IYә, tura osynday atpen «Vremya» gazeti maqala basty. Senbesenizder, saytynda iluli túr. Esterinizde bolca, jurnalist Órken Kenjebekting «It auzyna aghash tyghu» dep atalatyn maqalasy baspasózde jaryq kórgen edi. Búl maqalada taghy sol «Vremya» gazetinde jaryq kórgen «Nasii sformiruit russkoyazychnye...» maqalagha qatysty oy aitylghan edi. «Vremyagha» súhbat bergen Qanat Qabdrahmanov degen jazushy qazaq qoghamynda orystildi qazaqtardyng «myqty» ekendigin aityp edi. Shamasy, Órkenning aitqandary Qanat Qabrdahmanovtyng shamyna tiyse kerek, taghy da «Vremyasyna» jýginipti.

IYә, tura osynday atpen «Vremya» gazeti maqala basty. Senbesenizder, saytynda iluli túr. Esterinizde bolca, jurnalist Órken Kenjebekting «It auzyna aghash tyghu» dep atalatyn maqalasy baspasózde jaryq kórgen edi. Búl maqalada taghy sol «Vremya» gazetinde jaryq kórgen «Nasii sformiruit russkoyazychnye...» maqalagha qatysty oy aitylghan edi. «Vremyagha» súhbat bergen Qanat Qabdrahmanov degen jazushy qazaq qoghamynda orystildi qazaqtardyng «myqty» ekendigin aityp edi. Shamasy, Órkenning aitqandary Qanat Qabrdahmanovtyng shamyna tiyse kerek, taghy da «Vremyasyna» jýginipti.

Myna «Vremya» qútyryp túr. «Ishten shyqqan shúbar jylan» Qabdrahmanovtyng alghashqy súhbatyn «Nasii sformiruit russkoyazychnye...» dep jariyalasa, «Órkenge renjip, «meni týsinbedi» dep qaytadan «Vremyagha» shaghym aitqan halyqaralyq PEN-klubtyng mýshesi, jazushy (qazaqtar ýshin- «jazushysymaq») Qabrdahmanovtyng jana tújyrymdaryn búl gazet tipten aiqaylatyn jiberipti. Taqyryby-«Sivilizasii sozdadut russkoyazychnye...». Qazaqqa qarsy shyqpasa ishken astary boyyna sinbeytin «Vremya» «qarsy soqqyny» kýsheytken tәrizdi. Qanat Qabdrahmanov әu bastaghy «últty orys tildiler qalyptastyrady» degenin tipten kýsheytip, «Órkeniyetti orys tildiler jasaydy» dep bósipti.
Sonymen Qabrdahmanovtyng pәsapasyna sensek, «últty, órkeniyetti qúru mәselesi eng aldymen gumanitarlyq, dýniyetanymdyq sipatta bolsa kerek. Búryn-sondy tarih sahnasyna kelip-ketken órkeniyetter de, qazirgi órkeniyetter de eng aldymen halyqtyng birlikke degen úmtylysy negizinde qúrylghan» deydi jazushy. Áriyne, múnymen kelisuge bolady. Qazaq «altau ala bolsa auyzdaghy ketedi, tórteu týgel bosla tóbedegi keledi» dep birliktin, әsirese últtyng birligining manyzdy ekendigin Qabdrahmanovtan әldaqashan búryn aityp ketken.
Sodan son, Qabdrahmanov «mening oiymsha bizding ortaq ýiimizdegi tynyshtyqty saqtap, bәrimizdi jaqyndastyryp túrghan nәrse- barshamyzdyng tózimdiligimiz. Búl bizge KSRO-dan qalghan mәdeny múra»-deydi. Stop! Sonda Qabdrahmanovtyng úghymynsha, KSRO-dan búryn qazaq ózgeni «aldynan kelse tistep, artynan kelse teuip» jolatpay qoyyp pa? KSRO-dan qazaqqa qalghan eng ýlken «múra» -qúldyq sana ekendigin moyyndasaq kerek-ti. Sol qúldyq pighyldan qútyla almaghan Qabdrahmanov «orys tilinsiz ómir joq» dep qatty aitsaq, «laghyp» ketipti
Endi әr qaray jalghastyrayyq, sonymen Qabdrahmanov «bizde qazir ortaq iydeologiya joq, bәrimiz birdey sóileytin ortaq til de joq. Biz әrtýrlimiz, biraq bir-birimizge tózimmen qaraymyz, «mysyqtileuli» emespiz» deydi. Áriyne, iydeologiya mәselesimen kelisemiz. Alayda, til mәselesinde kedergi jasap jýrgender osy Qabdrahmanov siyaqtylar ekendigin úmytpasaq kerek. Ras, qazaq ózgeler ýshin «mysyqtileuli emes», biraq ózgeler «syigha- syi, syragha -bal» jasay ma? Joq әriyne. Eger qazaq ózining últtyq mýddesi turaly aita bastasa ony «bizding qúqymyzdy shektep jatyr» dep baghalaytyndar az emes. Kýzdegi Zaharovtyng mәlimdemesi, Qyzyljargha qatysty dau sonyng aighaghy.
Taghy sol «Vremyadaghy» «jana» maqalagha oralsaq Qabdrahmanov «Tózimdilik mәdeniyeti- bizding tua bitken qasiyetimizding biri, alayda onda qazirgi dәuirding iydeologiyasy joq. Tipti, onda basqasha sipattaghy qoghamdyq-sayasy qúrylym sharttaryndaghy jalpygha birdey mәdeny qoghamdasudy qoldaugha qajetti naqty iydeya da joq» deydi. Demek, qazaqtyng kenqoltyq boluy býgingi kýnning talaptaryna sәikes kelmeytin kórinedi. Sondyqtan, janadan mәdeniyet qalyptastyru kerek bolyp túrghan synayly. Qabdrahmanovtyng logikasy.
«Kez-kelgen elding mәdeniyetining negizinde últtyq dýniyetanym jýiesi jatyr. Eger osy jýie adamdardy bólip-jarmaytyn bolsa, sol elde barshanyng kónilinen shyghatyn órkeniyet qalyptasady» deydi myna myrza. Dúrys. Dýniyetanym mәselesi manyzdy. Biraq, qazaqtyng dýniyetanymynda adam týgili, aiuandy da zәbir-japagha qimaytyn «obal» úghymy bar. Býgingi tatulyq pen birlikti saqtaugha sol da jeter edi. Biraq, Qabdrahmanov jana dýniyetanym qalyptastyrghysy keletin tәrizdi.
Taghy da «Eger últtyq dýniyetanym ishtey qayshylyqtargha toly bolsa, onyng bólimderi bir-birine qas bolsa, onda eldegi birlik pen órkeniyet jayly sóz qozghau da artyq»-deydi. Bir últtyng dýniyetanymy san-saqqa bólinedi degendi búl myrza qaydan shyghardy? Sonda Qabdrahmanov qazaqtyng tanymy ózgeretindey bәlen dinge bólindi dep oilay ma? Qazirgi mәsele tek tilden tuyndap otyr ghoy. Dýniyetanym degen auqymdy mәsele. Onda din de, til de, salt-dәstýr de jatyr. Qazirgi kezde oryssha sóileytin qazaqtardyng arasynda salt-dәstýrdi saqtaytyndar da kóp. Barlyghy Allagha senedi deuge bolady. Sonda, orystildi qazaqtar men qazaq tilinde sóileytinderding arasynda dýniyetanymdyq qayshylyq bar deuge bola ma? Ras, aiyrmashylyqtar joq emes, biraq ol dýniyetanymdyq dengeyge kóterilmegen mәseleler.
«Bizding últtyq dýniyetanymymyz qanday? Qazir ol kem degende 3 týrli bólimnen túrady: 1) ózderin «últshyl-patriottar» dep ataytyn adamdar jýrgizip jatqan iydeologiya; 2) qalalyq, әsirese orys tildi qazaqtar qalyptastyrghan iydeologiya; 3) orys túrghyndardyng iydeologiyasy» Búl da Qanat Qabdrahmanovtyng sózi. Onyng oinysha dýniyetanym osy eken. Yaghni, iydeologiyamen ólshenetin bolsa kerek.
«Búl mәselede orystar «últshyl-patriotardyn» ústanymdaryn týsinbeydi jәne qabyldamaydy, al últshyldar óz kezeginde orystargha jau pighylda, qynyr, orystar olarmen qazaq tilinde sóileskisi kelmeydi. Eger osy toptardyng arasynda orys tildi qazaqtar dempfera bolmasa, onda olardyng arasynda qaqtyghys bolmauy mýmkin emes, tipti әldeqashan shyqqan bolar edi»
Búl da Qabdrahmanovtyng «Vremyadaghy» bylapyty. Sonda, qazaq últynyng ortaq mýddesin joqtap jýrgen «últshyl-patriottar» qoldaryna qaru alyp, orystardy atyp-aspaq niyette me?! Eng qynyr últshyldyng ózi mәseleni búlay qoymaydy. Álgi Zaharov degenning «biylikte bizdi jaqtaytyn 20 shaqty sheneunik bar» deui osy Qabdrahmanovtargha qarata aitylghan shyghar. Orysshyl bolyp ketken osynday últsyzdar halyq aldyndaghy aiybyn moyyndap, ýirige qosylugha talpynghannyng ornyna, ózderin aqtaumen әlek bolyp jýr. Orys tildi qazaqtar eshqashan últshyldar men orystardyng arasynda dempfera bolghan joq. Onyng qajettiligi de az.
«Últshyl-patriottarda» tek olar ashyq aitatyn bir ghana iydeya bar. Ol-Qazaqstanda barlyq túrghyndar qazaqsha sóileui tiyis. Qazaq tilining basymdyq aluyn eng aldymen qoghamda qazaq mәdeniyetining basymdyqqa ie boluy dep baghalaugha bolady». Búl da sol Qabrdahmanovtyng aitqandary. Sonda, memlekettik tilde barshanyng sóileui zangha tompaq kele me? Orys tildiler «batystyng mәdeny qúndylyqtaryn orystyng tilinsiz iygere almaymyz» degen oidan arylmay jýr. Mynau da sonyng kórinisi. Tipti, Qabdrahmanov «mәdeniyet» dep orystardyng úghymy túrghysynan qarastyratyn tәrizdi. Qazaqtyng salty men dәstýri, tili men dini, óneri, tipti ómir sýru salty da mәdeniyet. Týrikting ataqty aqyny Mehmet Akif Ersoy batysshyldardyng «mәdeniyet» degenine «Mәdeniyet- dep jýrgendering jalghyz tisi jalghan jyrtqysh. Mende iman toly keudem bar» dep jauap beripti. «Vremyanyn» «túraqty kliyentine» de osylay deuge bolatyn shyghar.
«Últshyl-patriottar» qanday qazaq mәdeniyetin úsynady? Orystandyru bolmay túrghan kezdegi babalarymyzda bolghan mәdeniyet pe?
Biraq, orystandyru tek tildik baghytta ghana emes, eng aldymen órkeniyet túrghysynda Qazaqstanda 250 jylgha jalghasqan joq pa?
Sonda, bizding tarihymyzdan eki jarym ghasyrdy qalay alyp tastaysyz? Bizding sanadan eki jarym ghasyr boyy halyq retinde nemen ómir sýrgenimizdi qaytyp alyp tastaysyz? Osy ghasyrlar ishinde halyqta payda bolghan dýniyelerdi qalay alyp tastaysyz?
Qazaqtardy orystandyrudyng aqyrghy nәtiyjesi retinde orys tildi qazaqtar payda boldy» deydi Qabdrahmanov. Ras, eki jarym ghasyr ishinde kóp dýnie joghalttyq, biraz dýniyege de qol jetkizdik. Biraq, eng ýlken qorlyq-orystildi qazaqtardyng payda bolghandyghy. Shamasy, odan da ýlken qorlyq sol orystildilerding ýirige qosylghysy kelmeytindigi bolsa kerek. Qabdrahmanov jantalasyp ózderining de qazaq qoghamy ýshin qajet ekendikterin, «shirigen júmyrtqa» emes ekendikterin aityp jatyr. Dәleldemek niyette. Ári qaray...
«Orys tildi qazaqtardyng ruhyn joghaltatan úshqarylyq-kosmopolitizm» Bәrekeldi, Qanat Bayanúly! Osy joly dúrys aittynyz. Siz de osy komopolitizmnen arylsanyz abzal bolar edi. Átten, biraq...
«Últshyl-patriottardiki»-shovinizm» Toqtanyz, Qanat Bayanúly. Kelispeymiz. Últshyldar jer-su men qalalargha bayyrghy ataudy qaytar dese, «20 jyl boldy, memlekettik tildi ýirenbedinder. Ýirensendershi» dese, «bәrimiz qazaqsha sóileyikshi», «jerding asty men ýstindegi baylyq tistegenning auzynda, ústaghannyng qolynda ketpesin» dese shovinizm be? Qatalespesem, «Kýn kósem» Lenin joldas «Az últtardyng últshyldyghy-tarih sahnasynan ketpeuding jolyndaghy jantalas, Iri últtardyng últshyldyghy-shovinizm» depti. Eger osy túrghydan qarastyrar bolsaq, qazaqtyng últshyldyghy HHI ghasyrda ózgemen terezesi teng boluy ýshin, dәlirek aitsaq últ retinde ómir sýrui ýshin jasap jatqan jankeshti qadamdary. Al, Siz basqasha sayraysyz?
«Osy eki úshqarylyqtyng kónilge qonymdy ortasy qaysy?
Sóz joq biz, «últshyl-patriottardyn» úrandarynan bayqalatynday HÝII ghasyrgha orala almaymyz.
Sol siyaqty, halyq retinde HHI ghasyrda da mәdeny túrghyda qúryghymyz kelmeydi» Búl sózder de Qanat Bayanúlyna tiyesili. Búl kisini de jazushy deydi-au. Qazir qay últshyl HÝII ghasyrgha oralyp, «mal baghayyq, atpen jýreyik, elimizdi nayza- qylyshpen qorghayyq» dep jýr. Últtyng mýddesin joqtaushylar tek, búrynghy әdemi mәdeniyetimiz qayta janghyrsyn, «dәstýrding ozyghyn alyp, tozyghyn tastayyq» dep jýrgen joq pa? Qanat Bayanúly múny úqpady. Óresi jetpedi-au shamasy.
«Býginde ýsh topqa bólingen adamdardy , bizderdi biriktire alatyn últtyq dýniyetanymnyng zamanauy jýiesi qanday boluy kerek?
Búl jýie kosmopolittik bolmauy kerek ekendigi týsinikti. Óitkeni, kosmopolitizm, mәdeniyetsiz, adamy qúndylyqtardan ada. Sonymen birge ómirding jana pәlsapasy mәdeny ómirden bir etnikalyq mәdeniyetke jatpaytyn adamdardy shygharyp tastaytyn shovinizmge de negizdelmeui kerek.
Jana qazaq mәdeniyeti tartymdy, adamdardy bir-birinen alystatatyn emes, biriktiretindey boluy kerek.
Orys tildi qazaqtar orys mәdeniyetine jaqyndau, biraq orys mәdeniyetining ókilderi emes. Kóp jaghdayda biz babalarymyzdyng dәstýrli mәdeniyetine de jaqynbyz, biraq onyng tolyq múrageri de emespiz. Osy eki mәdeny jaqyndyghymyz bizde tózimdilik pen ashyqtyqty qalyptastyrady. Orys tildi qazaqtar ýshin negizi bәrin joqqa shygharu iydeyasy jat» Týu, mynau qatty ketti. Qanat Qabdrahmanovty aitam. Búl kisi eldi biriktiruding ornyna, iritkining kókesin ózi salyp otyrghanyn bilmeytin tәrizdi. Sonda, orys tildi qazaqtar janadan mәdeniyet jasap, órkeniyet qúrmaq pa? Onsyz da úly órkeniyet jasaghan babalardyng múrasyn janghyrtyp, HHI ghasyrda qazaqtyng ruhyn jana tehnologiyalar arqyly, eren enbek pen bilim arqyly, últtyq auyzbirshilik arqyly әlemge pash etu bar qazaqtyng múraty bolsa kerek-ti. Al, mynau bir últty birneshege bólmek niyette otyr.
«Orys tildi qazaqtardyng basty artyqshylyghy -otandyq mәdeniyetke sezimtaldyqpen qarauda emes, sanaly týrde zer saluynda. Búl kózqaras kópti kórgen, kóp nәrse joghaltqan jәne ózderine ne qajet ekendigin biletin adamdardyng ústanymy. Biz ómirding manyzdy mindeti retinde qazaq tilining basymdyqqa ie boluyn kýshtep tanudy emes, otandyq órkeniyetting modelin qalyptastyrudy baghalaymyz. Qazaq tili-búl ózin-ózi kórsetu qúraly, mәdeniyet qúraly, biraq mәdeniyetting dәl ózi emes. Qazaq tiline layyqty oryn beriletin jana mәdeniyet jasalyp jatqan kezde, búl tilge eshtene de qauip tóndirmeydi» Taghy da sol Qanat Bayanúlynyng әngimesi búl. Qabdrahmanovtyng búl sózi әri-beriden son, barsha qazaqty qaralau. Tipti, orystildi qazaqty últ retinde bóludi kózdeytin tәrizdi. «Qazaq tildi qazaqtardan artyqpyz» deydi. Olar kez-kelgen mәselege sanaly týrde zer salatyn kórinedi-mys. Yaghni, Qabdrahmanov siyaqtylardy aitam. Sonda, biz, myna qazaq tilin qúral etkender (Qanat Bayanúylynyng úghymynsha «qazaq tili-mәdeny qúral») snasyz boldyq pa? Bәrine emosiyamen qaraytyn boldyq qoy? Kim qazaq tilining basymdyqqa ie boulyn kýshtep tanghaly jatyr? Kerisinshe, talay uaqyt berip, týsinistikpen qarap, «qúldyqtyng qamyty batty ghoy, asyqpay ana tilderin ýirener» dedik emes pe?! Sóitsek, Qabdarhmanov siyaqtylar ózderinshe mәdeniyet jasamaq niyette eken. «Vremyadaghy» maqaladyn osyny úqtyq.

«massagan.com» sayty