«Eshki soysa da, qasapshy soysyn». Keremet aitylghan! Alayda, «auzy qisyq bolsa da, baydyng balasy sóilep otyrghan» qoghamymyzda búl әzirshe mýmkin bolmay túr. Oghan sebep: paraqorlyq, sybaylastyq, «tanysy bardyn-shansy bar» degen sózding qaytkende jýrip túrghany. Ózgesin bylay qoya túryp, ózim jýrgen salanyng «bylyqtaryn» jurnalistikagha ayaq basqannan kórip kelem. Oqugha qújat tapsyryp túrghanymda sol kafedranyng bir dosenti: «Aynalayyn, aghylshyn tilin tandaghan ekensin, búl jerde ne bar deysin, qújatyndy qaytaryp alyp, basqa mamandyqqa tapsyr» degenine namystanyp, qaytpay, jurnalistikagha tapsyrghanmyn. Ókinbeymin! Biraq...

Birinshi kursta oqyp jýrgenimde (osydan on jyl búryn), nәpaqalaryn tauyp otyrghan salany jamandap, «jynyma» tiygen son, bir maqala arnap edim. Últtyq arnada әr saladan jinalghan aghaylardyng kәsiby jurnalister turaly aitqan pikirlerimen kelispegendikten.

Ásirese, biliktilik jәne kәsiby sheberlikpen qosa tabighy daryndy qajet etetin jurnalistika kim kóringenning qoljaulyghyna ainalghanyn sol kezde-aq kórdik. «Kósh jýre týzeledi» dep jýre beretin halyqpyz. Sodan beri on jyl ótipti. Ózgergen eshtene joq. Bayaghy jartas - sol jartas... Jә, әngimening toq eterine toqtalayyq.

Byltyrdan beri Bilim jәne ghylym ministrligining tapsyrysymen bilim-ghylym salasynda bolyp jatqan ózgeristerdi, janashyldyqtardy halyqqa dúrys jetkizu, oryn alghan birqatar mәselelerdi kóteru maqsatynda «BILIM» tok-shouy efirge shyqqan. Telejobagha jýrgizushi retinde belgili jurnalist, «Abay-aqparat qazaq interneti kenistigin damytu qory» qoghamdyq qorynyng preziydenti Dәuren Quatty shaqyrghan edik. Birshama ónimdi enbek ettik. Ony efirge shyqqan әr baghdarlamagha qatysty bildirilgen pikirler men kórermendermen tóte baylanysta bayqadyq. Baghdarlamany Bilim ministrligi qarjylandyryp otyrghandyghyna qaramastan, saladaghy ózekti problemalar kóterilip, ótkir syndar da aitylghan. Óz kezeginde, onyng bәri múghalimder tarapynan qyzu qoldau tapty, kórermender de jyly qabyldady. Bilim ministrligi de obaly qaneki, syngha qarsylasqan joq. Bәrin bayyppen qabyldady. Shyn sóz qashan da kimdi bolsyn ilandyratyny belgili.

Al, juyrda týsirilimge kelgen qonaqtarymyz ben sarapshylarymyz studiyadaghy kelensizdikti kórip jaghalaryn ústady. Jarty saghattyq telehabardy jazu ýshin studiya qonaqtaryn keshke deyin ústap, uaqyttaryn zaya ketiruge mәjbýr boldyq. Óitkeni Dәuren Quat jobadan ketken bolatyn. Al, «BILIM» tok-shouynyng «Habar» arnasy tarapynan úsynylghan jana jýrgizushileri beykәsibiyligi túrghysynan syngha úshyrap, baghdarlamagha qatysqan qonaqtar: ghalymdar, pedagogtar, jurnalister әleumettik jelilerde jazbalar qaldyra bastady. Syngha pikir jazghan  internet qoldanushylary da kóptegen úsynystar bildirdi.

Osyny negizge alyp, biz telehabardy qaytadan jónge keltiruge tyrystyq. Jana formattaghy (negizgi kәsiby jýrgizushige qosalqy bilim salasynyng mamandary da jýrgizushi rólinde bolady) baghdarlamany jýrgizu onay emes. Ásirese, tok-shou formatyn endi qabyldap, beyimdelip kele jatqan otandyq televiziyagha búl bir jana ýlgi edi. Áriyne, kez-kelgen janashyldyq endi ene bastaghanda kemshiliksiz bolmaydy. Syn da aitylady. Soghan qaramastan, sәtimen týsirilgen baghdarlamalar efirge jiberilmedi. «Soqyr kórgeninen jazbaydy» demekshi, basshylar bayaghy sol eski әuenderine basty. «Dәuren Quat efirge jiberilmeydi» degen «Habar» arnasynyng basshylaryn týsine almadyq. Búl arnanyng beti jyltyraghan әrtisterden aryla almay, kәsiby jurnalisterden góri solardy kórermenge úsynudy qúp kórgendigi me, әlde qaytkeni?..

P.S.  Abay atamyz: «Ásire qyzyl tez onar» degen edi. Telearnalardaghy keybir baghdarlamalardyng býgin efirden jylt etip kórinip, erteng úmytylyp qala beretini sol «әsire qyzyldyqtan» bolsa kerek. Sonda deymiz-au, óz kәsibining qyr-syryn tereng biletin maytalman mamandardy ysyryp qoyghan telearna basshylary haltura deytin «ólmeytin ónimderimen» halyqty qashanghy alday bermek? Óitkeni efirge el qarap otyr emes pe?

Zarina Ádilbek

Abai.kz