Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2180 0 pikir 7 Mausym, 2009 saghat 18:26

Bek Datúly. Biz kimmen soghysuymyz kerek?

Bizding biylik auyz toltyryp maqtanghanda «shýkirshilik, qiyn bolsa, da, ash bolsaq ta, әiteuir soghystan amanbyz» degendi jii aitady. Sondayda tәuba deysin. Elimiz aman, aspanymyz tynysh. Áyteuir tótennen tónip kelgen jau joq. «Enshalla» dep esinep otyra beremiz. Esinep otyryp tilimizding tútastyghyna syzat, dinimizding dinine qúrt týsip jatsa da mynq etpeymiz. Nesi bar, soghys bolmasa bolghany. Myng bolghyr biylikting biyligi bayandy bolsyn. Búl biylik bolmasa, tilimizdi tilimdemesek, dinimizdi dinkeletpesek, ruhymyzdy týsirip, namysymyzdy jer qylmasaq soghys bolyp ketedi eken-au. Qúday saqtaghanda halqymyzdyng birazy shoqynyp, birazy sopy bolyp, birqatary «usamalatyp» úrandatyp, keybireui jebireyge jerles bolyp, ónge biri buddamen eldes bolyp әiteuir kóp dindi memleket degen ataghymyzdy dýrkiretip túrmyz. Óitpesek bolmaydy. Soghys bolyp ketedi. Sheneunik bitken shәltiyip, jemqorlyqtyng joly bolyp, alayaqtardyng aiy onynan tuyp túr. Olargha tәit deuge bomaydy. Óitken... soghys bolyp ketedi.

Bizding biylik auyz toltyryp maqtanghanda «shýkirshilik, qiyn bolsa, da, ash bolsaq ta, әiteuir soghystan amanbyz» degendi jii aitady. Sondayda tәuba deysin. Elimiz aman, aspanymyz tynysh. Áyteuir tótennen tónip kelgen jau joq. «Enshalla» dep esinep otyra beremiz. Esinep otyryp tilimizding tútastyghyna syzat, dinimizding dinine qúrt týsip jatsa da mynq etpeymiz. Nesi bar, soghys bolmasa bolghany. Myng bolghyr biylikting biyligi bayandy bolsyn. Búl biylik bolmasa, tilimizdi tilimdemesek, dinimizdi dinkeletpesek, ruhymyzdy týsirip, namysymyzdy jer qylmasaq soghys bolyp ketedi eken-au. Qúday saqtaghanda halqymyzdyng birazy shoqynyp, birazy sopy bolyp, birqatary «usamalatyp» úrandatyp, keybireui jebireyge jerles bolyp, ónge biri buddamen eldes bolyp әiteuir kóp dindi memleket degen ataghymyzdy dýrkiretip túrmyz. Óitpesek bolmaydy. Soghys bolyp ketedi. Sheneunik bitken shәltiyip, jemqorlyqtyng joly bolyp, alayaqtardyng aiy onynan tuyp túr. Olargha tәit deuge bomaydy. Óitken... soghys bolyp ketedi.
Tilim dep jylasan, dinim dep múnaysan, elim dep egilip, jerim dep tógilip, halqym dep qapalansang lap etkeli túrghan ol ne qylghan soghys, sonshama?!. Tilimizdi, dinimizdi, elimiz men jerimizdi osynday mýsәpir kýige týsirgenshe soghysyp qyrylyp-aq qalghanymyz dúrys shyghar. Biraq, kәne, kimmen soghysamyz? Kәne, kim ol eldigindi úlyqtasan, tilindi ardaqtasan, dinindi salmaqtasang qaru ala jýgiremin dep otyrghan? Syrttan kelgen jau joq. Ishten shyqqan jau taghy kórinbeydi. Bәlkim «kóp últty» memleketimizdegi qazaqtyng suyn iship, dәmin tatyp jýrgen týri basqa, tilegi bir aghayyn ba?
Nikolay – zeynetker. Ara-túra eski «Jiguliyimen» ary-beri adam tasidy eken. Men jolaushy, ol shopyr. Ángimelesip kelemiz. Almatygha ýsh jasynda kelipti. Qalada ósse de qazaqsha zyrlap túr. Ángimemiz sheneunikter shekireyip qaraytyn memlekettik tilde órbidi. «Men bizde soghys boluy mýmkin degen sózdi týsinbeymin. Óitip bizdi qorqytpasyn. Orystar qazaqtardyng óz tilinde sóilep, óz dinin ústanuyna nege qarsy boluymyz kerek. Kerisinshe quana qoldaymyz. Qazaqtar memleketting negizin qúraushy últ. Sondyqtan biz memlekettik tilding damuyna qúrmetpen qaraymyz. Mine, men jasym jetpiske jaqyndaghan orystyng shaly senimen qazaqsha sóilesip otyrmyn. Eger biz soghysty qalasaq sen ekeuimiz osylay súhbattasyp, syilasyp otyrar ma edik. Qiys bassang soghys bolady degen sóz halyqty ýrkitu ýshin әdeyi aitylady. Senderdi bilmeymin, óz basym jaman kempir-kepshekpen osy mәsele ýshin kýnine jýz úrysamyn. Zeynetaqysy nanyna jetpey jýrip sayasat soghady. Soghys bolmasa eken, elimizdegi túraqtylyq saqtalsyn, últtar dostyghy úzaghynan bolsyn dep kósiledi. Ói-dóit degen. Árkim-әrkim ýiine qaru ústap, qandy qyrghyngha dayyndalyp otyrghanday. Kórding be, balam, júrtty joq jalmauyzben qalay qorqytyp qoyghanyn. Kerisinshe, memelkettik tilge qúrmet kórsetilmeytin, egemendigin ardaqtay almaytyn elding erteni búlynghyr, bolashaghy bayansyz bolary dausyz. Sondyqtan, mening oiymsha, qazaq tilin damytyp, onyng mәrtebesin kóteru qazaqtargha ghana emes, Qazaqstandy meken etken barsha últqa syn bolyp túr. Sondyqtan til, din, últtyq bolmys pen ruhaniyat turaly ótkir mәsele kóteruding sony qaqtyghysqa úlasady deu aqylgha syimaytyn aqymaqtyq».
IYә, rasynda osy biz kimmen soghysuymyz kerek?!

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5543