Pavlodar qalasyn qazaqtar әli de «Kereku» dep ataydy. Patshalyq-kenestik kezenning derekterin basshylyqqa alghan tarihshylar men ólketanushylar múnyng syryn ózderinshe  týsindiredi.  Olardyng payymdauynsha, HÝIII ghasyrdyng bas kezinde N. Koryakov degen bireu Reseyding Tara qalasynan qazirgi Pavlodar qalasy ornalasqan jerge kelip qonys salghan kórinedi. Sol eldimekenge keyin,  1720 jyly  orys әskerleri túrghyzghan forpost Koryakovtyng qúrmetine Koryakovskiy atalypty.  Kereku  bolsa –  Koryakovtyng qazaqsha núsqasy eken.

Ol kezde  qazaqtar Qazaqstannyng ontýstik ónirlerin ghana mekendepti,  tek 1723-1725 jyldardaghy «Aqtaban shúbyryndy, Alqakól súlama» kezeninde qalmaqtardyng tyqsyruymen Syr boyynan Ertisting Kereku-Bayanauyl ónirine auyp kelip, túraqtay bastapty. Demek, qazirgi  Pavlodar oblysynyng aumaghy  – qazaqtardyng tarihy mekeni emes,  ejelgi orys jeri...

Sonday qorytyndy shygharghanymen, Koryakovtyng ómir sýrgen jyldary, otbasy, úrpaqtary, әriptesteri  jóninde birde-bir derek keltire almaydy. Tipti kәsibin de  naqty aita almaydy, saudager,  jýzbasy (sotniyk), túz óndirushi, qala salushy dep týrlishe ataydy. Biraq HÝI  ghasyrda Sibir handyghy jerin jaulaghan  ataman Ermaktyng (1532-1585) ómirbayanyna kelgende olardyng  esh kidirmeytini anyq.

Múnyng ózgeshe syry bar. Óitkeni, Koryakov degen adam búl ónirde mýlde bolmaghan,  oidan shygharylghan anyz keyipkeri.  Tarihy búrmalaudy tarih ghylymdarynyng doktory Jambyl Artyqbaev  әshkerelep, shyndyqtyng basqasha ekenin ghylymy negizdep dәleldedi. Jerles ghalym orys kartografy, geografy jәne Sibir tarihshysy әri jylnamashysy Semen  Remezov 1699-1701 jyldary qúrastyrghan «Sibirding syzba kartasyn» («Chertyojnaya kniga Sibiriy») Ombydan aldyrtyp, taldau jasady.  Onda qazirgi Pavlodar qalasy ornalasqan jer  «Koryakov Yar» týrinde kartagha týsirilgen. Odan song Koryakovskiy forposynyng "Koryakov Yar"  degen jerge salynghanyn aighaqtaytyn derekter tapty. Eger  karta dayyndalghan HÝII ghasyrda  ónirdi  orystar qonystanbaghandyqtan oryssha ataulardyng boluy mýmkin emestigin  eskersek,  «Koryakov Yar» sózining tórkini  «Kereku jar»   ekenin  bayyptaymyz. Al   «Kereku» – Mahmúd  Qashqaridyng (1029-1101)  «Týrki tilderining sózdigine» engen «ýi», «kerege» degen maghyna beretin kóne týrki sózi ekeni belgili.

Jalpy aitqanda, «Syzbada» qanday da bir orys adamynyng qúrmetine qoyylghan geografiyalyq atau úshyraspaydy. Barlyghy da  qazaq tilindegi nemese kóne týrki tilindegi toponimder ekeni jәne olardyng oryssha búrmalanyp nemese sózbe-sóz audarylyp berilgeni bayqalady: «Yamysh» (Jәmish), «Urochiyshe 9-ty bugrov» (Toghyz búirat), «Kachiyr» (Qashyr), «Shigan» (Shyghan), «Bataly» (Botaly), «Urochiyshe vosimy ryjih jerebsov» (Segiz jiyren (ayghyr), «Irlytup» (Ýiirlitýp), «Saygachiy yar» (Sayghaq jar), «Verblujiy yar»  (Týie jar), «Beloe solenoe» (Aqsor), «Dolgoe solenoe» (Úzyn sor), «Belye vody» (Aqsu), «Yar Allaberdyev» (Aldaberdi jary), «ozero Enkuli» (Enkól, Enekól), «r. Tulka» (Týlki), t.b. «Týlki» atauy kýni býginge deyin qoldanylady.

Jambyl Artyqbaevtyng ónir tarihyna baylanysty sony tújyrymdaryn tarih ghylymdarynyng doktory Qayyrbolat Núrbaev, geografiya ghylymdarynyng doktory Quat Saparov, t.b.   ghylymy zertteulerimen bekite týsti.  Otarshyldyq sayasat saldarynan ónirdegi bayyrghy ataulardyng jappay ózgertilgenin naqty dәiektermen negizdegen osy ghalymdar edi. Qazaqtar erteden beri Qúrmankól, Qúrmantúz ataghan kól men auyldyng atauy da Koryakovka delinip ózgertilui sonyng bir mysaly ghana.

Aytpaqshy, jergilikti patshashyl-kenesshil toptar Ertisting Kereku óniri qazaqtardyng әlimsaqtan  bergi ata-mekeni ekendigin, qazirgi Pavlodar oblysynyng aumaghy bir zamandarda Týrki qaghanaty, Batys Týrki qaghanaty, Qimaq qaghanaty, Qypshaq  handyghy, Altyn orda men Aq orda memleketteri, bertin Qazaq handyghy aumaghynyng qúramyna kirgenin mýlde qaperge almaydy. Sóitip, ónir tarihyn Koryakovskiy forposynyng irgetasy qalanghan 1720 jyldan bastaydy jәne 2017 jyly әskery beketting 300 jyldyghyn, basqasha aitsaq,  qazaq jerin  Resey imperiyasynyng  jaulap alghanyna 3 ghasyr toluyn týrli mәdeni, sayasy sharalarmen dýrkiretip  atap ótudi kókseude...

Sóz sonynda aitarymyz, Kereku – orta ghasyrlarda  qazirgi Pavlodar qalasynyng ornynda  salynghan   bayyrghy qonystyng atauy, Koryakov – sol Kereku atauynyng   oryssha búrmalanghan núsqasy. Al  búl ónirge esh qatysy joq Pavel patshazadanyng aty qoyylghan qalagha keleshekte әlgi tarihy atauy  qaytaryla ma, әlde jana atau qoyyla ma, búl basqa әngime.

Arman QANIY, Pavlodar qalasy

Abai.kz