914 jyly shygharylghan "Shyghys jinaghyna" qazaq aqyndarynan tek Abay men ózining tuyndylary ghana engizilgenine kónili sәl-pәl marqayynqyrap jýrgende osy, 1915 jyly Orynbordan "Terme" jinaghy jaryq kórisimen ile-shala 4 qarashada Gýlnәri dýnie esigin ashyp, Ghaynijamal ekeuining baqyttan basy ainalyp túrghan sәti edi... Ei, dýniye, ata-analyq arsalandaghan asyl bir ghajap shaq eken ghoy... Aqyry ne boldy?!
Orynborda Mirjaqyp Dulatov ómirining qyzuly da qynuly kezenderi ótti. Elining qamy ýshin nege de bolsyn jas arystansha atylghan Mirjaqyp aduynyna qarsy túrar tosqauyl joq sekildi. Tau jygharday ekpini bar. Bilimge biligi say, tónkerisshil ruhy órshelene úiytqyp, aqylmen suarylghan is-qimyly halyq mýddesining iyirimderine atoylay bas qoyghan alpauyt tós, orda jygharday otty shaghy edi. Byltyr, 1914 jyly Qazanda ózine "qazaqtyng túnghysh romanshysy" degen óshpes ataq syilaghan "Baqytsyz Jamaly" qayta basylyp, úly aqynnyng qaytys boluynyng on jyldyghyna arnap, "Abay" atty tolghamdy maqala jazyp, A.N. Veselovskiydi eske alugha arnap 1914 jyly shygharylghan "Shyghys jinaghyna" qazaq aqyndarynan tek Abay men ózining tuyndylary ghana engizilgenine kónili sәl-pәl marqayynqyrap jýrgende osy, 1915 jyly Orynbordan "Terme" jinaghy jaryq kórisimen ile-shala 4 qarashada Gýlnәri dýnie esigin ashyp, Ghaynijamal ekeuining baqyttan basy ainalyp túrghan sәti edi... Ei, dýniye, ata-analyq arsalandaghan asyl bir ghajap shaq eken ghoy... Aqyry ne boldy?!
... Aldymen atu jazasyn kesti, sosyn on jylgha abaqtygha sýngitti. Aydauda jýrgende ajal qúshty. Ádildik qalmas aqtausyz! Aqtaldy Mirjaqyp! 1988 jyldyng 4 qarashasynda Respublika Jogharghy sotynyng kollegiyasy qylmys qúramy bolmaghandyqtan M. Dulatovty birjola aqtap, sheshim shyghardy. Dәl Gýlnәr qyzynyng tughan kýni aqtaldy әkesi! O, qúdiret-ay! Almatyda sol kýni qúiyp túryp qar aralas janbyr jaudy. "Halyq jauy" qyzynyng alpys jyl boyghy qasireti kóz jasynday bop tógildi. Janbyrmen juyldy.
... Sol emendey iylikpegen, nebir súrapyl dauyldarda synbaghan shynar qyz - mәrt minezdi asyl ana Gýlnәr apay, osy qarashada 95 jasqa sharshap-shaldyqpay, alqynyp-aptyqpay, sýrinip-sýrlikpey, shýkir derlik salamat kýiinde jetip otyr! Túlpardyng almas túyaghynyng ketilmegenine keremet quanyp, birer sózin estigeli súhbat qúrghanbyz.
- Aynalayyn, Gýlnәr apa-au! Toqsan bes jas ekining birine búiyryp pa! Keshegi, kózin óziniz de kórip qalghan alash arystarynyng amanatynday bop, ortamyzda otyra beriniz. Búl da mandaygha búiyrghan baq qoy! Ózinizge qarasaq, osydan bes jyl búrynghy toyynyzdaghydan qylauday ózgermegen synaylysyz. Kýlli alashtyng betke qalqyghan qaymaghynday bop, osy túghyrynyzdan taya kórmenizshi, jan apa!
- Aldymen "Egemenime" rahmet! Kópting sýiikti gazeti ghoy. 90 jyldyghymdy da jaqsylap jazghan. Búl gazetting bir buyn bastauynda - "Enbekshi qazaqqa" әkemning manday teri singen. Redaktordyng stiliystika jónindegi kómekshisi bolghan. Qyzylordada shyghyp túrghan osy gazetting tabaldyryghynda 1928 jyldyng 29 jeltoqsanynda ústalyp ketti ghoy. Kareliyanyng Sosnoves stansasyndaghy qabirden әkemning mýrdesi alynyp, tughan jerine qayta tabystalatyn tústa, 1992 jylghy 1-18 qyrkýiek aralyghyndaghy tәuelsiz elimizding iri oqighalarynyng biri bolyp sanalatyn búl jaydy osy "Egemenim" halqyma tәptishtep jazyp, qúlaqqaghys qylyp otyrghanyn qalay ghana úmytayyn. Myng alghys! Ózi men "Egemennen" tórt jas qalqynqy bolyp shyqqanym ba? Eng bayyrghy oqyrmany ekenmin-au! Gazetim әkemning kózi, sózi, ózi bolghandyqtan da maghan tym ystyq, janyma jaqyn, elding ýni, keshegi sauatsyzdyqtyng kýni boldy dep esepteymin. Bәrekeldi, osy betterinnen jarylqasyn!
- Óz әuletiniz turaly taratsanyz?
- Bizding túqym Bayjúmyrdan - Sansyzbay, odan tughan Niyazbek, Dulat (1849-1897), bolyp taraydy. Dulat pen Dәmeshten Asqar (1865-1938), Qonysbay (Qoshay), Zyliha, Qanipa, Mirjaqyp (1885-1935), Aqyjan tughan.
Dulat atamyz eskishe sauatty, kózi ashyq, kónili oyau, qarapayym adam eken. Baylyq-dәulet bitpegen, orta sharualy, әr kәsipke iykemdi, etik tigip, er-túrman shabatyn ónerimen aty shyqqan ústa. Qolyna biz kirip, ushyghyp qaytqan. Atamyzdyng zayyby Dәmesh әjemiz - Qaraman elindegi ataqty baydyng qyzy. Aqylyna kórki say, ajarly kisi edi deydi. Jiyn-toylarda dombyra tartyp, әn salatyn, aitystargha qatysyp, baq synaghan, mәnerlep sóileytin kelisti de ónerpaz kisi bolypty.
- Biletinder ananyz turaly anyz qylyp aitady eken.
- Anashym-ay, asylym-ay! 45 jasynda Tashkentte kóz júmdy ghoy. Perizat edi. Aqqúba jýzdi, kýlimsiregen ayaly kózderi úshqyn shashatyn. Meyirimdi edi. Ákeme qosylarda aldan qanday qiyndyq tuaryn seze, bilip túryp, moynyn qylyshtyng jýzine tósegen ghoy. Ándi qalay salatyn syzyltyp. Kiyim kiyisinen býgingi modelidering shang qabatynday, asa talghampaz, sәnqoy bolghan. Sәbit Múqanov aitady eken: "Kommunizmdi kórgilering kelse, Dulatovtyng ýiine baryndar, Ghaynijamal jengeyding dastarqanyn kórinder" , dep. Minezge bay, jany súlu bólek jaratylys edi, anashym! Saghynyshyma orap qoyyp otyram myng mәrte! Anany ansaugha qay jasyng da kedergi emes eken, ainalayyndarym.
- Ýilenu toyy sәnimen, mәnimen ótipti ghoy, shirkin.
- Qonaqtardyng kóptiginen Omby týbindegi Kulomzino stansasynan eki qabat ýy jaldap, toylaghan eken. Kimder qatysty deysing ghoy? Arasynda M.Júmabaev, S.Seyfulliyn, Q.Kemengerov bolghanyn eskersek, mәrtebening biyigi emes pe! Býgingi toy iyeleri nesimen maqtana alar eken dep oilaymyn keyde... Dastarqannyng baylyghy ótpeli de óshpeli nәrse ghoy.
- Áleken, Aqan, Jaqang dese, kýlli qazaq jazbay tanyp, eleng etisedi...
- Últyn sýigen erekshe jaratylystar ghoy, búlar. Kóksegeni - býgingi tәuelsizdik emes pe edi. Olar birin-biri osylaysha atap, syilastyq tinin ýzbeytin. Keyde qansha pikir aluandyghy tuyndap qalghanda da kónilderine kirbing týsirip almay-aq, mәselening mәnine syzat salmay, ong sheshim qabyldaytyn. Sonday kóp sәtterine kuә bolyp, sezgendikten de batyl baghalap otyrghan jayym bar. Halyq sýiispenshiligi shyghar, әlgindey atau-qúrmetpen erkeletetin edi ardaqtylarymdy. Arghy jaghy - Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov ekendikteri beseneden belgili. Ákemning eng alghashqy sәtti sapary 1904 jyly Ombygha týsipti. Sonda Álihan, Ahmet aghalarymen tanysypty. Búryn kórmekke yntyq jýrek jaryla jazdap, quanady ghoy. Ol kisilerding sayasy kózqarastary, ústanghan baghytynyng orys revolusionerlerimen ýndesip, patsha ýkimetining otarshylyq sayasatyn әshkereleui, eldi últ-azattyq kóteriliske ýndeui, jasyryn úiymdargha belsene qatysulary Mirjaqyp әkemning sanasyn oyatyp, zor yqpal etkeni ayan.
- "Qazaq" gazetinsiz osy alyptardyng tolyq sayasiy-últtyq keskindemesin aighaqtau mýmkin emes qoy...
- Osyghan oraylas әkemning elge jazghan bir haty eske týsip otyr. Onda: "1913 jyldyng bas kezinde men Orynborgha keldim, sondaghy ghalym, jazushy, ózimning ústazym Ahmet Baytúrsynovqa baryp sәlem berdim. Úzaq kenesip, qazaq halqyna arnap gazet shygharmaq boldyq. Búl pikirimizdi Álihan Bókeyhanov aghamyz tolyq qoldady... Redaksiya qúramyn, onyng mýshelerin belgiledik. Shygharushy bas redaktory Ahmet Baytúrsynov, ekinshi redaktory men bolyp, gazetimizdi "Qazaq" dep atap shyghara bastadyq", dep ýlken janalyghymen bólisken bolatyn.
- Ahmet atanyng basqa bir ózgeshe qyryn bayqaghanynyz bar ma, apa?
- Nege bayqamayyn. Birneshe ret qabyrghalas ýide kórshi túrghanymyz da bar. Ol kisi júmys jasap jatqanda, sheshemiz ayaghymyzdy sanap basqyzyp qoyatyn. Áldebir isten tynystaghan sәtte bólmesinde әrli-berli jýrgeni edenning syqyrynan, bayaulatyp salghan әninen seziletin. Dombyrasyn shertip, qonyr dauysymen jaylap qana "Elim-ay", "Eki jiyren", "Qarakóz" әnderin syzyltatyn. Bireu biler, bireu bilmes, qazirgi "Qyz Jibek" operasynda aitylyp jýrgen "Qarakóz" ariyasy - Ahmet Baytúrsynovtyng shygharmasy ghoy. Atam pianinoda da, skripkada da kósilip oinaytyn. Jaratylys dara bitimdilerdi osylaysha jomart jarylqaytyn sekildi.
- Ákeniz óz ortasynda asqan syily bolghan kisi. Shet jaghasyn sol bir sәbiylik kezde-aq sezgen shygharsyz.
- Bala kónilinen eshnәrse tasalanbaydy. Bir biletinim - qazaqtyng nebir marqasqa azamattary әkemdi saghalap jýretin, aqyl-kenes súraytyn. Astanamyz Qyzylordagha kóshkende jazushylardyng kóbi bizding ýige týsip, attanatyn. Shymkentten Jýsipbek Aymauytov, Tәshkentten Múhtar Áuezov pen Maghjan Júmabaev kelip, ózderining jana shygharmalaryn talqygha salatyn. "Jaqannyng synynan ótemiz, pikirin bilgimiz keledi", dep әkemdi kóterip tastap otyratyn. Sonday ziyalylar bas qosqanda, shay ishilip, dәm jasalatyn qasterli dóngelek ýstel әli kýnge bizding qoldanysymyzdan qalghan joq. Eskining kózi ghana emes, jananyng ýlgisindey etip, qadirlep ústaymyz ony.
- Apa, jaqynda ghana telearnadan әkenizding sýienish qol tayaghyn ústap otyryp, ótkennen syr suyrtpaqtadynyz. Appaq shashynyz, meyirimdi jýziniz, tarih túnghiyghynan jyltyraghanday aqyldy kóziniz, tipti azap pen qatygezdikten qaymyqpaghan bar bolmysynyz - qazaq qyzynyng qanyna bitken qasiyetin anghartady... IYmek sapty qol tayaq - әke amanattaghan býgingi tәuelsizdikting tiregi, sýienishi, negizi ispetti elestep ketkenin qaranyzshy!
- Janym, búl sózine ne qosayyn! Mening jýrek sәulemning sebezgisi býgingi úrpaqtyng jan-sarayyn núrlandyra alsa, osy ghúmyrymdy tekke sýrmegendey seziner edim-au!
- Sizding ghúmyrynyz ólsheusiz ónege. Taghdyr ózinizdi ónegemen órilgen ruhty adamdarmen jaqyndastyryp, aralastyrdy. Solardyng biri syily qaynaghanyz - Bauyrjan Momyshúly emes pe?
- Biz, erim Áben ekeumiz, Baukenmen 1958-1970 jyldar arasynda ýzbey aralasyp túrdyq. Meni "tóre kelinim", "professor kelinim" dep ataytyn. Búryn basqa qaynaghalaryma qazaqsha sәlem berip kórmegen basym, Baukenning aldynda әrqashan qolymdy qusyryp, iyilip taghzym etetin edim. Mýmkin ol kisining әkeme degen ystyq peyilin sezgendikten be eken, әiteuir, yqylasym erekshe boldy. Ózi de: "Eskining kózisin, asyldyng synyghysyn, Mirjaqyp aghamnyng qyzysyn", dep, ýzilip otyratyn, jaryqtyq. "Al, qaraghym, qarap jýruge bolmaydy, qolynnan kelgenshe әkenning múrasyn toltyr, suretterin, kitaptaryn izdestir. Bәri әli kerek bolatynyn úmytpa", dep, kóregendikpen baghyt silteytin. Aqyldy kisi ghoy, aitqanyn bildirtpey oryndap jýr edim, әkem aqtalghanda bay múrasyn men jayyp salmaghanda, tórt qúbylasy ashylmay, kemshin soghyp jatar edi. Aq tileuli Baukem-ay! Mirjaqypqa ystyq yqylasymen bir jyghylghan adam sonday-aq bolar. Últqa degen sýiinishti úly jýrek túlghalardy bóle-jara qaratqyzbaytynyn endi týsindim. Jýz jyldyq toyyn da el-júrty sәn-saltanatymen atap ótkenin kórip-bilip otyrmyn. Eldik synynan mýdirmeuding belgisi de búl. Tәuelsizdikting zor mýmkindigi dep baghalaghan jón.
- Taghdyrdyng talay qiyamet-qayymynan qúrdymgha ketkendey qúr sýlderi qalsa da ruhy óshpey, ólsheuli ghúmyryn ózgening sәuleli jolyna arnaghan mәrt minezdiler siyrek te bolsa úshyrasyp qalady. Sondaylardyng qataryna kimderdi jatqyzar ediniz?
- Zyliqa apaydyng beynesi sanamdy osqylap ótkendey boldy. Maghjannyng zayybyn aitam. Apaydy 1970 jyldardan taniytyn edim, 1989 jyldyng aqpan aiynda qaytadan tabysyp, etene bola bastadym. Jazyqsyz sayasy qughyn-sýrginde jazalanghandardyng jaqyndary men úrpaqtaryn "Jalyn" jurnalynyng redaksiyasynda jinady. Bizdi soghan Mardan Bәidildaev basymyzdy qosyp alyp barghan edi. Kólik ýstinde Zyliqa apammen kóristim. "Sen Gýlnәrsing ghoy", dep, betimnen sýidi. Jasy 96-daghy kisining úmytpaghanyna sýisinip, quanyp qaldym. Áli shiraq, kózi kórip, qúlaghy estiydi, aljudan aman eken. Maghjanday jan jaryn izdep, sonau Kareliyany sharlap, ormanynyng an-qúsynan qoryqpay, tereng ózennen tesik qayyqpen jýzip ótip, ansarymen tabysqan qayran, qajyrly ananyng alghan betinen qaytpaytyn maqsatkerligi kimge bolsyn ónege. "Maghjandy oryssha oqytqan sening әken", dep otyrar edi, marqúm. Maghjan Júmabaevtyng ólender jinaghynyng alghashqy danasyn zayybyna tabystaugha meni de qatystyryp, sol joly apaymen mәre-sәre qauyshqanymyzdy qalay úmytayyn.
- Alyptardan da aghattyq ketedi deydi. Mýmkin onday "aghattyqtardyn" ózi tútas halyqtyng mýddesin kózdegendikten jasalatyn shyghar, bәlkim. Ondaygha keshirimdi bola aldynyz ba?
- Ne kórmedik búl pәniyde! Ne bir týsinbestik halge de dushar boldyq. Kimdi jazghyraryndy bilmeysin. Kinәli ózing be, ózge me? Ajyratyp kór. Biraq әdildik - tóreshi bәrine. Mynanday janymdy qaryghan jәitti aityp bersem, úrpaq dúrys týsiner. Búl mysalda eshkimdi de túqyrtugha bolmas... Zaman yzghyryghy da. Bas saughalau emes, últynyng keleshek yryzdyghy ýshin jasalghan "shartty" da sharasyz qadam dep úghynyzdar...
Almaty parkining birinde kýzgi japyraqty ayaghymmen ýigishtep, sonyng qyzyghyna batyp túrghanymda, tu syrtymnan estilgen: "Gýlnәr, senbisin?" degen dauysqa jalt qarasam, aldymda Múhtar Áuezov túr eken. Aghanyng úsynghan qolyn alyp sәlemdestim. Múhtar agha bayaghy bala kezimdegidey betimnen sýimedi, ony kónilime alghanym joq, boyjetkenderdi sýimeytin bolar dep oiladym. Kórmegenime 5-6 jylday uaqyt ótipti. Otyzynshy jyldary ústalyp, týrmede otyrghanyn biletin edim, bosap shyqqanyn estigen emespin. Ózining súrauy boyynsha hal-jayymdy anqyldap aityp kelemin. Bir kezde ol mening betime tura qaramastan qarlyghynqy, bulyqqan dauyspen jaylap qana: "Qaraghym Gýlnәr, endi keleshekte kezdeskenimizde bir-birimizben tanityn kisilershe amandasyp, sóilespeytin bolayyq", degenin estigenimde, deneme suyq su qúighanday, óne boyym múzdap, qalshyldap, shoshyp ketsem kerek...
- Sol sóz jýreginizde ómir boyy shemen bop qatyp qaldy ma, әlde, jibidi me eken?..
- Jibigen! Átten, biraq, úly jazushy dýniyeden attanyp ketken son... Tirisinde ózi jibitkisi kelgen! Úlynyng úlylyghy da iyile bilinuinen kórinse kerek. IYә, esimde, qalay úmytayyn, 1947 jyldyng jazy edi. Kóshe boyynda betpe-bet úshyrasyp qalghan Múhtar aghamdy elemegensip ketpek bop edim, súnghyla kisi ózi toqtatty. "Az ghana kidir, keshir, janym!" dedi ol ýni dirildep. "Kezinde basqa týsken pendeshilik adamgha ne istetpeydi, auyzdan shyqqan sóz úshqan qús tәrizdi ústay almaysyn. Ótkenge salauat, seni kórmegeli talay jyldar ótti. Jaqannyn, Gaya (sheshesi Ghaynijamal), Áltaydyng (inisi) arty qayyrly bolsyn, ózing aman bol, sondarynda qalghan jalghyz kózising ghoy", dep kónil aitty. IYmeninkirep, kózderine qarasam, jas irkilip qalypty... Taghy da eskertemin, úly Múhtar aghany da týsinuge bolady. Basyna naqaqtan ýiirilgen qara búlttan qorghalaqtauy tabighilyq! Ábden jýnjip, zәrezap bolghan bir bayghústyn: "Meni qashan qamaugha alasyndar?" dep "ýsh qaripke" qonyrau shalghanyn da estigenbiz. Sol zalym sayasatpen sipattalatyn zamannan ne kýtuge bolar edi-au!
- Qystyng doly jeli soqsa, tilim-tilim jýreginiz әli kýnge qaq aiyrylarday bolatynyn bir kýnirenisti әngimenizde syzdyqtatyp jiberip ediniz.
- IYә, qysty kýni dauyldy jel soqsa bolghany, esimnen ketpeytin bir qayghyly oqigha kóz aldyma kele qalady. 1928 jyldyng 29 jeltoqsanynda Qyzylorda týni alasúrghan aduyndy jelmen týndigin jelpintip túrdy. Shyrt úiqyda jatqanbyz, esik-terezelerdi qaqyrata soghyp, "ashyndar" degen aiqaydan shoshyp oyandyq. Esikti týnep jatqan qonaghymyz Múrtaza Rafikov (Halel Ghabbasovtyng inisi) ashty. Ýige OGPU-ding qaruly kisileri sau etip kirip keldi, sham jaghylyp, bәrimizdi ornymyzdan túrghyzdy. "Kiyininiz, sizdi tútqyngha alamyz", degen qaharly dauysty estigende on ýshtegi mening jýregim ezilip ketkendey edi. Sostiyp, qalshiyp túrghan papam bir mezette nekeli altyn baldaghyn qolynan suyryp alyp, mamamnyng sausaghyna kiygizdi. Basyna tóngen qauipti eleng qylmay asa sabyrly, baysaldy qalpymen múnayyp jylap túrghan bizdi júbatyp: "Jylamandar, taghdyrdyng tәlkegi adamdy әli talay qiyn belesterden ótkizedi, shydap, berik bolyndar. Al, Gýlnәrim, oqudy ýzbe, mamandy renjitpe, jaqsy adam bol!" dedi de bәrimizdi sýiip, ózin ainala qorshaghan alty adamnyng ortasynda kete bardy... Esik ashylghanda týngi jel doldanyp, suyryp túr edi. Sodan beri týngi jelden zәre-qútym qalmay dirildeymin!
- Qanshama azapty jyldarynyz әke turaly aitylmay kelgen aqiqatpen sherlenip, shóktirdi desenizshi, apa!
- Bizding Satybaldiyevter otbasynda óz basym tórt balanyng anasy bolghannan beri ótken aumaly-tókpeli zamannyng ynghayyna qarap, ishtegi syrdy ashyq shyghara almadym. Qyraghy sayasatqa tura kelmeytin, atynan býkil qazaq balasy shoshityn "Alash" partiyasy turaly, onyng basty liyderleri kimder bolghany, óz әkem M. Dulatov jayly balalaryma da songhy jyldargha deyin ýy ishinde jaq ashpay keldim. Eng basty sebebi, olardyng er jetip, sana-sezimining tolysyp ósuin kýttim.
Jasyratyny joq, on ýshke tolghanymda "halyq jauynyn" qyzy atandym, jazyqsyz basyma kinә taghyp qudalau bastaldy. Taza kónilime, adal pighylyma, is-әreketime senimsizdik pen kýdik tughyzdy. Basqan izim men sóilegen sózimdi andyp, baqylaugha ilingenimdi sezip, kónilim bey-jay bolatyn edi. Osynday qyr sonymnan qalmaghan qyrsyqtar janyma qatty batatyn edi, ensemdi janshyp, opyq jegen, bulygha óksigen qapaly sәtterim jas janymdy jegidey jeytin.
Eseygende de ensemdi ezgilemedi me! Júrt qatarly sýiikti әkemning atyn atap, eske alyp, ashyq aitu degen shattyq sezim mening pesheneme jazylmapty. Sayrap ketetin qyzyl til kýrmeuli, aldym qazylghan orday bop janym týrshigetin. Kónilde saqtalghan qorghasynday zildi oilar, qamyqqan kýnderim mazamdy ketiretin. Keybir kezderde óz-ózimnen shoshyp, sabama týse almaytynmyn. Búl súmdyq Stalin zamanynan qalyptasyp qalghan, miymyzgha әbden singen dert ispetti qorqynysh bolyp osy mezgilge deyin sol qúqaydan aryla almay kelemiz.
Sóitip, kenestik kezeng túsynda mәngýrt bolugha az-aq qaldyq qoy. Endi iske sәt, tәuekel dep, әli esim barda, úmytshaqtyq mendemey túrghanda balalarym kórmegen, tek saqtalyp qalghan suretterinen ghana atalary men әjelerining qanday kisiler ekenin tanystyryp jazyp ketudi paryz kórgen edim. Sol oilarymnyng ýdesinen shyqtym dep te oilaymyn. "Shyndyq shyraghy" atty eki tomdyq kitabym oqyrmandar qolynda. Alash arystary turaly enbegim de ayaqtalyp qaldy. Osylaysha úrpaqqa úlghatty ónege tastaugha kәri basymdy iyip, enbek etip jýrgen jayym bar.
- Ákenizding minez-qúlqy keyingilerge tansyq sekildi... Býge-shigesin bilgisi keledi.
- Ákem barynsha aqkónil, ashyq-jarqyn, jaydary minezdi, óte balajan, kónilshek te bolatyn. Sonymen qatar, birbetkey, basynan retsiz sóz asyrmaytyn qatang minezdi, ashu qysqanda týsi bozaryp, qabaghy týiilip, ray bermey qoyatyn. Biraq, oghash sózge barmaytyn, ashuy tez tarqaytyn. Menmendigi joq, ózin óte qarapayym ústaytyn, kónildi otyryp әngimelesetin, kisilerdi shydammen ýnsiz tynday alatyn. Talghammen sәndi kiyinetin. Tazalyqty qatty ústanatyn. Al sayatkerligi óz aldyna qyzghylyqty әngime der edim.
- Ákenizding aqtaluy da onaylyqqa soqpaghany mәlim. Aldynghy lekten ysyrylyp, oqshaulanyp, shegerile berdi. Ózinizding tegeurindi yqpalynyzdyng әseri bayqalmay qalmady, әriyne.
- Ákem Mirjaqyptyng kózimning tirisinde aqtalghanyn kórudi Alladan jalbaryna tilep, maqsat ettim. Sol tilekpen uaqytty zaya jibermey, naqty izdenip baqtym. Tәuekelge bel buyp, 1988 jyldyng nauryzynda SOKP Ortalyq Komiytetining janyndaghy sayasy qughyn-sýrginge úshyraghandardyng isin qaraytyn komissiyagha M. Dulatovtyng qyzy bolamyn dep aryz jazdym. Mәskeu búl aryzymdy Qazaqstannyng qarauyna jiberipti. Qazan aiynda Qazaq KSR Prokuraturasynan hat aldym. Onda әkenizding isi qaytadan qaralyp, tekserilu ýshin Jogharghy Sotqa jiberildi delingen.
- Odan әri qansha kýttiniz?
- Zaryqtyrghan sheshimning shyqqanyn 6 qarashada estidim. Qonaqta otyr edim, qúlaghyma sybyrlap, ghalym inim Seyitbek Núrhanov aitty. Kýieu balasy Jogharghy Sotta isteytin edi, estigenin jasyryn sezdirtken týri ghoy. Áli jariya bolmaghan qújatty aighaqtaudan seskengen týri de. Otyra alsamshy ornymda. Tynysym tarylyp, miym shaqqanday әbigerge týstim de, ataqty ghalym Mekemtas Myrzahmetov qaynyma: "Ýige aparyp salshy" dep ótinish aittym. 9 qabattan liftimen týsu bir jylgha sozylghanday bolghan shyghar. Ayaghym syrtqa tiygen bette-aq dauys salyp, jylaghanymdy emis-emis bilem. Mekemtas an-tan. "4 qarashada әkem aqtalypty!" degenimde, ol da jany qalmay quanyp, enkildep qúshaghyna basty. Kóshege shyqsaq, qar aralas janbyr qúiyp túr eken. Elemeppin, tabighattyng menimenen qosa jylaghanyn: "Áke-au! Dәl qyzynnyng tughan kýninde appaq ta kirshiksiz atyndy mәngilikke әigiledin-au! " dep әidә kelip anyrayyn, bozdap...
- Mirjaqyptyng elimen qauyshuy qanday quanyshty bolsa, Kareliya jerinde jatqan mýrdesining tughan jeri Torghaygha qayta tabystaluy da tәuelsiz Qazaqstan tarihyndaghy aqtandaqtardy toltyrudyng naqty mysaly retinde qarastyrylyp jýr ghoy qazir.
- Dúrys aitasyn, janym! Ózing de, anau Marat Ábsemet balam da basy-qasynda boldyndar. Babalarynnyng ruhyna jasaghan enbekterine razymyn. Basyna kesene túrghyzyldy, múrajayy bar. Biraq eldi mekenning qúty qashyp, ydyrap, azyn-aulaq otbasy qalghan eken. Sonda da Mirjaqyp kesenesining qaraqshysynday bolyp, sol jerden taban audarmay otyrghan auyl túrghyndaryna aq basymdy iyip, alghys aitamyn. Jangeldin audanynyng ortalyghynda Aqang men Jaqannyng әdebiy-memorialdyq múrajayy bar, respublika boyynsha birneshe mektepter men kóshelerge attary berildi. Shýkir, qos arys atausyz qalyp otyrghan joq. Ákemning 125 jyldyghy da hal-qaderinshe merekelenip jatyr.
- Mirjaqyp aqtalghannan keyin shygharmalaryn jinastyryp, bastyrugha belsene kiriskeninizdi bilemiz. Nәtiyjeli júmys jasaldy. Bes tomdyghynyng ózi ruhany qaynar búlaq ispetti. Taghy qanday oiynyz bar?
- Qazir әkemning enbekterining birazy jiynaqtalyp, jýielenip, oqyrmandaryna jol tartty. Áytse de óz elimizden tysqary iri shaharlardaghy múraghattarda Dulatovqa qatysty, ómiri men qyzmeti, shygharmashylyghy turasynda aitam, әli de tyng derekter jatqanyna imanday senem. Sol jaghy bir býiregimnen ketpeydi. Shirkin-ay, arnauly ekspedisiya qúryp jiberip, izdestiru, naqtylau, jinastyru júmystaryn qolgha alsa ghoy.
Al aqtalghannan keyin ile ózim izdestirip tapqan dýniyelerining ózi bir tóbe edi. "Bolat jýrek" óleni, Súltanbek Ábeuúlyna (S. Múqanovtyng "Móldir mahabbat" romanynyng keyipkeri) arnalyp 1927 jyly jazylghan ýsh shumaq óleni, Qarash Jýsipbekúlyna arnap 1931-1932 jyldary Solovkiyde jazghan óleni, 1922-1923 jyldary Orynborda jastardy qúttyqtau jyry, t.b. enbekteri sonday sapaly sanatqa jatady. Jana eskerttim ghoy, әkemning mol múrasy týgelimen jiystyrylyp bitken joq. Keleshek enshisindegi mindetter ekeni týsinikti. Jastargha senim artam!
- Tarih tylsymynan jetken әkenizding shygharmalaryna degen qyzyghushylyq әr jýrekti kernep túrghanda, jasyratyn nesi bar, aqtalu "nauqanyna" ýles qosyp qalugha yntyghushylardyng jarysa shyqqanyn bilemiz. Auys-týiis pikirlerding aitylyp qalghanynan da habardarmyz. Sizge de jenil tiymegen shyghar?
- Ár qalamgerding nemese qatardaghy tilshining aqtalugha atoylaghan kónil-kýiin týsinemin, әriyne. Búrys oidan ada, dúrys jazghysy keledi. Degenmen, tarihy jәdigerler asa saqtyqty qajet etedi. Soghan bireuding sabyry jetse, ekinshisin "janashyldyq" buy bóstirip jiberedi. Qalayda, Dulatov turaly shapshang aityp qalghysy keledi. Ásire payym sonday ózeureuden shyghady. Elimizding kóptegen baspasózin indete oqyp, әkeme qatysty әrbir sóilemdi sýzgiden ótkizip otyrghan maghan, solardyng keybiri kónilime qylau týsirip, kәdimgidey týnildirip tastaytyn. Asqynghan aptyqpanyng aldyn alghym kelip, "Jazghandarymyzgha jauapty qarayyq, aghayyndar!" dep maqala jazuyma tura keldi. Faktige sýienip synadym. Mýkis ketkenderding aty-jónin darday jazushylyghy men ghalymdyghyna qaramay, betterin qayyryp tastadym. Dәl qazir olar turaly daqpyrttap qaytemin. Áli de bolsyn eskerterim, Dulatov haqynda jazylghan, jazyla beredi, tyng soqpaqtar ashylady, ainalayyndarym, aitqandaryng men jazghandaryng aina-qatesiz aibyndanyp jatsynshy!
- Býgingilerding keybiri әlgindey retsiz býgejiktep jatsa, asyl babamyz Mirjaqyp keleshektegini dәl ólshemmen boljay bilgenine endi tandanbasqa sharamyz joq. Basqasyn bylay qoyghanda, bir ghana tújyrymyna - úly Abay turaly kóregendikpen jazghanyna tәntimiz.
- IYә, oqiynshy myna "Abay" atty ekinshi maqalasynan bir ýzindi: "... Abaydyng ólgen kýninen qansha alystasaq, ruhyna sonsha jaqyndarmyz. Ýnemi búl kýide túrmas, halyq agharar, óner-bilimge qanar, sol kýnderde Abay qúrmeti kýnnen-kýnge artylar. "Birinshi aqynymyz" dep qabirine halqy jiyi-jii ziyarat eter, halyq pen Abay arasy kýshti mahabbatpen jalghasar. Ol kýnderdi biz kórmespiz, biraq bizding ruhymyz sezer, quanar..."
Kóripkel sóz osy emes pe? Úly Abaydyng biyl 165 jyldyghy Semey ónirinde toylandy. Ákemning sózining qúptalghanynyng jarqyn aighaghyn sol jiyn taghy dәleldep berdi emes pe? Oishyldy oishyl tap basyp tanuynyng anyq mysaly shyghar?
- Apa, jan jarynyz Áben Satybaldiyevti qazaq halqy jaqsy bilip, qadirleydi. Ol kisi turaly óz auzynyzdan bir lebiz estisek...
- Ábenim qyryq jyldan artyq merzim aralyghynda qalamymen tughan halqynyng baqytyna, mәdeniyetine qyzmetin ayamaghan azamat. Jurnalistik salagha 1939 jyly kelgen ol "Ontýstik Qazaqstan", "Sosialistik Qazaqstan", "Qazaq әdebiyeti" gazetterinde, "Ara" jurnalynda jauapty qyzmetter atqarghan. Áben kórkem әdebiyetpen ainalysyp, birneshe shygharmalar jazyp qaldyrdy. "Aqmaral" povesi jәne basqa әngimeleri qazaq prozasyna qosqan ýlesi derlik.
Ghylymy enbegin qoryta kelip, "Ruhany qazyna" monografiyasyna ainaldyryp, ol "Jazushy" baspasynan eki ret jaryq kórdi. Onyng Mirjaqyptyng kýieu balasy boluy sebepti naqaqtan aiyp taghylyp, qughyn-sýrgindi basynan keshirgeni júrtqa mәlim. Sondyqtan Áben prozadan kórkem audarmashylyq ónerine auysugha amalsyz mәjbýr boldy. Sheber tәrjimeshi orys klassiykterining talay romanyn qazaqsha sóiletti. Atap aitsam, B. Polevoydyng "Naghyz adam turaly anyz", E. Malisevting "Shyn jýrekten", F. Gladkovtyng "Balalyq shaq turaly povesti" tuyndylary men Mark Tven әngimeleri, I. Goncharovtyng "Jar" romanynyng ózi nege túrady!
Áben ómirining alty jylynda halqymyzdyng tarihynda túnghysh shygha bastaghan Qazaq Sovet ensiklopediyasy bas redaktorynyng birinshi orynbasary boluymen qatar, Bas redaksiya janyndaghy terminologiyalyq komissiyanyng tóraghasy retinde tereng bilimdarlyghyn kórsete bildi. Shýkir, Ábenning taghylymdy ómiri býgingi tәrbiyeli nemere, shóberelerimen jalghasyn tauyp jatqanday.
- Mirzoyangha hat jazyp, qabyldauynda boluynyzdyng ózi qayrattanyp ketse, әdildik tuyn qoldan bermeytin qazaq qyzynyng qasiyetin aiqyndaytyn kýshti ruhtygha tәn birbetkey minez ghoy, apa!
- Shiryqqan jangha tosqauyl joq shyghar. Shamyrqanyp, shytyrlap-aq ketesin. Jәne de "halyq jauynyng qyzy" degen qara búlt tóbennen ýiirilip túryp alsa, óksik ómirding qúny bes-aq tiyn bop ketetinin nesine jasyrayyn. 1933 jyldyng qonyr kýzi bolatyn. Áulieatadan Almatygha kelip, kraykomnyng birinshi hatshysy L.Miyrzoyangha aryz jazyp, óz basymnyng kýibeleng jaghdayyn sheship alugha kómektesuin ótindim. Jazghan aryzymda aty-jónimdi, tughan jylymdy, kimning qyzy ekendigimdi, óz elimde oqugha mýmkindik berilmeui, júmysqa ornalassam familiyamnan kim ekenimdi bilip shygharylatynymdy aita kele: "Ádildik degen bola ma? Qashanghy qudalauda jýremin? Mening qanday jazyghym bar?" dep, ózining tiyisti kómek kórsetuin ótindim. Kýtpep edim, qabyldauyna shaqyrtypty...
Mirzoyan ornynan túryp, kabiynetinde ersili-qarsyly ýndemey, az ghana jýrdi. Men de kóz aiyrmay qarap otyrmyn. Bir kezde: "Nu, devochka!" dep sóilep ketti. "Aryzynmen tanystym, әriyne, sening eshqanday jazyghyng joq, әkeng ýshin seni qaralaudyng jóni kelmeydi. Endi oqyghyng kelse jol ashyq, qazir baryp qalaghan institutyna dokumentterindi ótkiz, ózim joldama beremin", degenin estigende, betim du etip, bulygha jylap jiberippin. Osylaysha jolymnyng ashylghany bar... Bәribir taghdyr qamyty ayausyz syghyp, ghúmyr boyy demimdi óshirerdey bolghanda, órshelene týstim ómirge! Órshelenu - órtke tastaghanda da jandyrmaydy eken! Áli kýnge janbay kelem, mine, janym! Ómir meni yzghyryghymen qaqtap keldi. Endi ghana ghoy, meyirimimen elep-eskere bastaghany... Mýmkin, júmaqta mәngilikke jylynarmyn!.. Men marapat, sólkebaylardan ada da taza adammyn. Dәmetpeymin de. Ákem men anam ruhy aldynda pendeshilikpen tómendemey, ór kýiimde ótkim keledi...
- Sosnoves stansasyndaghy lazarette 1935 jyldyng 5 qazanynda, tanghy saghat 5-te demi ýzilgen Mirjaqyp Dulatovtyng ólim aktisimen qosa tútynghan zattaryn, kiyim-keshegin NKVD-ning Almatydaghy sizding atynyzgha salyp jiberui әli kýnge tandanys tughyzady. Elu jasqa bir ai, jiyrma kýn jetpey, halqym dep ómirin qighan asyl bozdaqqa degen búl qúrmetting tegin jasalmaghany keyin belgili boldy ghoy.
- Ákemdi arulap kómgen. Kez kelgen tútqyngha kórsetilmeytin qúrmet. Sýiegi belgisiz sayda qalghandary qanshama? Sosnoveste birge jazasyn ótegen alash qayratkerlerining biri Myrzaghazy Espolovtyng hatynan bilgenimiz: "Jaqandy jerleu ýshin ýlken qyzmet kórsetken ózimen júmys jasaghan lazaretting dәrigerleri men Jaqannyng qolynan emdelgen jergilikti túrghyndar poselkening ziratyna qoi ýshin NKVD-dan rúqsat alypty. Sóitip, belgili jerge qolymyzdan arulap qoydyq. Zirat basynda qúran qayyrghan belgili tatar jazushysy Mahmúd Búdayly edi".
Tanghalarlyq ghajap nәrse - qaysysy tútqynnyng zattaryn ýiine, tuystaryna jibergenin kim estip, kim kórgen? Mening әkemning úrpaqtaryna sonday mýmkindik jasaldy. Kóp keshikpey qolymyzgha tiydi. Tútynghan, iyisi singen kiyim-keshegin alghanymyzda kónil shirkin bosap, jylaghanymyzdy úmytqanym joq.
Bizding qolymyzgha tiygen bir dәpterding jóni bólek edi. Halqyna ruhany baylyq bolarday, ghylymgha qosqan ýlesi, ol - ýsh tilde birdey qatyryp jazyp ketken týrik-qazaq-orys sózdigi. Dәpter betterinde kók siya qalammen toltyrghan әripter órnegi kóz tartarlyqtay әdemi, búl qoltanbasyn arhiyvimnen әli shygharghanym joq. Basqa zattardy mamam óz erkimen aghayyndargha ýlestirgen edi, mening onday sharuagha kirise bermeytin kezim.
- Jan apa, jýreginizge artyq salmaq sala berip qaytemin. Bolar is boldy. Dulatov saltanat qúrdy. Qazir sizden asqan baqytty ana joqtay kórinedi maghan!
- Bauyrym-au! Baqyt degen úly úghym barsha qazaq eline júghysty bolsa eken! Tәuelsizdikting ózi - baqyt! Ákem armandaghan baqyt! Bayandy bolsyn baghymyz! Taghy bir sóz qosayynshy. Ákem : "Qay elding baspasózi myqty, sol elding bolashaghy zor", dep úrandatqan eken. "Egemenime" qarap, elimning ertenine úiyp otyramyn, janym!"
... Alataudyng basynda alajazday qar jatpay ma! Bauyry synsyghan nu aghash. Gýlnәr apamnyng appaq shashyna qaraymyn da, sýisinemin. Aqyldy, túnghiyq kózine ýnilsem - jas bostandyqtyng janartauy atqylaghanday keremet әserge bólenip ketem! 95-ting shynyndaghy, Apa, manayynyzgha kórik bop, qút-bereke, ýmit shashyp jýre berinizshi!
Ángimelesken Qaysar ÁLIM.
Surette: Gýlnәr Mirjaqypqyzy (ortada)90 jasqa tolghan toyynda. Almaty, 2005 j.
«Egemen Qazaqstan» gazeti