Jýrsin Erman: «Alash bar da - aitys ólmeydi»
Qazaq halqynyng ghasyrlar boyy kýtken tәuelsizdigimen ilese onyng tól óneri - aitys ta janghyryp, jana sipatta halyq ómirine endi. Búl salany órkendetude enbek sinirgen azamattardy sanamalasaq, bir qoldyng sausaqtarynyng ózi artylyp qalary haq. Áytkenmen, sol aitystyng úimdastyrylyp, halyqtyng qúmaryn qandyruyna múryndyq bolghan jandardyng ózderin týrtpektep, jeke mýddeler qaqtyghysynyng ortasynda jeke túlghany bylay qoyyp, halyqtyng bayyrghy tól ónerin de kókpargha salyp jibergenderin әlgindey jolbiykeler angharghan da joq. Elbasynyng atyn jamylyp, erlerge auyz salghandardyng әreketteri Preziydentting qúlaghyna jetip, biraz uaqyt toqtap qalghan aitys sony serpinmen algha basty.
Biz de osy iygi habardy estip, qazirgi uaqyttaghy aitystyng birden-bir janashyry bolyp dausyz esepteletin aqyn Jýrsin Ermangha jolyghyp súhbattasqan edik. Qysqa da bolsa, naqtyly jauaptarymen ol kisi talay mәselege qatysty ótkir pikirlerin bizben bólisti.
- Jýrsin Moldashúly, songhy kezderi aitystyng toqyrap qalghany turaly әrtýrli әngimeler aitylyp jýr ghoy. «Osy aitystyng tóniregindegi qalyptasyp, beleng alyp ketken ahual turasynda Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaevqa aitylmady ma, jetkizilmedi me?» degen saual halyq kókeyin tesip jýrgeni belgili...
Qazaq halqynyng ghasyrlar boyy kýtken tәuelsizdigimen ilese onyng tól óneri - aitys ta janghyryp, jana sipatta halyq ómirine endi. Búl salany órkendetude enbek sinirgen azamattardy sanamalasaq, bir qoldyng sausaqtarynyng ózi artylyp qalary haq. Áytkenmen, sol aitystyng úimdastyrylyp, halyqtyng qúmaryn qandyruyna múryndyq bolghan jandardyng ózderin týrtpektep, jeke mýddeler qaqtyghysynyng ortasynda jeke túlghany bylay qoyyp, halyqtyng bayyrghy tól ónerin de kókpargha salyp jibergenderin әlgindey jolbiykeler angharghan da joq. Elbasynyng atyn jamylyp, erlerge auyz salghandardyng әreketteri Preziydentting qúlaghyna jetip, biraz uaqyt toqtap qalghan aitys sony serpinmen algha basty.
Biz de osy iygi habardy estip, qazirgi uaqyttaghy aitystyng birden-bir janashyry bolyp dausyz esepteletin aqyn Jýrsin Ermangha jolyghyp súhbattasqan edik. Qysqa da bolsa, naqtyly jauaptarymen ol kisi talay mәselege qatysty ótkir pikirlerin bizben bólisti.
- Jýrsin Moldashúly, songhy kezderi aitystyng toqyrap qalghany turaly әrtýrli әngimeler aitylyp jýr ghoy. «Osy aitystyng tóniregindegi qalyptasyp, beleng alyp ketken ahual turasynda Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaevqa aitylmady ma, jetkizilmedi me?» degen saual halyq kókeyin tesip jýrgeni belgili...
- Búl súraghyna jauap bersem, qoyghaly otyrghan talay súraghyna jauap beriledi. Aytys, keyingi alty jylda kórsetilip kelgen aitys songhy eki jylda jabyq túrdy. Aytystyng toqtatylghany ras, efirden de alyp tastady. Qazir Qazaqstanda belsendi týrde aitysyp jýrgen 50-60 shamaly aitysker aqyn bar. Olardyng arasynda osy kýni ghylym kandidattary men doktorlary da bar. Elding basyn biriktirip, kókeyindegisin jerine jetkize, kesip aita alatyn aitys siyaqty publisistikalyq janrdy Elbasynyng jauyp tastauy mýmkin emes edi. Óitkeni, Preziydentting ózi keshegi Sýiinbay, Jambyldyng aulynan shyqqan, solardyng jyrlaryn tyndap, shapanyn iyiskep ósken azamat. Keyingi jolbiykeler Elbasynyng atynan әr jerge aitqyzyp kýrdeli de kemenger ónerdi toqtattyrdy. Mine, bir ay boldy, memleketting ózining úiymdastyruymen, Mәdeniyet ministrligining qoldauymenen Astanada ýlken aitys ótkeli jatyr. Atalghan sharagha búrynghy aitystardyng jenimpazdary, atap aitsaq, Amanjol Áltaev, Rinat Zayytov, Aynúr Túrsynbaeva jәne basqalar siyaqty belgili «sen túr, men atayyn» deytin belgili aqyndar, sosyn elimizding birqatar oblystarynda ótkizilgen irikteu jarystarynda ekshelip shyqqan jas aqyndar qatysqaly otyr. IYә, óte jas jigitter shyghyp jatyr. 10-11 synyptardyng oqushylary da bar. Búl aitysymyz ózi myna Astanadaghy EQYÚ-nyng sammiytinen keyin tura 10 kýnnen keyin, yaghny jeltoqsannyng 10 men 11-i kýnderi ótpekshi. Áriyne, sammit - memleketimizding ómirindegi ýlken uaqigha. Ánsheyin aqsha shashu bolyp jatyr degen de әngimeler shyghyp jatyr. 15 jyl búrynghy Selinograd qalasynda, odan keyingi Aqmola, keshe ghana Astana atanghan qalada әlemning 61 memleketining basshylary, onyng ishinde 21 memleketting preziydentteri bas qosqaly otyr. Múndaghy jiyn qorytyndysynda qabyldanar qújatqa qol qoyyldy degen sóz - Qazaqstannyng aty әlemge jayyldy degen sóz. Onsyz da tekke, olay-bylay shashylyp jatqan aqshanyng nesin qyzghanamyz.
Biz qazaqtyng ghasyrlar boyy ansap kelgen tәuelsizdigining jemisin endi kórip kele jatyrmyz ghoy. Endi tyrnaq astynan kir izdey bermey, sol tәuelsizdikti órkendeterde qay jerden qanday mәseleler qolbaylau bolyp jatyr, qalay qaray jýruimiz kerek, qaytsek ruhymyzdy joghary kóteremiz degen mәsele tolghandyrugha tiyis. Sondyqtan, mening enshime taghdyrdyng jazuymen qazaq halqynan Aytystyng joly ashylghanyn aityp, júrtshylyqtan sýiinshi súrau baqyty tiyip túrghanyn aitpay kete almaymyn.
- Jýrsin Moldashúly, endigi bir bilsek degen jayt - aitystyng janghyruy tәuelsizdikting aldynda-aq bastalghan. Mening biluimde, kezinde Almaty qalalyq partiya komiytetining әlde birinshi, әlde ekinshi orynbasary bolyp jýrgen shaghynda Izbasar Baltabaev degen kisi de sonau 70-shi jyldardyng orta tústary shamasynda bir mәrte qolgha alyp kórgen eken. Ol kisiden Qazaq radiosynda istep jýrgen kezimde súhbattasyp, bir-eki habar da jasaghan edim.
- Onyng ras, aitysty kóterudi men televiziyada jýrgen jyldary qolgha aldym. Respublikalyq dengeyde teledidardan kórsettik. Izbasar Baltabaev degen kisi bolsa, ol kisi sol kezde rasynda da ózing aitqan jerde qyzmet atqarghan. Onyng úiymdastyrghan aitysyn M. Áuezov teatrynda ótkenin ózim kórgenmin. Ol uaqyttaghy aqyndar partiyanyng qatang baqylauymen qaghazgha jazylyp qoyylghan mәtindi aldaryna jayyp qoyyp aitysatyn. Al, biz kәdimgi suyryp salyp aitysatyn, ayaq astynan sóz tauyp aitatyn aqyndardyng sayysyn úiymdastyrdyq. Shyn mәninde halyqtyng aiyzyn, qybyn qandyratyn aitys sol ghoy.
- Al, endigi bir jayt - aqyndarymyz aitys toqtatylghannan keyin shashyrap, әrqaysysy әrtýrli salagha ketipti. Al, anau Rinat Zayytov degen jigitimiz, tipten, «rep» degen janrgha oiysyp ketipti desedi...
- Búl jerde eki mәsele bar. Rinattyng az uaqyt muzykanyng sol janryna bet búrmaq bolghany ras. Biraq, kóp nәrseni jete bilmegendikten, birqatar kisilerding synyna da úshyrady. Rinat Zayytov - «reptin» de, eshtenening de emes, aitystyng bel balasy. Onymen ózim sóilesip, aqyl-kenesimdi aitqannan keyin, beti beri qaraghan. «Aqyndardyng shashyrauy» degen túrghydan aitatyn bir manyzdy mәsele - myna dinge baylanysty bolyp túr. Bizding Qazaqstanda din degen óte kýrdeli mәselege ainaldy. Dinning týrli aghymdary aqyndardy әrtýrli joldargha salyp túr. Birimiz uahhabist bolsaq, endi birimiz bayaghy ata-babalarymyzdyn, payghambarymyzdyng jolymen ketudemiz. Bireuler qoshtaydy, bireuler qoshtamaydy. Qajylyqqa baryp kelgender bar, solardyng arasynda dombyrany «haram» dep, «óleng jazu kýnә» dep jýrgenderi bar. Mysaly, alty alashqa belgili Múhamedjan Tazabekovten aitysker retinde aiyrylyp qaldyq. Balghynbegimizding de solqyldap jýrgen jayy bar. Búl endi kórip-bilip otyrghan nәrsemiz.
Esh uaqytta da Islam dini ólenge tyiym salmaghan. Payghambarymyzdyng hadisterinde de bar. Ol ózining sahabalaryna aitady: «Ár elge dindi aparghanda sol elding saltyna, dәstýrine layyqtandar, soghan beyimdender!» deydi. Tipten, keletin bolsan, bizding qasiyetti Qúran Kәrimning ózi de ólenmen jazylghan nәrse. Úly ólenmen! Endi kelip ayaq astynan «Oybay, Islam dini ólenge tyiym salady eken!» deydi. Din - memleketke de, halyqqa da qyzmet etui tiyis.
- Endigi súraghymyz - osy sharanyng bayandy bolaryna senuge bola ma?
- Osy mәseleni osydan bir apta búryn Preziydent әkimshiligi jetekshisining orynbasary shaqyryp әngimelesti. Men dәl osy súraqty dәl osylay qoyyp kórdim: «Búdan keyin ne bolady?». Maghan berilgen uәde - ol kisiler aitystyng mәn-maghynasy, kórkemdik-iydeologiyalyq sipaty jaghynan sapasy joghary bolsa, ony teledidar men radiodan nasihattaugha barlyq esik ashyq bolady. Búl jerde kózdelgen ýdeden shygha bilu - ózimizge, aqyndardyng aita bilu qabiletine baylanysty bolyp kórinedi.
- Osy jerde taghy bir kókeytesti mәsele shyghady ghoy: senzura jaghy qalay bolmaq?
- Senzura әr uaqytta bolghan. Senzura eki jaqtan da bolady. Birinshisi - biylik tarapynan: «mynany - aitugha bolady, anany - aitugha bolmaydy» degen qatang talap qoyylady. Osy týsirilgen aitysty efirden beru kezinde teledidardyng senzurasy bolady. Shyday almay qatty ketip qalghan tústaryn alyp tastap otyrady. Ekinshisi - aqynnyng ózining ishindegi, sanasy men kókiregindegi senzura. «Mynany aitsam, jaqpay qalam-au» degen sipattaghy. Áriyne, biylik óz aqshasyn tólep aitysty ótkizip otyrghanynda «ayt, aitpa!» degenge renju orynsyz. Aqyndardyng sheberlikteri osy jerde syngha týsui tiyis. Yghytyn tauyp, tigisin jatqyzyp, әngimeni aita bilse, kez kelgen әngimeni jerine jetkizuge bolady. «Aqynmyn» eken dep, «auyz ózimdiki eken» dep, aua jayyla beruding qajeti joq. Halyq kýtken sózdi aitu kerek. Sauatty, mәdeniyetti týrde, eshkimning ar-namysyna tiymey, qorlamay aita bilse. Halyqtyng kókeyindegisin...
- Songhy súraq. Osy qolgha alynyp jatqan, yaghny janghyrtylyp jatqan aitystyng basshylyghy, atqaru júmystaryndaghy qyzmet bólinisteri qalay jýzege asyrylmaq?
- Ótkeli jatqan aitystyng barlyq qarjylyq, basshylyq jaghyn Mәdeniyet ministrligi, onyng Mәdeniyetti qoldau qory kóterip otyr. IYdeologiyalyq basshylyq - osy aitystyng kópten bergi qamqorshysy, qazaqtyng abyzy atanyp jýrgen Myrzatay Joldasbekovtyng qolynda. Al, búrynghysynsha, qara júmystaryn atqaru, úiymdastyru, dayyndau, shaqyru-keltiru, baghyt beru, teledidargha jetkizip, ony montajdap efirge beru júmystary - mening moynymda.
Týiip aitqanda, barlyghymyzdyng da iyleytinimiz bir terining púshpaghy bolmaghy aidan anyq aqiqat.
- Ángimenizge rahmet!
Súhbattasqan Beybit Tólegenúly,
«Aspekt M» әleumettik-gumanitarlyq zerttteuler
ortalyghynyng sarapshysy
Týpnúsqadaghy taqyryp: ««Halyq barda, qazaq barda aitysty alatayday býldiru mýmkin emes»»
«aspect-m.kz» sayty