Senbi, 23 Qarasha 2024
Aqmyltyq 9417 24 pikir 5 Qyrkýiek, 2017 saghat 10:58

Orysshyldyqtyng da óz orny bar

Qazir Kenes Odaghynyng shekpeninen shyqqan qay elge kóz salsanyz da barlyghynda últtyq órleu jýrip jatyr. Ásirese, irgeles Reseyding jóni bólek. Búlar «batystyq demokratiyany» basy býtin qabyldamay, ózindik derbes jolgha týsip, orys últshyldyghyn әspetteuge kóshti.

Qazirding ózinde últshyldargha kórsetilgen qoldaudyng kýshtiliginen Reseyde ulitranasistik baghyttaghy kóptegen qozghalys qalyptasty. Skinhedter – solardyng biri. Alayda, keyingi kezderi olardyng әreketin baqylaugha alyp, basbúzarlaryna basu aitu arqyly Kremli últshyldyqtyng múnday týri tiyimsiz ekenin bildirdi. Búl memleketting tútastyghyna qauipti, yaghny ishtegi avtonomiyalyq respublikalardyng qarsylyghyn tughyzuy mýmkin. «Resey tek orys­tar ýshin» dep úrandatatyn әperbaqandyghynan aryny oilay almaytyn «taqyrbastar» Reseyde ózderinen basqa da 400-ge juyq últ túratynyn, olardyng da óz últtyq namysy bar ekenin kózge ilgisi kelmeydi. Kremlide olardyng qoltyghyna su býrkip, qútyrtyp otyrghandar óte kóp. Býite berse, olardyng múnday әreketi «Birtútas Resey» degen aty ghana bar «qyryq ru» Reseyde últ arazdyghyn qozdyryp jiberui mýmkin, qozdyryp ta jýr. Onyng arty endi es jiyp, orys imperiyasyn qayta qúrghysy keletin әsirese shovinisterding oiy oryndalmay, tipti Reseyding irgesining sógiluine әkelip soghuy bek yqtimal! Sonyng ózinde qazirgi Resey basshylary әrbir orystyng bayaghy úly halyqpyz degen sanasyn qayta oyatyp, olardyng imperiyalyq múratyn algha qoidy kózdeydi. Yaghni, Kremli orystardy últtyq kembaghaldyqtan (nepolnosennosti) aryltyp, orysqa jәy orys emes, «Úly orys» ekenin olardyng miyna siniruge kiristi.

Bajaylay qarasaq, qazir Resey osy túrghydaghy kózdegen maqsatyna edәuir jetip te qaldy. Al bizding orys ne istese sony isteytin, eng әueli orystyng kónilin tabudy oilaytyn orysqúmar mansaptylar sol orystan osynday últshyldyqty – әueli óz últynyng joq-jitigin jamaudy ýirense ghoy... Átten, Qazaqstandaghy jaghday búghan kerisinshe bolyp otyr. Bizde memleket qúraushy últ qazaq últy óz jerinde jasyq, úyang adamnyng kebin kiygen. Biz qazir eng qúryghanda, qalt-qúlt etip, ayaghynda әzer túrghan mas orysqa da qazaqsha til qatyp, sosyn odan qazaqsha jauap ala almaytynymyzgha namystanbaymyz. Ol  «Ne ponimai» dese boldy, tilimiz kelmese de oiymyzdaghyny oghan oryssha jetkizbek bolyp әlektenemiz. Óitkeni, dýken sórelerindegi nan-túzymyzdyng ataularynan bastap, zan-zәkýnderimiz týp-týgel orys tilinde. Jalpy ózgening aldynda óz tilinde sóiley almasan, ol sening tilindi týsingisi de kelmey túrghanyn bile túra sonyng tilinde sóilep túrsan, sening býkil kembaldyghyng sodan, yaghny óz tilinde tyndata almaghandyghynnan bastalady eken. Bizding biraz basshylar ony jaqsy biledi. Biraq qarataban qazaqqa ony aitpaydy da, aitqyzbaydy da. Osynday kembaghaldyq qazaq balasyn orystyng aldynda da, ózgening aldynda da jasqanshaq qylady.

Súmdyghy sol biz óz elimizde túryp ózgeden qazaqsha jauap berudi talap ete almaytyn osy sharasyzdyqqa etimiz ýirenip, ol qanymyzgha sinip barady. Nәtiyjesinde, býgingi qazaq bayaghy ata-babalarynyng erjýrek, namysqoy, Otanshyl da batyl qasiyetterinen airylyp, bir kezderi ózi tóze almaytyn, kóne almaytyn nәrselerge kóngish, kónbis bolyp ketti. Kóp jylghy internasionaldyq sayasat qazaqty osynday «tolerantnyi» últqa ainaldyrdy. Al búnyng shyn aty – qúlminez! Bizding býgingi úrpaghymyz osy qúlminezdilikke, yaghni, orystyng tiline tәueldilikke bildirmey tәrbiyelenude. Osynyng әserinen últymyzdyng boyynda samarqaulyq, kerenaulyq, nemkettilik, samsozdyq dep atalatyn óz úrpaghynyng ertengi taghdyryna jauapsyz qaraytyn qúldyq qasiyetter qalyptasyp barady. Búl qazaqtyng qanyna singen jasyqtyqqa, últtyq iymenshektikke, últtyq namyssyzdyqqa ainaldy. Qanday әdet, qylyq ta qan arqyly úrpaqqa berilip otyratyny ghylymda dәleldengen. Búl genetikalyq zandylyq. Qayran qazaq búny «synyqtan basqanyng bәri júghady» dep ketken. Biz býite bersek, býgingi, ertengi úl-qyzdarymyz da ózge últ ókilderining aldynda әldebir jasqanshaq, úyang kýide túratyn bolady. Bir kezderi «basynan dúshpan sózin asyrmaytyn, basynan dúshpan sózi asyp ketse, eshqanday patshagha da bas úrmaytyn» qazaq balasy qandasynyn, bauyrlasynyng basyna kýn tusa, óz basyn arashalap qaludy ghana oilaytyn arsyzdyq kýige týsti. Qazaq últynyng sana-sezimin últtyq namysyn múnday toqyraudan alyp shyghyp, qazaqtyng órshil ruhyn oyatatyn bir ghana jol bar. Ol – últym, qazaghym dep, jýregi qan qaqsaytyn azamattargha Reseydegidey jan-jaqty qoldau bildirip, memleketti qazaqylandyru júmystaryn bastau. Memleketti qazaqylandyru degenimiz mynalar:

1. Qazaqstanda adam estimegen janalyq shyqty jaqynda. Endi, orys mektebinde oqityn orystar men «orys tildi qazaqtar» bayaghy «taz qalpynda» kirillisagha kindigi baylanghan kýiinde qala beredi, al qazaghym, últym, elim, jerim dep shybyn jany shyrqyraytyndar latyn әlipbiyine kóshuine bolatyn boldy. Búlaysha bir memleketting halqyn eki týrli qarippen oqytudyng arghy jaghynda sol memleketti Ukraina-Donesk, Lugansk jәne Moldova-Pridnestrovie siyaqty bólshekteu sayasaty jatqan joq dey alasyz ba?

2. Eng әueli Qazaqstanda Resey baspasózine tejeu salu nemese azaytu. Óitkeni, qazir Qazaqstanda qaptaghan orys baspasózi men oryssha telearnalar qazaqshadan әldeqayda kóp bolghandyqtan bizde Resey sayasatyn, orys mýddesin nasihattau emin-erkin jýrip jatyr.

3. Elimizdegi telearnalardy qazaqylandyru qajet. Óitkeni teledidar HHI ghasyrdyng eng kýshti de qauipti qúraly. Múny Resey men Ukraina teketiresinen anyq bayqadyq. Telearnalardaghy sayqymazaq, arzan әzil-qaljyn, ne әninin, ne sózining mәn-maghynasy joq ótirik sazgerler men ótirik әnshilerdi otyrghyzyp qoyyp, dәmsiz súhbattar jýrgizudi dereu toqtatyp, olardyng ornyna qazaqtyng últtyq memlekettigining mәseleleri, jer mәselesi siyaqty salmaqty, qazaq jas­tary әri oyanatyn, әri oilanatyn habar, kórsetilimder jasaudy dereu bas­tau kerek.

4. Orys mektepterin, aralas mektepterdi, orys balabaqshalaryn azaytu kerek. Soltýstik uәlayattarda (oblys degendi de toqtatar shaq keldi) orys kóp degen bos sóz. Olardyng jartysy ukraindar, nemister, polyaktar. Qazir olardyng kóbi men orys­pyn demeydi) óz últynyng atyn ataydy.

5. Memlekettik qyzmetke túratyn­dar qazaq tilinen emtihan tapsyruy kerek. Reseyde gasterbayterlerden de oryssha emtihan aluda, al bizde is qaghazdary qazaq tiline kóshirilui kerek degen sóz keyingi kezde mýlde aitylmaytyn boldy.

6. Is qaghazdary memlekettik tilge kóshiriledi degen uәde jayyna qaldy. Onyng ornyna pәleninshi jyly 95 payyz qazaqstandyq qazaqsha sóileydi degen úran bar. Sondyqtan is qaghazdaryn qazaqsha jýrgizu mәselesin dereu qayta qozghau kerek!

7. Orys tili resmy til degen bapty alyp tastau kerek. Biz osylardy jýzege asyrsaq, respublikadaghy kóp diasporanyng biri bolugha «kónip» qalghan qazaq últyn qúlminez aurudan aiyqtyryp, býginde últsyzdyq auruyna úshyraghan jastarymyzdyng últtyq namysyn oyata alamyz. Biz qazirgi úiqyly-oyau kýiden arylmasaq, halimiz búdan jaman mýshkildene beredi. Últtyq mýddeni týgendeuge qazirden bastap kirisuimiz kerek. Óziniz qaranyzshy! Qazaqstanda kóptegen oryssha gazetterding qazaq auyldarynyng auyr túrmysy, iyesiz qalghan auyldar nemese qazaq tili memlekettik dengeyde nege qoldanylmaydy degen mәsele kótergenin kórdiniz be? Olar kerisinshe orys tiline qysym jasaluda, orystar kóship ketti dep ótirik baybalam saludan jalyqpaydy. Biz Ukrainadaghy býgingi jaghdaydan sabaq alyp, Reseyding imperialistik pighylynan osy bastan qorghanuymyz, oghan kez-kelgen jaghdayda qarsy túru qabiletimizdi nyghaytuymyz qajet. Osylay etsek qana aldaghy on jyldyqta biylik basyna keletin kelesi tolqynnyng miyna, sanasyna az da bolsa eng әueli últyn sýngding nәrin sinirer edik.

Biz tәuelsizdik alghanymyzgha 25 jyl bolsa da Memlekettik túrghyda El iyesi qazaq últy ekenin qazaqqa da, basqagha da sezindiruge baghyshtalghan shara qolgha alynbay otyr deuge bolady. Óituding ornyna qazaqtyng jerin, jer baylyqtaryn bәrimiz birigip paydalanuymyz kerek degen әsireqyzyl sózdi kópirtu kýsh aldy. Eldigin saqtaudy kózdegen әr memleket aldymen últtyq (iydentichnosti) birtektiligin qalyptastyrugha úmtylady. Kórshiles ózbek, әzirbayjan, týrkimen, baltyq elderi sóitti. Múny әlemdik tәjiriybeden bayqaugha bolady. Memleket ishindegi úsaq etnikalyq toptar men kirmelerdi (diasporalardy) memleket qúraushy últtyng qúramyna biriktirip, yntymaghy kýshti patshalyq jasaugha úmtylu adamzat tarihynda ejelden bar. Qazaqtyng «Bólingendi bóri jeydi» degen naqyly da әuelde elding tútastyghyn oilaghannan tughan bolatyn. Qazaqstandaghy qazirgi jaghday búlargha mýlde kereghar baghytta damuda. Mәselen, bizding keybir sayasatkerler últty (qazaqstandyqtardy) biriktiruge emes, ózara jikteuge baghyttalghan sayasat jýrgizetin siyaqty. Últtyq mýdde men Últtyq sayasattyng qyr-syrynan habary joq sholaq belsendilerdin, sayasatkerlerdin, әsirese bәzbir orystildilerding jalghan úranshyl, lepirme sózderin tyndap otyrghanda eriksiz osynday oigha ketesin. Saltanatty jiyndarda, meyramdarda minberden sóz bastap, kósemsip jýrgen nәnderding auzynan «Qazaqstanda 130-dan astam últ» túrady degenin estigende, osylar keyde ne sóilep túrghanyna mәn bermey me, әlde kýlli 67% qazaqty týkke týsinbeytin nadan dep oilay ma degen oigha qalasyn. Sebebi memleket halqyn búlaysha últyna qaray bólu býlikshildiktin, qazirgi tilmen aitsaq separatizmnin, ekstremizmning naq ózi. Búlaysha jikteu eshqashan jaqsylyqqa aparmaydy. Joghary lauazymdylardyng búlay sóz saptauy, búlaysha sóz bas­tauy, tipti sayasy qatelik. Sebebi, Qazaqstan jýzdegen últ túratyn federasiya, ne bolmasa qúrama shtattar emes, unitarlyq memleket. Bizding qúramymyzda Reseydegidey avtonomiyalyq respublikalar joq. Biz memleket qúraushy últ – Qazaq degen halyq úiystyrghan birtútas memleketpiz. Sondyqtan elimizdi mekendegen orys, tatar, týrikterdi «orys halqy», «tatar halqy», «týrik halqy» dep emes, elimizdegi etnikalyq toptar dep ataghanymyz jón.

Eshqashan bir memlekette eki patsha bolmaytyny siyaqty, eki til bolmaydy. Sondyqtan birin – resmi, birin – memlekettik til dep bólu qatelik. Búl últtardyng basyn biriktiru emes, alshaqtatu! Osy jerde búdan bylay biz Qazaqstanda pәlenbay payyz orys túrady, olarmen eseptesuimiz kerek dep býkil ukraiyn, nemis, tipti, chuvash pen mordvinderdi de orys sanatyna qosyp, orystyng sanyn kóbeytip sóileude oilanuymyz kerek. Óitkeni, keyingi kezde ukraindardyng da, nemis, mordvinderding de bizdi orys deudi qoyyndar degenin jii estiytin boldyq. Demek, Qazaqstanda 30 payyzgha juyq orys túrady degen sózding ózi ótirik bolghany! Keyde qazaqstandyq últ nemese Qazaqstandaghy halyqtar dep sóileuge qúmarlardyng sóz saptasynan Amerikagha eliktegisi keletindik angharylady. Onyng berjaghynda 25 jyl ishinde tilimizdi óz elining tórine shyghara almadyq. Sonyng bәri az bolghanday qazaq sәbiylerin balabaqshadan, birinshi synyptan bas­tap ýshtildilikke kýshtep oqytugha kiristik. Búl – qazaq últynyng qamyn oilaghandyqtan oilap tabylghan aqyl emes, búl – qazaqty últtyghynan aiyru, últ emes dýbәra birnәrsege – әiteuir qarny toq, kiyimi býtin bolghanyna mәz bir tirshilik iyesine ainaldyru ýshin  ne ózderi, ne shetel mәdeniyettanushylary dep atalatyn qaskóilerding tapsyrmasymen oilap tapqan qaskóilik. Óitkeni, kózin ashqannan aghylshynsha, orysshany aralastyryp sóileytin bayghús sәby erteng taza óz últynyng azamaty bolayyn dese de bola almaydy. Al eng әueli óz últynyng azamaty bola almaghan adam eshqashan keybir orystildiler aitatyn «planetarnyi», «obshechelovecheskiy masshtabtaghy» adam boluy mýmkin emes. Ol – jәy sandyraq! Búl ghylymda da, ómir tәjiriybesinde de dәleldengen nәrse. Amerikada túratyndardyng bәri últymyz amerikalyq deydi degen sóz jalghan. Búl qazaqty adas­tyru ýshin aitylghan aramzalyq. Amerikada qytay – qytaymyn, nemis – nemispin, aghylshyn – aghylshynmyn, zәngi – zәngimin deydi. Federasiya bolghanymen, Resey basshylary qazir qarauyndaghy últtyng bәrin orysqa ainaldyrugha, qúramyndaghy memleketterdi, últtardy orystandyrugha janyn saluda. Olardyng búnysy da osy imperiyany saqtap qaludan, onyng auqymyn keneytuden tughan amal.

Bizding manadan beri aityp otyrghan býkil kemshilikterimiz sonau jyldary biylik qúrghan kommunistik iydeologiyadan әli de irgemizdi ajyratpaghandyghymyzdan bolyp otyr. Áytpese, qazaq memleketining babalar salyp ketken esh eldikinen kem emes óz joly bar bolatyn. Biz búrynghy tektiligimiz jaghynan da, býgingi as ta tók baylyghymyz jaghynan da alyp qaraghanda Aziyadaghy  býkil Alash júrtyna jón silteytin úlaghatker memleket bolugha tiyis edik. Qazaq tarihynyng ón boyyna kóz jiberseniz, qazaqtyng handary men bay-batshalary, biy-myrzalary eng әueli qazaqtyn, qala berdi Alash júrtynyng qamyn oilaghan. Al biz aldymen oryssha oilap nemese orysshany tyndap alyp, sosyn sony qazaqshagha audaryp sóileuge tyrysatyn, orystyng ozyghy men tozyghyn saralay almaytyn kommunister men komsomoldardyn, solardyng jandayshap aqsaqalsymaqtaryn tyndaudyng kesirinen osy úly últtyq qasiyetten, osy úly últtyq paryq, parasattan, últtyq namystan júrday boldyq. Al joghalghandy jónge keltiru qashanda qiyn.

Myrzan Kenjebay, aqyn, QR Mәdeniyet qayratkeri

Abai.kz

 

24 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3244
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5401