Belgili jurnalist, kósemsózshi Ómirzaq Aqjigitting esimi elge mәshhýr túlghalarmen jasaghan súhbatyn jalghastyramyz.  «EVRAZIYa-KZ» basylymynda  (28.12.2007) jariyalanghan búl súhbattyng keyipkeri – jazushy, әdebiyet synshysy, marqúm Túrsynbek Kәkishev. Súhbat barysynda sózding turasyn aitatyn Túrsynbek aqsaqal Sәken Seyfullin әlemine az-kem toqtalyp, Múhtar, Maghjan, Sәbitter jóninde de ózindik kózqarasyn bildiredi. «Múhtar Áuezov qazir artyq maqtalyp jatyr», «Sәbit te alashordashylyradyng qúramynda bolghan» deydi ol.

«Qazaq әielin artyghymen oqytyp qoydyq» 

— Aqyl súrar alpystan asyp, Sherhan ininiz aitqan "jet"ken, "pis"ken jetpisti de artqa tastadynyz. Ómirden ne týidiniz?

— Kenes kezeninde de, býgin de mening bar armanym qazaqtyng ensesin tiktep el boluy, ózgelermen teng boluy edi. Býgin tәuelsiz elmiz. Al, tәuelsizdikting tiregi – til. Ahmet Baytúrsynov «Til ketse bәri ketedi» degen bolatyn. Qoghamymyzda tilding ketip bara jatqany shyndyq. Endi «onyng sebebi nede?» degen súraq tuady ghoy. Men ony mynadan dep bilemin. 1870 jyly Svyateyshiy Sinod «búratana halyqtardyng úldaryn emes, qyzdaryn oqytu kerek, erteng ol әiel bolyp, bala tauyp, oshaqqa iyelik etkende sol ýige orystyng ruhyn seuip otyrady» degen sheshim qabyldaghan bolatyn. Nikita Hrushevting tyng iygeru bastalghan kezde «patshalyq imperiya eki jýz, ýsh jýz jylda iske asyra almaghan orystandyru sayasatyn biz eki-ýsh jylda iske asyryp tastadyq» dep maqtanghanynday, kenes ókimeti osy әielderdi oqytudy artyghymen iske asyrdy. Qazaq әielin әbden oqyttyq. Onyng oqyp, jetilgeni sonsha, býgin ol erkekterge oqudyng jolyn bógep tastady. Qazir oqyp jatqan qazaq jastarynyng 75-80 payyzy qyzdar. Memlekettik qyzmetkerlerding 60 payyzdan astamy taghy da әielder. Onyng ýstine qazaqsha auyz asha almaytyn Raushan Sәrsenbaeva degender tu etip kóterip jýrgen genderlik sayasat degen bir pәle shyqty. Men ústaz bolghandyqtan, oryssha oqyghan qazaq qyzdardyng qazaqtyq kelbeti joq ekenin kórip jýremin. Olardyng orystardan birinshi ýirengeni «net» degen sóz. Aldaryna bara qalsang bir-aq auyz «net» degen sózdi qoyyp qalyp qarap otyra beredi. Sening súraghynnyng arjaghyn qazsaq osylay terendep kete beredi. Bizding til turaly sayatsatymyz búlghandap túrghan birdene. «Qazaqstandyq últ» degen shyqty. Sonda qazaq últy qayda qalady? Dauryghyp «pәlen oblysta memlekettik is-qaghaz qazaq tiline kóshti» deymiz. Búnymyz baryp túrghan ótirik. Dauryqtyrugha kelgende aldymyzgha jan salmaymyz. Ministrlikterde oblystan Astanagha barghan hattardy týsinip oqityn qazaq joq. Al, Astanadan oblysqa qyzmettik hattar kóbine oryssha ketip jatyr. Jergilikti jer oryssha jauap qaytarugha mәjbýr.

Elbasy... Nege ol kisi alys-jaqyn shetelderge barghanda qazaqsha sóilemeydi? Qazaqshadan tikeley aghylshynshagha, nemisshege, fransuzshagha audaratyn әli kýnge deyin bir audarmashy dayynday almay otyrmyz ba? Basqa-basqa, arabshagha audara alatyn mamandar jetkilikti ghoy. Osynday ashy oilarymdy ashyq aityp jýrgenim otbasyma da onay tiyip jatqan joq. Ótkende bir súhbatymnan keyin uniyversiytette istep jýrgen qyzyma da, әielime de «myna shal qoya ma, qoymay ma?» degendey zyghyrdany qaynap telefon shalghan adamdar bolypty. Men nege qoyamyn? Sonau 1956 jyly Rahmanqúl Berdibaevtyng «Qazaq әdebiyeti» gazetindegi maqalasyna qoldau kórsetip bizder, Qazaqstan kommunistik partiyasy ortalyq komiytetining janyndaghy Partiya tarihy institutynyng segiz jigiti qol qoyyp, sonyng «arqasynda» Qazaqstan Kompartiyasy ortalyq komiytetining qaulysyna ilikkenbiz. Ne ýshin ómir sýrip jatyrmyz biz ózi? El bolu ýshin be, joq basqa nәrse ýshin be?

Keyde maghan kolhoz-sovhozdardy sonsha jedel taratu kimge qajet boldy degen jaman oy keledi. Onda túratyn halyqtyng basym kópshiligi qazaq ekeni belgili. Elimizdegi búryn da, qazir de eng kedey últ kim? Taghy da qazaq. Búl da bәrimizge belgili. Basshylarymyz artyq qylamyz dep tyrtyq qylyp alghan joq pa? Búl jóninde tek olar ghana emes, bәrimiz de tegis oilanugha tiyispiz.

Ózbek, әzirbayjandardyng latyn әlippesine kóship alghanyna on jyldan asty. Al, biz әli baru kerek pe, joq pa degen mәselening tónireginde jýrmiz. Kerauyzdarymyzgha sóz berip qoydyq, olar kirillisada qansha qúndy dýniyemiz jatyr, sonyng bәrinen airylamyz dep eniregende etegi jasqa tolady. Al, latyn әlippesinde, arab әlippesinde qansha dýniyemiz jatyr, ol jayly eshkim eshnәrse aitpaydy. Putinning qaytsem orys imperiyasyn qayta janghyrtamyn dep, búrynghy otar respublikalardy qaytsem uysymnan shygharmay ústap otyramyn dep shyr-pyry shyghyp jýrgenin býkil әlem kórip otyr. Qazaqstandy qoyyp, ol Ózbekstandy da ózine iyip әkele jatyr. Osynday sayasatty kórip otyryp aitpasaq, bizding ziyaly degen atymyzdan ne payda? Biraq, aitqanymyz biyiktegi biylikting qúlaghyna jetip jatqany, nәtiyje shyghyp jatqany shamaly.

«Biz qayda baramyz? Úiysyp últ bolugha bara jatqan týrimiz osy ma?»

— Al, onyng sebebi nede dep oilaysyz? Jetpis jyldyng ishinde bar qaymaghymyzdyng qalqyp alynghandyghynda emes pe?

— Sender osylay qit etse kenes ókimetin jamandaugha dayyn túrasyndar.

— Keshiriniz, jappay jamandaugha men de qarsymyn. Biraq, bizding birimiz emes bәrimiz birdey jaltaqpyz ghoy.

— Búnyng sebebi bizding qorlyq pen zorlyqty kóp kóruimizde jatyr. Ýsh jýz jyl bireuding tepkisining astynda bolu onay ma?! Onyng aldynda jonghardyng tepkisin kórdik. Bayaghyda Kazaqstan kompartiyasy ortalyq komiytetining hatshysy Núrdildә Jandildin degen aghamyz «biz әli últ bolyp jetilmegen halyq ekenbiz» degen edi.

— Jetilmeuimizge onyng ózi de «ýlesin qosty» ghoy.

— Dúrys, qosty ghoy, biraq, sol kezde janadan talpynyp jýrgen bizder «әi, mynau ne dep otyr, biz últ bolmasaq kim bolghanymyz?» dep әlgi bayghúsqa aitpaghan sózimiz qalmaghan edi. Sóitsek, biz kýni býginge deyin rulyq dengeyden shygha almay jýrgen júrt ekenbiz. Mine, bizding tragediyamyz! Bizding osynday dengeyden shygha almay qaluymyzdy ótken ghasyrdyng 60-shy, 70-jyldarynan bastap jýieli týrde jýzege asyryp otyrghan adamdar boldy. Áytse de, kenes kezindegi jýzshildik, rushyldyq degenimiz qazirgimen salystyrghanda oiynshyq bolyp qaldy. Biz qazir maydalanyp, úsaqtalyp, rudan da tómen atanyng dengeyine týsip kettik. Atanyng ishindegi kishi atalargha deyin sheginip bara jatyrmyz. Sonda biz qayda baramyz, tútasyp, úiysyp últ bolugha bara jatqan týrimiz osy ma?

Búl jayly da bәrimiz týgel, onyng ishinde eng aldymen basshylarymyz oilanugha tiyis. Biraq, aitylghan sózder aitylghan kýiinde qalyp jatyr, ózgerip jatqan dýnie joq.

— Ózimizding ókimetke «búnyng dúrys emes» deytin býgingi Rahmanqúldar, ony qostaytyn Túrsynbekterding kórinbeuining sebebi ne?

— Rahannyng últ mәselesindegi tabandylyghy tәnti etedi. Au, bizding birge ósken basqa jigitterimiz qayda? Olar biylikting ótirik-shyny aralas jazylghan madaq qaghazyn alghangha qúmar. Sony alsa boldy bir biyik jetistikke jetip qalghanday sezinedi ózderin. Tәuelsizdik kelip edi, talay adam Sәkendi synap shygha keldi. Qadyr Myrzaliyev «Naghyz biyik — Maghjan, al, Sәken — ýgit-nasihatpen jýrgen jan» deydi. Mening qúdam Múzafar Álimbaev «maghjanshyldar-janjalshyldar» degen maqal-janyltpash shyghardy. Sonda nemene, Sәken zamanynda jasalghan әdebiyetti, Sәbitti, Ghabitti, Ghabiydendi qayda qoyasyn? Qazir Múhtar Áuezov airyqsha, artyqsha maqtaluda, madaqtaluda. Sebebi, ol basynda «Alash Ordanyn» qatarynda boldy da keyin kommunistik partiyagha kirdi. Odan da shyghyp ketti. 1932 jyly týrmeden shyqqannan keyingi Áuezovting sózin tyndanyzshy. «Men qatelesken ekenmin» deydi. Barlyq shygharmasynda «qazaq әdebiyetining orys realizmimen damuy» deydi. Sonda orystan basqada realizm joq pa? Qazaqta realizm bolmap pa? Ne bolmasa 1947 jyly Qazan tónkerisining 40-jyldyghyna oray jasalghan «Oktyabri órkendeui» degen bayandamasyndaghy «Ynyranghan, kýnirengen Maghjan, «qazaq dalasyn aqseleuler kebin bolyp jauyp jatyr» degen oidy aitqan Maghjan qazaq aqyndarynyng eng bir ziyandy ókili boldy» degen sózin býgingi zertteushiler jazbaydy. Áuezovke til tiygizbeydi. Men de til tiygizeyin dep otyrghan joqpyn. Biraq, uaqyttyng ynghayyna jyghyla sóileu – bizding ziyalylarymyzgha tәn nәrse me dep qorqamyn...

— Osy Ahan, Álekeng bastaghan «Alash Orda» jetekshilerining «Múhtar, sen rayynnan qayt, tiri qaludy oila» degen sipatta hat jazypty degen әngime tónireginde sóz kóp. Búnyng anyzy qaysy, aqiqaty qaysy?

— Olardyng Múhtargha hat jazu jayly oilary bolsa bolghan shyghar, biraq jazatyn shamalary bolghan joq. Ahmet Baytúrsynov 1929 jyly ústaldy, 1935 jyly qaytyp oraldy. Bizding keybir jigitter búny piesa etip te jazyp, nasihattap jýr.

Sәken men Sәbitting tragediyasy — búlar kommunistik iydeologiyagha sendi de, sodan qaytpay qoydy. Basqalar sekildi búlghandaudy bilmedi. Áypese, óz qolymen ornatqan ókimetten ózi atylyp ketui onay nәrse me?! Sәbitke jabylar jabular tipti tolyp jatyr. Oghan Sәbitting jalpaqshesheyligi «kinәli». Kóshede ketip bara jatqan balany ústap alyp, «әi, sen pәlenshening balasysyng ghoy, men mynaday enbek jazayyn dep jatyrmyn» dep aita beretin. Qazir sen de, men de «Sәbeng olay degen, búlay degen» dep qosa bersek ne bolady? «Alash Orda» qozghalysyna qatysqan adamnyng biri — Sәbiyt. Endi kelip ol qozghalystyng iyisi múrnyna barmaytyn adamdar «Sәbit olay dedi, Sәken búlay dedi» dep jatady. Joq! Arhivti qarasyn! 1918 jyly 11 sentyabride Ufa qalasynda Halel Dosmúhamedov bastaghan top «Batys Alash Orda» bolyp bólinip shyqanda olar qay maqsatty kózdedi? «Semeymen baylanysugha bizding mýmkindigimiz joq, Oiyl uәlayatyn, avtonomiyasyn qúramyz» dep bólinip shyqty. Bólinu «Alash Ordanyn» II sezinen-aq bastalghan bolatyn. Býgin key jigitter «Alashtyn» azamattary tiri bolghanda bizge jerdegi júmaqty ornatyp beretin edi» degendey oidy aitady. Joq! Olarda demokratiyalyq iydeyalar ghana boldy. Biraq, iydeyalardy jýzege asyrugha qajetti nәrselerdi olar jasay alghan joq. Óitkeni, biylik olardyng qolynda bolghan joq.

«Sәkende zәredey ótirik joq!»

— Súhbattyng auanyn Sәken jaqqa qaray audarayyqshy…

— Men 1944 jyly Aqmolanyng teatrynda әrtis bolyp istedim. Rәbigha Esimjanovanyng aghasy Qosymjan Babaqov degen qazaqtyng myqty bir әnshisining ýiinde 6 ay túrdym. Sol kisi maghan bir kýni bir kitapty әkelip berdi. Kitaptyng iya basy joq, iya ayaghy joq. «Oqy, tek eshkimge aitpa!» dedi. Oqyp bittim. «Avtory kim, bilesing be?» deydi. «Joq». «Búnyng avtory Sәken Seyfulliyn, kitaptyng aty — «Tar jol, tayghaq keshu».

Men 1945 jyly Almatygha oqugha kele jatyp, poyyzda tanysqan eki qyzdyng bireuin ainaldyryp aldym. Ekeumiz bozbala-boyjetken bolyp 5 jyl jýrdik. Ýilenetin kez jaqyndady. Bir kýni qalyndyghym «Seni bir apay kórgisi keledi» deydi. «Kim ol?» «Gýlbaram, Sәken Seyfullinning jesiri». Mende es qalmady. «Oybay, jýr, býgin barayyq, tipti qazir-aq barayyq. Al, sen ony qaydan tanisyn?» «Men ol kisige qúdasha bolamyn». Gýlbarammen tanysqan kezde apaydyng kórki maghan onsha únamady. Qazaqta Sәkennen asqan súlu erkek bolmaghan degendi әbden estip óskenbiz ghoy, sol Sәkenning әieli osy ma degendey oy boldy. Biraq... Ol kisining jýris-túrysyn, is-әreketin, kesip-kesip sóileytin minezin kórgennen keyin «e-e, Sәkendi osynday әiel ghana kýieu etip ústay alsa kerek-ti» degen pikir týidim. Men de apaydyng kónilinen shyqtym ghoy deymin, sodan bylay ekeumiz jaqsy aralasyp kettik.

Sәkenning tughan inisi Mәjit 1957 jyly nauryz aiynda Sәkender aqtalyp, Gýlbaramnyng ýiinde mәre-sәre toy bolyp jatqanda kelgen joq. Toygha kelgen qonaqtardyng qolyna su qúiyp men qyzmet etip jýrdim... Gýlbaramgha alghashqy bolyp quanyp jetkender Sәbit Múqanov pen Mәriyam apay boldy. Jarty jyldan keyin, 22 qarashada Jazushylar Odaghynda Sәkendi eske alu keshi boldy. Sol keshke Odaqtyng tóraghasy Ghabiyden Mústafin kelmedi. Mәjit taghy kelgen joq. Aralarynda ne bolghanyn qaydam, biraq, men búndaydy týsine almaymyn. Keshte Tayyr Jarokov, Júmaghaly Saiyn, taghy basqalarmen qatar sóilegen Sәbeng eki saghat estelik aitty. Sәben: «Senderge rahmet, búghan deyin «qazaq sovet әdebiyetining negizin qalaushy Sәbit Múqanov» dep kelip edinder. Endi onyng zandy iyesi qaytty, iyesine qaytaryndar!» dep, sol ýshin ýlken janjal jasady. Keyin qazaq әdebiyetining tarihy, Qazaq SSR-ining tarihy jazylghan uaqytta da Sәkenge qatysty «qazaq sovet әdebiyetining negizin salushylardyng biri» dep qoldanylyp kelgen termindi «qazaq sovet әdebiyetining negizin salushy dep jazu kerek, óitkeni 1917 jyldan 1920 jylgha deyin sovetting sózin sóilegen Sәkennen basqa adam bolghan joq!» dep otyryp aldy. Osynday pikirlerdi aitqan Sәbene qazir biz qanday jaqsylyq kórsetip jatyrmyz? Joq, Sәken de onbaghan, Sәbit te onbaghan, sovet ókimetin jaqtaghan jandardyng bәri onbaghan!

Basqalarynyng bәri sovet ókimetin qúrugha qatyspaghan jandar siyaqty. Ara-arasynda kenesting iri qayratkerining biri Túrar Rysqúlovty da sovetten arashalap, aqtap alghymyz kelip otyrady. Qazaqtyng sol kezdegi el basqaryp jýrgen jigitterining arasynda arazdyq tuyndap jatsa, ol kóbine Túrardan taralyp otyrghan. Osyny bilmeytin jurnalister, publisister qazir kóbeyip ketti. Olar «Alash! Alash!» dep aiqaylaydy. Men «Alashqa» qarsy emespin. «Alash» ta, Sәken, Sәbit bastaghan kenes ókimeti de qazaqtyng joghyn joqtady. Kenesti jaqtaghan jandardyng isi nәtiyjeli boldy da, «Alashty» jaqtaghandardiki sóz kýiinde qalyp qoydy. Osyny qatty eskeru kerek. IYdeya aitu onay, al ony jýzege asyru qiyn. Mysaly, Sәken Seyfullin 1923 jyly 28 qantarda Ahmet Baytúrsynovtyng 50 jyldyghynda sóz sóiledi. Onyng aldynda ólkelik, yaghny býgingi sózben aitqanda respublikalyq partiya komiyteti «kenes mekemeleri A.Baytúrsynovtyng toyyn toylamasyn, al, toyda kimning ne sóileytinin baqylaytyn adam S.Seyfullin bolsyn» degen qauly shygharghan bolatyn. Sol qaulyny qolyna ústap otyrghan Sәken sol sózinde ne dedi? «Qazaqta kózi ashyq oqyghandar shen-shekpen ýshin júmys istep kelgen bolsa, shyn halyq ýshin júmys istegen adam osy Ahan. Barlyq qazaqty jetkizemin, barlyq qazaqtyng kózin ashamyn dep júmys istegen eki adam bolsa, sonyng biri osy Ahmet Baytúrsynov. Naghyz halqyn sýietin, naghyz últshyl adam osy kisi. Onyng el aldyndaghy enbegi asqar tauday» dedi.

— Ózi kenes ýkimetin qúrysqan, kenes ýkimetin basqarghan adamnyng biri!

— IYә. Ertenine-aq Ábdirahman Áytiyev orys gazetterinde «Sәken Seyfullin últshyldardyng kósemin osylay maqtap jatyr» dep maqala jazady. Sәkenning ýiinde jatatyn (!) Sәbit Múqanov «Qara taqtagha jazylyp qalmandar, sheshender!» degen maqala jazady. Osynyng bәrin kórip otyrghan Sәken ne isteydi endi? 23 aqpan kýni «Enbekshi qazaq» gazetinde «Qazaqty qazaq deyik, qateni týzeteyik!» dep maqala jazady.

— IYә, iyә, ol kezde biz «qyrghyz» atalyp jýrgen edik qoy?

— Ol kezde ghana emes, 1925 jylgha deyin «qyrghyz» atalyp jýrgen adamsyng sen! Sonda «búnyng aityp otyrghany dúrys qoy» dep Sәkendi qoldap ala jónelgen bir adamdy men gazet betterinen tappaymyn... Sodan nauryz aiynda ýshinshi ólkelik partiya konferensiyasynda partiya jetekshisi Yaroslavskiyding auzymen, oghan ózimizding qazaqtardyng sóz salyp beruimen «Sәken – últshyl!» degen aiyp taghyldy. Oghan taghy bir sebep bolghan nәrse Sәkenning «Aziya – Evropagha» degen óleni bolatyn. Búl ólende Sәken «tamtyghymyzdy qaldyrmaghan jauyz Evropa, sen búl isindi qoymasang qysyq kóz mongholymdy jiberemin» degen oidy aitady. Yaroslavskiy «búl taptyq kózqaras emes, búl últtardyng arasyn ashatyn kózqaras» dep Sәkendi últshyl etip shyghardy. Soghan 14 kommunist qarsylyq, protest jariyalaghanda Yaroslavskiy «men búnyng bәrin oidan shygharyp otyrghan joqpyn, senderding ózderinning jazyp bergenderine qarap aityp otyrmyn» deydi. Bizde osynday da jaghdaylar bolghan, qazaqpen bayqap oinau kerek...

— Elimizde Sәkentanu isine sizden artyq ýles qosqan adam joq shyghar. Sonda da bolsa ol adamnyng oqighagha asa bay ómirin tolyq zerttep bola almaghan sekildi kórinesiz...

— Men 1968 jyly «Qyzyl súnqar» degen kitap shyghardym. Qazaqtyng týrli sózi bolatynyn bildim de, ýndemey-týndemey 1972 jyly búl kitapty Mәskeuding «Jizni zamechatelinyh ludey» seriyasynan oryssha shyghardym. 1976 jyly «Jalyn» baspasynan «Ónegeli ómir» degen seriya ashylghanda ony bastap shyqqan da mening osy Sәken jayly kitabym bolatyn. Ekinshi bolyp Medeu Sәrsekeevting Qanysh Sәtpaev jayly kitaby jaryq kórdi. Biraq, ol kezde Qazaqstan kompartiyasynyng ortalyq partiya komiytetinde Sәkendi de, Qanyshty da jarqyratyp kórseteyik degen niyet bolghan joq. «Qalay shygharmaymyn deysinder, búl Mәskeuden shyghyp qoyghan kitaptyng audarmasy» dep jýrip, zorlyqpen jariyalatqan dýniyem ol menin. Odan keyin «Dala dauylpazy» degen atpen shyqty. Alla jazsa, jaqynda «Nartúlgha» degen atpen taghy shyghady. «Sәkendi tolyq zerttep bite almaghan sekildisiz» dep otyrsyng ghoy maghan. Men Sәken turaly 10 shaqty kitap shyghardym. «Sәken sýigen súlular», «Sәken ayalaghan arular», 500 bettik «Sәken men Maghjan», t.t. Songhy kitaptyng halyqtyq núsqasy «Sayys» dep atalady. Nege jazdym men búl kitapty? Jana aittym ghoy, Qadyr Myrzaliyev, Múzafar Álimbaevtar «Maghjannyng qasynda ózgeler aqyn ba?!» degennen keyin kimning ne jazghanyn kórsetu ýshin jazdym. Sәken men Maghjan ekeui Omby seminariyasynda birge oqyghan ghoy. Sol kezden bastau alghan dostyq olardyng ómirining aqyryna deyin jalghasty. Tipti, әri-beriden song Sәkenderding ústaluyna qyrsyghyn tiygizgen adam Maghjan bolatyn.

— Maghjan aidaudan oralghanda panalatqan, júmys, qarajat tauyp bergen adam Sәken emes pe edi?

— Sonyng bәrin 1937 jyly «Sosialistik Qazaqstan», «Leninshil jas» gazetterining betinde ózimizding qazaqtar «myqtap» túryp jazdy ghoy. Atyn ait deseng aityp bere alamyn. Men sonyng bәrin kitabymda jazyp jatyrmyn. Keshe ghana qolynan jetektep adam etken adamynyng kóbi Sәkennen teris ainalyp ketti. Mening negizgi ghylymy zertteu taqyrybym – «Qazaq әdebiyeti synynyng tarihy». Qúdaygha tәube, qazir ol kitap oqulyq. Al, Sәkenning ómiri men shygharmashylyq múralaryn zertteu – mening ómirlik hobbiyim.

«Men ózi qazaqtyqtan bezineyin dep jýrgen adammyn»

— Teledidar zamany ghoy qazir. 1989 jyly Mәskeu teledidarynan ózbekting Hamza Hakiym-zadesi jayly «Otty joldar» degen kóp seriyaly telefilim kórsetildi. Men sony kórip otyryp, «shirkin, múnday filimge naghyz súranyp túrghan ómir Sәkenning ómiri ghoy» dep oiladym. Biraq, bizding onday seriyany ol kezde de, býgin de qolgha alar týrimiz kórinbeydi. Álde de Qúday quat berip, óziniz qimyldamasanyz...

— Onday isti qolgha alatyn jigitter tabylyp, tapsyrys týsip jatsa, qanekey. Men ózim qolymnan kelgenin istep jatyrmyn. Sәken ómiri jayly ýlken bir roman jazu da oiymda bolghan. Keyin zaman ózgerip ketti de, ol oiymnan bas tarttym. Sosyn, tek Sәken ghana emes qoy mening tirshiligim. Mening ómirden ozghandargha janym qatty ashyp túrady. Qazir bәring Sәttar Erubaevty tamasha bilesinder ghoy.

— Bilgenimizshe bilermiz...

— Eljas Bekenovti, Erghaly Tilepbergenovti bilesinder me? Sabyr Shәripovting әdebiyetke qalay kelgenin she? Bilmeysinder. Mine, osy sekildi beyneti mol taqyryptargha danyshpan akademiktering barmaydy. Men olardy da zerttep jýrmin.

— Sәken, Sәbit bastaghan birtalay qazaq arysyn zerttegen adam retinde ne bayqadynyz, qazaq ziyalysyna qanday qasiyetter tәn eken? Neni damytyp, neden arylghanymyz jón bolmaq eken?

— Men ózi qazaqtyqtan bezineyin dep jýrgen adammyn.

— «Daghdarghan alash endi qayda barmaq?» dep Maghjan aitqanday, bezinseniz kóp bolsa naghashylarynyzgha baryp qyrghyz bolarsyz, odan bólek qayda baramyn deysiz?

— Qyrghyzgha da bardym. Barsam, olar bizden de jaman eken... Bizding qazaqtyng eng bir jaman jeri bitken iske quanyp, qútty bolsyn aitudyng ornyna mindetti týrde bir jerinen min tauyp, sony aityp qalady. Tyrnaq astynan kir izdeytin kýnshildigin kórgende men qazaqtyqtan bezip ketkim keledi. Biraq, bezgende qayda baram? Sosyn, amal joq, qazaqtyng joghyn joqtap, baryn týgendeuge qaytadan kirisemin.

«Kenes ókimeti bizdi jaldap alghan eken»

 — Biraq, sol qazaqty halyq etip ústap túrghan bir jaqsy jaghy da bar shyghar?

— Ym-m-m... Ol mynau – dastarqany bolu kerek. Kim kóringen ghashyq qoy dastarqanymyzgha! Ol turaly da «Ózgege qighandy ózine qimaytyn ne jynyng bar?» degen maqala jazdym. Tegin nәrsege kim riza bolmaydy deysin. Qazaq sol qonaqjaylylyghymen-aq tanylyp jýr ghoy deymin... Qazaq degen keremet talantty halyq qoy!

— Mine, mine, osy jaghyn taratynqyrap aitynyzshy.

— Qazaqtyng qanshalyqty daryndylyghyn býgin bizding teledidardy oryssha qalay iygerip alghandyghymyzdan-aq bayqaugha bolady. Orys kelgenge deyin týzimizde týrme, ýiimizde qúlyp bolghan joq. Osynyng sebebi ne? Sonda qazaqtyng telisi men tentegi, úrysy men qarysy bolmap pa? Áriyne, bolghan. Sonyng bәrin qazaq aqylmen, sanamen tyiyp otyrghan. «Didaktikalyq realizm» degen bar, sony qoldanu kerek degen úsynys jasap jýrmin, biraq bizding kóp jigitterding qúlaghy kereng be, úsynysym әli ótpey jatyr. Didaktikalyq realizm degeniniz sol aqyl men sana. Shalkiyiz, Qaztughannan Búqargha deyin barlyq jyraulardy alynyzshy, olar handargha qarap qalay sóilegen?! Europa bolsa foliklorgha ekinshi sortty dýnie dep múrnyn shýiire qaraydy.

— Al, jyraular instituty ózderinde bolmaghan!

— Foliklor qazaqtyng qyzyghy da, qazyghy da, azyghy da. Bar nәri sonda. Sóz óneri barynsha qonghan qazaqqa. Án salmaytyn, óleng shygharmaytyn qazaq bolmaghan. Ol neden? Anau auyldaghy qyzyna ketip bara jatqan ata-ana barghanda men ne aitamyn dep aidalada armansyz shyrqap dausyn synap alghan. Osy sekildi barlyq mәselede kóshpeli ómir qazaqtyng darynyn ashugha sebepker bolyp otyrghan. Europa bolsa kóshpelilerden ýirenetin eshnәrse joq dep keldi kýni keshege deyin. Atasynyng basy! Sol órkeniyetti degen elderiniz adamdyqty da, azamattyqty da, adaldyqty da, tazalyqty da kóshpelilerden ýirenip alsyn. Zúlymdyqtyng bәri Europadan shyghady. Óitkeni, olardyng ómiri — aqshagha baylanghan ómir!

— Tabighy damyghan, tabighattyng tólbalasy qazaqtyng ómirinde Tolybay synshy sekildi synshy adamdar bar edi. Adamnyng synshysy túrmaq, attyng synshysy Kýrenbaylardyng el arasyndaghy bedeli óte joghary edi. Óitkeni, synshylyq ta biylik, sheshendik sekildi siyrek qasiyetting biri bolatyn. Kenes ókimeti kelgen song qoghamdaghy sot degen mamandyq siyaqty әdebiyette «synshy» degen mamandyq payda boldy. Synshylyq qasiyet qarapayym jay mamandyqtyng birining qataryna týsip qaldy. Al, dәl qazir syn da joq, synshy da joq, bos kenistik qana túr. Bolashaqta ne bolady?

— Dúrys bayqaghansyn. Qazaq shyn mәninde synshyl halyq. Men Qazan tónkerisine deyingi qazaq әdebiyetinde syn bolghanyn dәleldedim. Oghan sen senbeysin.

— Nege senbeymin, senemin. Qazaqta odan da zor ne bir úly qúndylyqtar bolghan, tek kóz jazyp qalghan ózimiz ghoy.

— Senbeytin adam kóp әli. «Poeziyadan basqa ne boldy qazaqta» deydi olar. Keybir akademik aghalarymyz «Oktyabri revolusiyasyna deyin qazaq әdebiyetinde synnyng bolmauy zandylyq edi» dep te sóiledi. Dúrys, qazir toqyrap otyrmyz. Nege? Keshe ghana bizde әjeptәuir synshylar bolyp edi ghoy? Esmaghanbet Ysmayylov, Múhamedjan Qarataev, Áuelbek Qonyratbaev, Beysenbay Kenjebaev, odan keyin shyqqan Qaljan Núrmahanov jәne taghy basqalar erikkennen synshy bolghan joq. Ádebiyetti nasihattay bilu kerek ekenin týsingennen keyin solay etti. Synshy bolu jaqsy, onay, jaghymdy dýnie emes. Oghan jýregining týgi bar adam ghana bara alady. Osynda nebir jaqsy aghalarymyz jazghanymyzdy oqyghan song sybap ketken jaghdaylar kezdesken. Soghan tóze bilu kerek. Al, ol әdebiyetting tuuyna baylanysty. «Júmbaq jalau». Keyin «Botakóz» ataldy. Búl qazaqtyng túnghysh әleumettik romany. Nemese «Adasqandar». Ol da keyin ózgerip «Móldir mahabbat» ataldy. Áli kýnge deyin oqyrmanyn ózine baurap tartyp alady. «Búl roman emes» degen Beysenbay Kenjebaevtyng maqalasy bar. «Joq, búl naghyz roman!» degen Esmaghanbet Ysmaylovtyng jauap maqalasy bar. Ghabit Mýsirepov 1945 jyly «qazaq romany «Júmbaq jalaudan» bastalady» dese, Múhtar Áuezov «әdebiyetting negizgi salasy – roman janryn damytuda Sәbitting enbegi orasan zor» dep ýn qosady. Sәbit qanday adam bolghanda da biz búl eki shygharmagha qosa «Súlushashty» syzyp tastay almaymyz. Búlar qazaq romanynyng qalyptasuyna yqpal etken dýniyeler. Jalpy, әlemge jarqyratyp kórsetuge bolatyn qazaq prozasynyng qalyptasuyna kelsek, búnda ataqty «Abay joly» epopeyasyn aldymen auyzgha alamyz. Onyng alghashqy eki kitaby adam jútyp qoyghysy keletin shygharma. Songhy eki kitabynda sosialistik realizmning salqyny kýshti. Anau orystyng kýnin kóre almay kóship kele jatqan mújyqtary qazaqtyng kedeyine kómekke úmtylady. Múnyng barlyghy tarihy shyndyqtan alys jatyr. Biraq, ony kitapqa kirgizdik... Sonday kemshilikterge qaramastan biz qazaq prozasynyng negizin myqtap qaladyq. Qazaq әdebiyetine Europalyq kózqaraspen bagha beretin bolsaq, barlyq janry damyghan, jetilgen әdebiyet ekenin «Abay joly» arqyly býkil dýnie jýzine tanyttyq. Biz qazir ótpeli kezende túrmyz. Kenes kezinde júmysshy, sharua, batraq, kedey bizding jaghymdy keyipkerimizge ainaldy. Qaytsek solardy jetkizemiz dep kýsh saldyq. Al, qazir kimdi jetkizemiz dep kýsh salamyz? Mal tapqyshty aitamyz ba? Jemqordy aitamyz ba? Qazir әdebiyette ýlgi tútar keyipker joq. Keyipker qalyptasyp bitken joq. Syn da — sol ótirik aitu sәnge ainalghan ómir men әdebiyetting ainasy. Tanertennen keshke deyin tek maqtaudy estigen jaghdayda qanday órkendeu boluy mýmkin? Ol madaq bizge ne beredi?

Mende mynaday bir jaman oy bar: kenes ókimeti bizdi shygharmana ayamay qalamaqy beru arqyly jaldap alghan eken. Sodan baryp biz qúlash-qúlash ólen, tom-tom roman jazugha daghdylanyp alghanbyz. Qazir aqyn-jazushylardyng 10, 12, 15 tomdyqtaryn shygharuy aqylgha syimaydy. Abay marqúm 1 tomdyq qana dýnie qaldyrypty... Kóp jazyp, yaghny bos sóz jazyp ýirenip qalghan jazushylarymyz jana kezenge iykemdele almay jýr. Marqúm Ghabiyden Qúlahmetov «Ýiiri joq kókjal» degen romanynyng 2-kitabyn da bitirip ketipti dep estidim. Biraq, jalmauyz kókjaldar bizge jaghymdy keyipker bola almaydy. Bizge halyqty jaqsylyqqa bastaytyn ýlgi kerek qoy.

— Ýlgi bolu ýshin de shynshyl realizmmen suarylghan dýnie jazu kerek qoy. Jazushylarymyz bolsa «uaqyt ótsin, әzir búl dәuir turaly jazugha erte» deydi.

— Pendeshilik búnyng bәri. Osy istep jýrgen isim pendeshilikten joghary bolsyn desen, elge paydam tiysin desen, synshy bolu qiyndyqqa týspeydi. Osy jaghynan kelgende men ózimdi batyrmyn dep oilamaymyn. Ákem altyn óndirisinde shahter boldy. Júmysshy ortada óstim men. Onyng ýstine Sәkendi zerttep jýrmin. Sәkende qylday ótirik joq! «Tar jol, tayghaq keshudi» kóp adamnyng kózi tiri kezinde jazdy ghoy ol. Sol adamdar nege sening myna jering ótirik dep aita almady? Mening 1956 jylghy kórgen teperishim óz aldyna. Sol jyldary kandidattyq dissertasiyamdy dayyndap jýrgende «Múhtar Áuezovting 20-jyldardaghy әngimeleri shynshyldyq realizm negizinde jazylghan, sol realizm sosialistik realizmge úlasqan» degen sózime Sәbit Múqanov qarsy shyqty. «Sen keshegi últshyl bolghan, bayshyl bolghan adamdy sosialistik realizmge qalay sýirep әkelgensin?» dedi. Dostarym, qúrdastarym Serik Qirabaev, Zeynolla Qabdolovtar «shynshyl realizm kapitalizmge tәn nәrse» dedi. «Sen nege Múhtar Áuezovke qyryn qaraysyn?» dedi. Men «barlyq iygilik Evropadan taraghan» deytin evrosentrizmge 60-jyldary qarsy shyqqanmyn. Zoya Kedrinanyng «Iz jivogo istochnika» degen kitabyn synaghanym ýshin Múhamedjan Qarataev «Prostordyn», Jeken Júmahanov «Sosialistik Qazaqstannyn» betinde meni «bizge jaqsylyq jasap jatqan adamdy nege synaysyn?» dep jerden alyp, jerge salghan. Ádebiyet institutynan quylyp, uniyversiytetke kelgenmin. Tyiylatyn bolsam, sol kezde tyiylar edim ghoy. Shyndyqty kórip túryp aitpasang kim bolghanyn?...

Súhbattasqan Ómirzaq Aqjigit

Abai.kz