Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3858 0 pikir 25 Qarasha, 2010 saghat 05:40

Qymbat Qalauova. Qazaq tili tek Bill Geytske ghana qajet pe?

Jiyndar men toy-tomalaqta «til», «til» dep jaghymyz talghansha qaqsaghanda әrqaysymyz «batyrmyz», «últ janashyrymyz», «últjandy azamatpyz». Al kýndelikti ómirde she? Sózimiz ben isimizding arasy Altay men Atyraudyng arasyndaghy keng daladay bolyp túrghan joq pa? Mysaly, bankomattan aqsha alghanda siz qay tildi tandaysyz? Aldynyzdaghy kompiuterinizding operasiyalyq jýiesi qay tilde? Qazaqsha ma? Álde, «qarghys atqyr» orys tilinde me?

Kóptegen jaghdayda bizding «últ janashyrlary» ýkimetti, batystyq kompaniyalardy «qazaq tiline jetkilikti dengeyde kónil bólmeydi» dep synap jatady. Negizinen dúrys synaydy. Al, sol memlekettik organdar men kompaniyalar qazaqshagha kóship, barynsha qazaqylanyp jatsa she? Solardyng kónili qalmaytynday tirshilik jasap jatyrmyz ba? Joooq!

Mysaly, aty әlemge әigili Microsoft kompaniyasy ózining operasiyalyq jýiesin tolyqtay qazaq tiline audaryp, әp-әdemi etip jasap shyghypty. Onyng artyq-kemin kez-kelgen azamat myna siltemege kirip http://www.microsoft.com/ru/kz/default.aspx qaray alady. Oilap qarasaq, tamasha janalyq.

Al, kompiuterler qazaqylandy delik. Osyghan deyin orystildi kompiuter men tehnikagha qaray almaghan әsire patriottardyng barlyghy derlik Microsoft kompaniyasyna alghysyn bildirip, onyng dýkenderin toryp, jana jýieni satyp alu ýshin qyrghyn kezekke túryp jatyr deysizder me? Joooq!

Jiyndar men toy-tomalaqta «til», «til» dep jaghymyz talghansha qaqsaghanda әrqaysymyz «batyrmyz», «últ janashyrymyz», «últjandy azamatpyz». Al kýndelikti ómirde she? Sózimiz ben isimizding arasy Altay men Atyraudyng arasyndaghy keng daladay bolyp túrghan joq pa? Mysaly, bankomattan aqsha alghanda siz qay tildi tandaysyz? Aldynyzdaghy kompiuterinizding operasiyalyq jýiesi qay tilde? Qazaqsha ma? Álde, «qarghys atqyr» orys tilinde me?

Kóptegen jaghdayda bizding «últ janashyrlary» ýkimetti, batystyq kompaniyalardy «qazaq tiline jetkilikti dengeyde kónil bólmeydi» dep synap jatady. Negizinen dúrys synaydy. Al, sol memlekettik organdar men kompaniyalar qazaqshagha kóship, barynsha qazaqylanyp jatsa she? Solardyng kónili qalmaytynday tirshilik jasap jatyrmyz ba? Joooq!

Mysaly, aty әlemge әigili Microsoft kompaniyasy ózining operasiyalyq jýiesin tolyqtay qazaq tiline audaryp, әp-әdemi etip jasap shyghypty. Onyng artyq-kemin kez-kelgen azamat myna siltemege kirip http://www.microsoft.com/ru/kz/default.aspx qaray alady. Oilap qarasaq, tamasha janalyq.

Al, kompiuterler qazaqylandy delik. Osyghan deyin orystildi kompiuter men tehnikagha qaray almaghan әsire patriottardyng barlyghy derlik Microsoft kompaniyasyna alghysyn bildirip, onyng dýkenderin toryp, jana jýieni satyp alu ýshin qyrghyn kezekke túryp jatyr deysizder me? Joooq!

Kýni keshe Astanada ótken «Aqparattyq-kommunikasiyalyq tehnologiyalardaghy qazaq tilining qoldanyluy» atty dóngelek ýstel barysynda últ bolyp úyatqa qaldyq. Jiynda sóz sóilegen Microsoft kompaniyasynyng resmy ókili Dana Altybaevanyng sózine sensek, olardyng ónimderine esh súranys joq eken. Býginge sheyin elimizding dýkenderinde qazaqtar ýshin tarnayy jasatylghan operasiyalyq jýiening nebary 30 danasy ghana satylypty! Qazaq tilindegi Windows-7 baghdarlamasyn kompaniyanyng saytynan tek qana 50 adam ózining kompiuterlerine qotaryp alghan! 10 million qazaqtyng seksenine ghana qazaqtildi kompiuterlik baghdarlama qajet eken. Qalghandaryna bәri bir. Ýirenip ketken. «Ýirenisken jau atsypaqqa jaqsy» dep jýre beredi. Sonda san myndaghan «attanymyz», jalyndy úrandarymyz qayda qaldy? Qazaq tili tek Bill Geytske ghana kerek pe? Óz tilimiz ýshin kishkene ghana uaqytymyz ben belgili qarajatymyzdy qiya almasaq neghyp qazaq atanyp jýrmiz? Álde ana tilimiz ózimizdi qozdyryp, biyligimizdi múqatu ýshin ghana qajet pe?

Áriyne, Bill Geyts te, onyng Microsoft kompaniyasy da qazaqqa qyzmet ettik dep bankrot bolyp, tezek terip, tentirep ketpes. Ári ketse «qazaq epopeyasyn» fors-majorgha balap, naryghymyzgha orys ne aghylshyn tilindegi ónimderin әkele berer. Biraq, kompaniyanyng qazaqqa degen kózqarasy ózgeretini anyq. Olargha qarap basqa da iri kompaniyalar «qazaq tilining eshkimge qajeti joq», «onyng naryghy joq» dep sheshse ne istemekpiz? Bolashaqta qazaq tiline pysqyryp ta qaramasa ne qylamyz? Bayaghy orys tiline jýginip, ony ishtey qarghap-silep otyra beremiz be?

Qazaq tili óz tórine ornyqsyn, tildik jaghday ózgersin desek, ózgeristerdi ózimizden bastaghanymyz jón. Sol ózgeristerding myzghymas bóligine ainaluymyz qajet. Al ózgerister kishkentay bolsa da naqty isterden bastalady. «Jaqsy sóz - jarym yrys» dep jatamyz. Dúrys shyghar. Alayda, jaqsy oi, jalpaq sózding uaqyty ótip barady. Ótip te ketti. Naqty is, múratshyldyq, tabandylyqtyng kezeni keldi. Jýrekke jyly jattandy maqal-mәtelding zamany ayaqtaldy. Jana maqaldar, formulalar, algoritmder auaday qajet. Mysaly, «tereng oy - jaqsy sóz - naqty is - naqty nәtiyje» degen. Onsyz kýnimiz qaran!

Alashshyl, janashyl bolayyq, aghayyn!

 

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5406