Qarashanyng songhy aptasynda Astana tórinen Alash balasyn әruaqtandyrar sýiinshi habar jetti. Búl -  miss myrzalar men sem aghaylardyng basyn qosyp, aiday әlemge sauyn aitqan Sammit deseniz, qatelesesiz. «Tolghauy toqsan, tolghaghy myn-san» qazaq mәdeniyetining tym terendegi iyirimderin pash etetin, almaghayyp zamanalar men alapat ghasyrlardan qonyr ýni aman-esen býginge jetken, qasiyetti qara shanaghynan últymyzdyng sheri men shemeni, qayghysy men múny, quanyshy men shattyghy qatar saulaghan qart dombyra turaly izgi habar. Astanadaghy L. N. Gumiylev atyndaghy Últtyq uniyversiytetting «Týrkitanu jәne Altaytanu» kafedrasynyng diyrektory, tarihshy Qarjaubay Sartqojaúlynyng osy aptada «Dala men Qala» gazetinde «Atadombyra» atty maqalasy jaryq kórdi. Ghalymnyng alash balasynan sýiinshi súraytynday jóni bar eken. Sonau V ghasyrda «Bastylyny enkeytip, tizelini býktirgen» babalarymyz qolyna alyp talay kýilerdi kýnirente shertken qara dombyra týrkilerding baghzy ataqonysy altyndy Altay tauynyng shyghys qaptalyndaghy bir ýngirden tabylypty. Ghalym Q. Sartqojanyng aituynsha, búl dombyrany 2008 jyly qazirgi Mongholiyadaghy Altay taulary silemining biri Jarghalant-Qayyrqan shyndaryna qarasty «Ómnóhón aman» degen jerine ornalasqan «Ýngirtas» mekeninen jergilikti shopan N. Dandar tapqan.

Qarashanyng songhy aptasynda Astana tórinen Alash balasyn әruaqtandyrar sýiinshi habar jetti. Búl -  miss myrzalar men sem aghaylardyng basyn qosyp, aiday әlemge sauyn aitqan Sammit deseniz, qatelesesiz. «Tolghauy toqsan, tolghaghy myn-san» qazaq mәdeniyetining tym terendegi iyirimderin pash etetin, almaghayyp zamanalar men alapat ghasyrlardan qonyr ýni aman-esen býginge jetken, qasiyetti qara shanaghynan últymyzdyng sheri men shemeni, qayghysy men múny, quanyshy men shattyghy qatar saulaghan qart dombyra turaly izgi habar. Astanadaghy L. N. Gumiylev atyndaghy Últtyq uniyversiytetting «Týrkitanu jәne Altaytanu» kafedrasynyng diyrektory, tarihshy Qarjaubay Sartqojaúlynyng osy aptada «Dala men Qala» gazetinde «Atadombyra» atty maqalasy jaryq kórdi. Ghalymnyng alash balasynan sýiinshi súraytynday jóni bar eken. Sonau V ghasyrda «Bastylyny enkeytip, tizelini býktirgen» babalarymyz qolyna alyp talay kýilerdi kýnirente shertken qara dombyra týrkilerding baghzy ataqonysy altyndy Altay tauynyng shyghys qaptalyndaghy bir ýngirden tabylypty. Ghalym Q. Sartqojanyng aituynsha, búl dombyrany 2008 jyly qazirgi Mongholiyadaghy Altay taulary silemining biri Jarghalant-Qayyrqan shyndaryna qarasty «Ómnóhón aman» degen jerine ornalasqan «Ýngirtas» mekeninen jergilikti shopan N. Dandar tapqan. Al múnyng qúdireti nede deysiz ghoy, esterinizde bolsa qazaqtyng abyz aqsaqaly, biyl jazghytúrym ómirden ótken etnograf-ghalym Jaghda Babalyq Alataudyng baurayynan sonau jyldary dombyra men biylep jýrgen adamdardyng beynesi qashalghan tasty tapqan bolatyn. Júrt búl suretti keminde 4 mynjyldyq tarihy bar deskeni esimizde. Ony Almatydaghy  QR Ortalyq memlekettik múrajaygha ótkizgen aqsaqal, keyindep sol tastyng joghalyp ketkenin ashyna aityp, qapalanyp edi. Juyrda sol tas múrajaydyng әldebir eleusiz zattar qoyatyn búryshynda shang basyp jatqan jerinen tabylypty dep estidik. Oghan da shýkir... Aytpaghymyz búl emes. Jaghda atamyz qazaqtyng dombyrasynyng tarihy sonau jyl sanauymyzdan búrynghy mynjyldyqtargha sheru tartatynyn dәleldegisi kelgenimen, kópshilik onsha zer sala qoymaghan. Al myna dombyra sol kisining uәjin naqtylay týsetini kәmil. Sebebi, dombyrany jan-jaqtyly zerttegen monghol ghalymdary men Q. Sartqojaúly shamamen V ghasyr mólsherinde týrki qaghanatynyng shep jayyp, úly saharany biyleuining aldynda әldebir týrki kýishisi ústaghan dombyra dep tújyrymdap otyr. Qarjaubay Sartqojaúly búl dombyranyng eng ýlken qúndylyghy - dombyranyng moynynda bir jol bayyrghy týrkilerding bitik (runa) jazuy barlyghynda deydi Onda ne dep jazylghan deysiz ghoy.  Oqynyz: «Júpar kýy әueni bizdi sýiispenshilikke bóleydi!». Ghalym bayyrghy týrik bitigining grammatikasy reformalanbay (552-570 jyldary reformalanghany tarihtan mәlim) túrghanda jazylghan jazu ekenin aitady múnyn. Oqu ýshin biraz izdenisterge barghanyn dәlel-dәiegimen keltiripti. Syrtqy betine búghynyn, búlannyng suretteri salynan dombyranyng shanaghy, tiyegi, pernelerining oryny sol kýii saqtalghan. Taghy bir aita keterligi, ýngirden bir adamnyng qanqasy, qazaqy er-túrman, sadaqtyng odqtary, qayqy qylysh, taghy basqa zattar qazyp alynghan.

Sonymen, qazaq mәdeniyeti taghy bir baghzy baylyghymen tolyqty. Sebebi, Qarjaubay Sartqojaúly qazirgi mәdeny janalyqtargha sýiene otyryp, búl dombyra dýniyejýzi shertpe aspaptarynyng eng kónesi ekenin aityp otyr. Al ol kezde týrkiler әldeqashan qara dombyrasyn qolyna alyp, «júpar kýy әuenine» balqyp, úly da úlyq mәdeniyetin pash etip ýlgirgen. Demek, bizding dombyranyng tarihy sonau erte ghasyrlardyng kerueninen syr suyrtpaqtaydy. Jyl sanauymyzgha deyingi mynjyldyqtar kókjiyeginen dombyranyng ýni saulaghanyna búl búltaptpas dәlel. «Qazaq HH ghasyrdyng basynda Kenes odaghynyng zorlyghymen últ bolyp qalyptasqan» degen mәngýrt tújyrym,  yaki, «HV ghasyrda ayaqastynan payda bolghan jabayy halyq» degen kózqamandyq kózqaras, «Týrkiler jyl sanauymyzdyng VI ghasyrynda payda bolghan taghy taypalar odaghy» deytin qasang qaghida, «búlarda mәdeniyet bolghan joq, mәdeniyetting belgileri ghana boldy» dep úrandatatyn topas týsinikting qanshalyqty ayanyshty ekeni osydan-aq belgili.

Abyz dombyra, anyz dombyranyng ýnine qúlaq týr, Alash balasy! Sening kiyeng de, iyeng de, úmytylghan ótkening de sonda. Sol ýnmen sen joghaltqanyndy tabasyn, óshkenindi jandyrasyn. Sebebi, sening mәdeniyetindey úly mәdeniyet, sening órkeniyetindey úly órkeniyet joq ghalamda! Sening ata-babang Atadombyranyng shanaghynan myndaghan kýilerdi bebeuletip, sary dalany әnge masaytyp jýrgende, әldekimder saqaly sapsiyp Sibirding syzdy ormandarynda jalanbút bezip, Jaratqannan tek tiri jýrudi ghana súraytyn edi. Sening jaujýrek arghy atalaryng Kýltegin men Tonykókting kókmәrmar tastargha oighan jazuynan ruhyn izdep, qayyrylmas jyldargha qart dombyramen basu aitqanda, jalantós bahadýrleri shýrshitterdi talqandap, Úly Dalany birlikke keltiruge qaytadan san mәrte úmtylghanda bәzbireuler ormannan shyqpaq týgili, búttaryna japyraq baylaq, birin-biri «qualap» әli jýrgendi sol ormanda. Shynghyshandy «Aqsaq qúlanymen» egiltip, basyn iydirgende, bәzbireuler әli de sol qaratýneginde qamalyp, shyghargha jol taba almay sandalghan-dy. Toqtamystyng qoly topalanyn shygharyp, atty әskerimiz Sibir ormandaryn kesip ótken tústa, bәzbireuler shylbyrymyzgha jabysyp, ýzengimizdi sýigeni de kýni keshe edi-au... Sol bir jyldardaghy ruhyndy qayta tap, qayrattan, qazaq oghlandary!

Dombyrang ne deydi, sen ne deysin?! Oilan da, tolghan!.. Onyng tilin úq, óz dilindi tap!

«Abay-aqparat»