Qazaqstan – zaman talabyna say aldynghy qatarly memleketter qataryna enu maqsatynda ekonomikalyq, sayasiy-әleumettik, demokratiyalyq jәne mәdeny ózgerister jolymen senimdi týrde nyq basyp keledi. Preziydentimiz N.Á.Nazarbaev últaralyq kelisim mәselesine erekshe nazar audarady jәne búl mәseleni Qazaqstannyng kóshbasshylyq jolyndaghy basty ústanymy dep ataydy. Qazaqstandaghy últaralyq kelisim modeli býgingi tanda әlemdik qoghamdastyq pen kenestik dәuirde ómir sýrgen memleketterding nazaryn audaruda, biraq biz memleketimizde últaralyq kelisimning birden ornamaghandyghy turaly úmytpauymyz kerek. Búl «Qazaqstan – 2030» Strategiyasynda kórsetilgen qoghamdaghy azamattyq tatulyq pen ishki sayasy túraqtylyqty saqtaugha negizdelgen dúrys strategiyalyq baghytty tandau nәtiyjesinde mýmkin bolyp otyr.

Elimizde últaralyq kelisim, etnikalyq jәne diny nanym senimine qaramastan, Qazaqstan halqynyng armany kórsetilgen, jalpy halyq bekitken Konstitusiya normalarynda bekitilgen. Tәuelsizdik alghan jyldary elimizde qoghamdyq sananyng ózgerui oryn aldy. Áleumettik-mәdeni, sayasy paradigmanyng auysuy, jana ekonomikalyq qúrylymnyng jәne preziydenttik kýshti biylikting jasaluy, demokratiyanyn, azamattyq qoghamnyng jәne әleumettik memleketting jetilui, azamattardyng bastamasy men iskerligining qajettiligi, Qazaqstannyng әlemdik qoghamdastyqqa halyqaralyq qarym-qatynastyng tolyq qúqyly subektisi retinde enui búl ózgeristerding barlyghy qúndylyqtardyng jana jýiesining qalyptasuy arqasynda mýmkin boldy. Sol kezde tәuelsiz Qazaqstan últaralyq yntymaqtastyq pen ózara týsinushilikting erekshe tәjiriybesin jinaqtady. Búl baghyttaghy negizgi basymdyq – әrbir qazaqstandyqtyng tili men dini, mentaliytetine qaramastan, «otandastar» dep atalu qúqyghyna ie boluynda. Qazaqstandaghy etnostyq toptardyng dostyghy men yntymaqtastyghy – bir adamnyng qalauynyng qorytyndysy emes, ol bizding kóp últty memleketimizding tarihy tәjiriybesinen tuyndaghan nәtiyje.

Mektep – búl óskeleng úrpaqty otansýigishtik pen tózimdilikke tәrbiyeleytin birden-bir úiym. Mektepterdegi ótkiziletin is-sharalardy úiymdastyruda әrtýrli әdis-tәsilder men formalardy qoldanu tәrbiyeni jandandyru men qarqyndatudyng basty joldarynyng biri bolyp tabylady. Búl is-sharalar men bayqaular jalpyhalyqtyq, jalpymәdeni, últtyq dәstýrlerdi qalpyna keltiru men jas úrpaqty otansýigishtikke tәrbiyeleuge baghyttalghan. Mәselen, Taraz qalasyndaghy №40 gimnaziya oblystyq Qazaqstan halqy Assambleyasymen, «Radonej» orys qoghamymen, nemister qoghamymen, «Ay núry» tatar-bashqúrt mәdeny ortalyghymen kóp jyldan beri birlese qyzmet istep keledi, oblystyq jәne qalalyq is-sharalardy birige úiymdastyrady, dәstýrli «Rojdestvolyq kezdesu», Pushkin jәne Esenin oqularyn ótkizedi. Gimnaziya – oblystyq «Horovod drujby» jәne «Krug druzey» festivalidarynyng úiymdastyrushysy jәne ótkizushisi. Qazaqstan halqy Assambleyasy ótkizgen is-sharalardyng kóbisi gimnaziya oqushylary men pedagogterining jәne «Parus» mekemesining qatysuymen ótedi.

Uaqyt kórsetkendey, respublikamyzda memleket pen týrli últ pen úlysty biriktirgen últtyq-mәdeny birlestikter ózara ýilesimde júmys isteydi. Búl júmys barysynda halyqtardyng qayta órleui memleket tarapynan qoldaugha ie boldy jәne últtyq túraqtylyq pen jalpyhalyqtyq kelisim, etnomәdeniyetting birlesui men damuyn qamtamasyz etude óz nәtiyjesin berdi. Qazaqstan órkeniyetting damyghan, týrli mәdeny modeliderding órkendegen ornyna ainaldy dep senimdi týrde aitugha bolady. Qazaqstan kóp últty memleketter qataryna jatady jәne memleket aimaghynda túratyn týrli etnostardyng mәdeniyetin damytu arqyly óz tәuelsizdigin nyghaytu baghytyn ústanady.

Últ Kóshbasshysy N.Á.Nazarbaev: «Bizding euraziyalyq týp tamyrymyz shyghys pen batysty, Europa men Aziyany biriktirgen tendesi joq kóp mәdeniyetti damudyng qazaqstandyq núsqasyn jýzege asyrugha mýmkindik berdi», – dep atap kórsetti. Qazaqstanda kenestik dәuirde millionnan asa nemister túrghan. Ol basqa últtardyng ýshten birin qúraytyn, biraq 1990 jyldary olardyng sany kóship-qonu nәtiyjesinde kýrt azaydy, sondyqtan tek nemis diasporasyn ghana emes, onyng tilin, mәdeniyetin saqtau turaly ózekti mәseleler tudy. Sol sebepti, nemis mәdeny ortalyghy nemis, qazaq, orys taghy basqa últtardyng әdet-ghúrpyn, salt-dәstýrin este saqtau maqsatynda týrli is-sharalar ótkizip túrady. Mening oiymsha, Alghys aitu kýnin, Qazaqstan halyqtarynyng birligi kýnin, Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýnin, Ýlken el – ýlken otbasy forumyn, Qazaqstan halyqtarynyng spartakiadasyn ótkizu qoghamgha týrli mәselelerdi sheshuge kómektesedi.

Aleksandr Gibner,

Jambyl oblystyq nemister qoghamy qoghamdyq birlestigining Preziydenti

Abai.kz