Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Osy ghoy endi... 8514 21 pikir 24 Qazan, 2017 saghat 11:45

«Ruhany janghyru»: Borodinmen birge janghyrsaq onghan ekenbiz!

Qostanayda «diny kelisim kýnin Andrey Borodindi eske alugha arnalghan kópshilik leksiyamen atap ótildi» degen danghaza shugha toly materialdar jergilikti baspasózdi jaulap aldy. Bir kezderde oblysymyzdy jiyrma jyldan astam basqarghan, ózin osynda jarty patshaday sezinip, Kremliding sayasatyn jýzege asyruda aldyna jan salmaghan osynau oblystyq partiya komiytetining birinshi hatshysynyng «Dәuir adamy» atalatynday qanday enbegi sinip edi? Onyng ýstine onyng tughan kýnin toylauda diny kelisim merekesining qanday qatysy bar? Álde onyng jalghyz ózin osy diny kelisim kýnin beyneleytin simvolikalyq túlgha esebinde kópshilik bolyp, býkil el bolyp bekitip pe edik? Bayaghyda «Boyaushy-boyaushy degenge saqalyn boyaydy» degen eken bireu, múnyng ózi soghan úqsap bara jatqan asyra silteu sekildi. Sonda oblysymyzda qanday da bir merekeni qalay atap ótudi biluge tiyisti mekemeler qayda qaraghan? Álde, zamanynda býkil oblysty ashsa alaqanynda, júmsa júdyryghynda ústaghan, ózining jaghympazdarynan basqa eshbir jan aldyna bara almaytyn ózimshil de óktem basshysynng býginge deyin mysy basyp túr ma eken? Álde birdene deuge ruhynan qorqa ma eken? Qalay bolghanda da búl kisige múnday marapat kórsetu men asyra madaqtau aldymen qazaq halqyn qorlau men mazaq etu dep bilemiz. Múny men ol kisining býkil taghdyrynan  mol habardar bolghandyqtan aityp otyrmyn.

Sonymen osyndaghy ózge halyqtardyng ókilderi ózderinshe erekshe qúrmettep qysqasha BAM dep atap ketken Andrey Mihaylovich Borodin kim edi? Aldymen aitarymyz – partiyanyng kәdimgi kóp qolshoqparynyng biri, shash al dese bas alatyn әperbaqan partokrattyng senimdisi bolatyn. Múndaghylar ony tyng iygerudegi enbegi erekshe dep jata qalyp tabynghanymen, ol kisining búl jerdegi enbegi joqqa tәn. Eger shynyn aitar bolsaq, tynynyng bastamasynda ataqty dala akademiygi atanghan Saghalbay Janbaev pen Hramkov degen kisi túrghan. Borodin bolsa, oblystyq partiya komiytetining birinshi hatshylyghyna tek 1959 jyly ghana saylandy. Alayda Hrushevke eliktep ózin tyng kósemderining qataryna qosqysy kelip jantalasyp baqty. BAM-nyng bedeli týsip qala ma dep qoryqqan onyng múragerleri Janbaevtyng da, Hramkovtyng da atyn ataugha jýrekteri daualamaydy. Qazaq ýshin Janbaev kim, Borodin kim?  Kremliding qolshoqpary Borodin Janbaevtyng qolyna su qúnggha da jaramaytyn, qoldan jasalghan jasandy túlghasymaq emes pe? Sol halyq auzynan tastamaytyn Janbaevqa nege bir auyz jyly sózimizdi qiymyz? Álde odan múndaghy Borodinning izbasarlarynan qorqa soghyp, seskenemiz be? Mýnday jalpaqsheshelik kýige týssek, Tәuelsizdigimizding tizgiginin kim kóringenning qolyna ústatyp jýre beruimiz qaldy. Borodinning ayaq astynan (mýmkin bayaghyda oilastyrylghan) torqaly toyyna bergisiz jiynynan keyin osynday oy sanamyzdan shyqpay qoydy.

Jaraydy, onyng sharuashylyq jýrgizudegi әdis-tәsiline bagha bermey-aq qoyalyq. Kenes Odaghy kezindegi josparly ekonomikada oza shauyp bәige alatyndar tek Mәskeuge asa jaqqandardyng qatarynan bolatyndyghyn bizding úrpaq jaqsy biledi.

Bizge qanday basshy bolsa da, onyng aldymen adamgershilik qasiyeti, kadrlardy bólip-jarmay әdildikpen ornalastyra bilui sekildi qyrlary qymbat. Osy orayda nege ekeni belgisiz, Borodinning kelgennen-aq óz elinde túryp jatqan qazaqtargha degen, әsirese, qazaq kadrlaryna degen kózqarasynan olardy ekinshi sortty jandar esebinde tómen sanaytyndyghy aiqyn kórinip túratyn. Qazaq halqynyng atyn estip kórmegen menireu Kursk oblysynan kelgennen keyin be, әlde sol kezdegi partiyanyng astyrtyn jymysqy sayasatyn tereng mengergen әkkiliginen be, ol salghannan-aq qazaq kadrlaryn jappay qudalay bastady. Borodinning últy qazaq mamandardy qyzmetten tyqsyra qughanyn oilasang Stalinning Alash ziyalylaryn qalay qudalaghandyghyn eriksiz eske alghanday bolasyn. Jalang sóilep, orystyng adal últyna jala japty demes ýshin faktige sóz berelik. Oblysymyzdaghy 200-den astam kolhoz-sovhozdyng diyrektorlarynyng ishinde tek birli-jarymy ghana qazaq bolatyn. Al 12 audandyq partiya komiytetining birinshi hatshylyghy týgelge juyq orys, ukrain últynan jasaqtalghan edi. Tek bir ghana Áuliykól (búrynghy Semiozer) audanyn ghana jalghyz qazaq basqardy. Múny bizder kezinde mazaq ýshin istep otyr dep ishtey kýnkildep qana qoyatynbyz. Aytpaqshy, mazaq demekshi, qazaq qalyng ornalasqan Nauyrzym audanyn Meerov deytin bireu basqaryp, qazaqty әbden jerge qaratty emes pe?.. Sol Nauyrzym audanynan sol kezde de, qazir de emge dep joyyt balasyn taba alar ma ekensin. Sonda búl basynghandyq emey nemene. Múny az deseniz, oblys dengeyindegi basshylyq sanalatyn qalalyq partiya komiytetining birinshi hatshysy Shlychkov degen  men oblystyq atqaru komiytetining toraghasy Ponomarev ta orys últynan bolatyn. Qazaqqa tipti qalalyq atqaru komiytetinen de oryn tiymedi. Sol kezde oblystyq prokuraturada týgel orystar otyrghandyqtan onyng esiginen syghalaugha qorqatynbyz. Minekey, partiyagha shyn berilgen Borodin degen hatshynyng boyamasyz shynayy  bet beynesi osynday bolatyn. BAM dep erkeletip aitqan osynau sholaq oily, әperbaqandau adamnyng kadr sayaasatyndaghy óreskel qylyqtaryn betine aitqan, onyng basqaru prinsiypining partiyalyq prinsip týgili adamgershilik prinsipterden mýldem auytqyp ketetindigine shydamaghan namysshyl azamat, osy Qostanay jerining adal perzenti Orazaly Qozybaev aghamyz ekinshi hatshylyghynan bas tartyp, bir kýnde at qúiryghyn ýzip, Aqtóbege ketip tyndy. Borodin sonda ózining әlgindey qateligin ýnemi eskertip otyratyn adal jannan qútylghanda, әi, bir quanghan shyghar-au...

Borodin degen kisining jalpy qazaqty únatpaytyndyghy bylay túrsyn, әsirese, qazaq halqynyng belgili aqyn-jazushylarynyng atyn estigende kirpidey jiyryla qalatyn әdeti bar edi. Jazushylardy jan-tәnimen jek kóretin. Mýmkindigi kelgenshe ózi qojalyq etetin oblysqa olardy jaqyndatatpaugha tyrysyp baghatyn. Tipti joghary jaqtyng dýmpuimen kelip qalghannyng ózinde de salqyn qabaq tanytyp, ózi qabyldamay, ózgege iytere salyp, olardyng múnda qajet emes ekendigin aiqyn sezdirip otyratyn. Osynday qorlyqqa shydamaghan zamanymyzdyng klassik jazushylary Sәbit Múqanov pen Ghabit Mýsirepov Qostanaydaghy óz tughan auyldaryn kórshiles Soltýstik Qazaqstan oblysyna audaryp jiberdi. Al biz kezinde mektepte osy qos alyptyng tughan jeri Qostanay oblysy dep oqitynbyz.

Oblystyq múraghat jәne qújattama basqarmasy men Memleketik arhiv úiymdastyrghan  leksiyasymaqta Brodinning eshkimnen de qoryqpaytyn kózsiz batyrlyghy jayly aityp, biraz dauryqqan kórinedi. Sondaghy adam senbes ertegilerining biri – BAM deytin myqtyng respublika basyshylyghynan da, tipti, KPSS-ting Bas hatshysy Leonid Brejnevten de aiylyn jimaytyn kórinedi. Oblysymyzdy osynday jýregi týkti, eshkimning aldynda bas iymeytin ertegining batyry ispetti partokrat basqarghandyghyna bir jaghynan mereying ósetin siyaqty.       Alayda sol ýlken bas qosuda osynshama ótirik aitu kimge kerek boldy eken? Álde Borodindi perishtege ainaldyru ýshin atalghan jalghan aqparatty osynda otyrghan jastar talghamay qylghyta beredi dep oilady ma eken?.. Rasynda, jarty әlemdi jalynan ústaghan Bas hatshydan seskenbeydi degen sózge KSRO tarihynan mýldem habary joq jastar ghana ilanar. Shyndyghynda  Kenes Odaghy degen elde Bas hatshygha qarsy keletin adam esh uaqytta bolmaghan. Ony jay synaghan bir-eki adam týbi jyndyhanadan bir-aq shyqqan edi. Alayda janaghy jaghympazdyng sózining bir shyndyghy da bar. Ol – Borodinning bizding respublika basshylyghyna qashanda qyryn qarap, baghynghysy kelmey keireyip ótkendiginde bolsa kerek. Óitkeni ózin tikeley Kremli qoydy, onyng ýstine Brejnevti dos sanap kýshengen neme onysyn eshqashan jasyrghan da emes. Keyde ózimiz de qatysyp qalatyn lezdemelerde «Jana ghana maghan Leonid Iliich habarlasty. Jaghdaydy súrap jatyr. Sizderge de sәlem aity», dep ýnemi kókip otyratyn. Onysy bizdi bir qorqytyp alu bolsa, ekishiden, Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining birinshi hatshysy ghana emes, sonday-aq KPSS Ortalyq Komiyteti Sayasy burosynyng bildey bir mýshesine qyr kórsetui ghoy dep qabyldaytynbyz. Mensinbeushilikting әbden sharyqtaghany sonshalyq, birde Qonaev oblysymyzdy aralaugha kelgende әuejaygha ózi barugha mindetti bolsa da, әrtýrli syltau aityp,  oghan ózining ekinshi hatshysyn jibergen. Múnyng ózi partiyalyq etiyketti óreskel búzu edi. Diymekeng asa ziyaly әri mәdeniyetti adam ghoy, eshtene bolmaghanday oblysty aralap kete barghan. «Myng asqangha bir tosqan» degen emes pe, aqyry osynday óreskel qylyghy ózine de onay tiymedi. Brejnevt te Borodinning ospadar qylyqtarynan әbden sharshasa kerek, aqyry arada 20 jyl ótken song zeynetkerlikke jiberuge mәjbýr boldy. Biylikke qany-jyny aralasyp, jan-tәnimen sinisip ketken adamnyng biylikten ketkennen keyingi qasiretin adam balasyna bermesin. BAM-da zeynetkerlikke shyqqan song (dúrysy shygharghan son) úzamay-aq o dýniyege attanyp ketti. Ketkeni dúrys boldy. Óitkeni ómirining songhy jaghy adam ayarlyq kýige týsti. Ózi de tym tolyq kisi bolatyn. Al songhy kezde asa qatty semirip ketti. Salmaghy 120 kilogramnan asty. Shynyqpaghan, tym byljyr búlshyq etteri damymaghan shybyqtay mayysqaq ayaqtary 120 kg salmaqty kótere almady. Ol obkomnyng aldyna mashinaman kelgende, ony eki milisioner qoltyghynan ústap, kóterip baryp, jedel satygha mingizip, odan kabiynetine aparyp júmsaq kreslosyna jayghastyratyn. Keybir aitushylardyng sózine qaraghanda, Borodin tym tamaqsau bolghan, araqty tek qyrly staqanmen qylghytady eken. Búl sózdin, sirә, jany bar shyghar. Óitkeni keyingi kezderi BAM bayandamany týrgelip túryp oqudy da qoydy. Onyng ornyna kómekshisi oqydy. Meninshe osy soraqylyq pen súmdyq jaghday Brejnevting de qúlaghyna jetse kerek. Dostyqty qadirlegen jón shyghar, alaydy ony osynshama adam shoshyrlyq kýige jetkizuge bolmaydy ghoy. Áriyne,  diny kelisim kýnine oray ótken leksiyada BAM-nyng osynday adam sýier qylyghy joq qasiyetteri turaly eshkim de tis jaryp eshtene degen joq. Onyng ornyna BAM-nyng qazirgi tanda tarihtan layyqty óz ornyn ala almay jýrgendigin aityp kóz jasyn kóldetkender kórinip qaldy. Olardyng múnysy da kólgirlik. Nege deseniz, Qostanay qalasynyng dәl ortalyghyndaghy asa kórikti әri keng danghyldyng biri osy Borodinning esimimen atalady. Búdan artyq oghan qanday qúrmet kerek? Álde enseli  eskertkish ornatu qajet pe eken? Aytpaqshy, osy alqaly leksiyanyng qalamyzdaghy Dostyq zaly degen jerde ótkizilui búl armannyng týbi oryndalyp qaluy mýmkin degendi bildiredi me, ózi qalay?.. Al osynda jinalyp Borodindi ansap, sonyng atyn tariyhqa altyn әrippen jazudy armandap kýndiz kýlki, týnde úiqydan aiyrylyp, jastyqqa basy tiymey jýrgenderding eng bolmasa bireuinin  oblysymyzgha ghana emes, býkil elimizge erekshe enbegi singen, respublikany jana satygha kótergen ghaziz jan, ataqty túlgha Dinmúhamed Ahmetúly Qonaevqa Qostanayda keng danghyl bylay túrypty, sholaq kóshening búiyrmay otyrghany oiyna kirip-shyqpaghany tang qaldyrady.

Jalpy Borodin sekildi bayaghyda tarih qoynauyna týpkilikti ketken túlghasymaqty qayta tiriltuge úmtylu kýni býgin bastalghan qúbylys emes. Júrttyng bәrine aiqaylatyp túryp kóshe beru Kulaginning kezinde bastaldy. Búl qúrmetti Sәduaqasov jalghastyryp, ziyaratynyng basyna baryp gýl shoqtaryn qoyyp, bir erledi. Endi, mine, kәrisi bar, jasy bar Dostyq zalyna jinalyp alyp, BAM-nyng erligin jyrlap, madaqtauyn kelistirip, mәngilik eske saqtau jolyndaghy bastamalardy qyzu jalghastyryp jatyr.

Jalpy Borodin marqúmnyng bir únamsyz úsaqtyghy bar edi. Ol bayandama jasasa da, nemese auyzsha úzyn-sonar sóz sóilese de, Qonaevty esh uaqytta auyzgha alghan jan emes. Jek kórushilikting múnday da әdisi bolady eken-au. Biz «Dimash Ahmetovich» degen sózdi alghash ret Borodinning ornyn basqan Demiydenkonyng auzynan ghana estidik. Obaly ne, ol marqúm Diymekendi esh uaqytta auzynan tastamaytyn. «Dimash Ahmetovich bylay dedi», «Dimash Ahmetovich mynaday naqty tapsyrma berdi» degende nege ekeni belgisiz, ishimiz jylyp sala beretin. Onyng ýstine Borodinning kadr sayasatyndaghy adam aitqysyz әdiletsizdigin týzegen de osy Demiydenko hatshy. Ol mәseleni tótesinen qoydy. «Eger, - dedi ol,—audanda birinshi hatshy orys últynan bolsa, ekinshi hatshy nemese audandyq atqaru komiytetining tóraghasy mindetti týrde qazaq boluy kerek. Qazaq kadrlary eshkimnen de kem emes». Ózgeni bilmeymin, men onyng osy sózi ýshin marqúmnyng aldyna bas iyer edim. Minekey, osynday núsqaudyng arqasynda Qostanay biraz qazaqylanyp qaldy. Jalpy ólkemizdi qazaqtandyrudyng alghashqy belgisi dәl osy Demiydenko túsynda bastaldy desem qatelese qoymaspyn.

Jalpy búl múraghat belsendilerining «Ruhany janghyru» baghdarlamasyn jýzege asyru shenberinde jýrgizip jatqan sharalarynyng biri kórinedi. Biz endi Borodin sekildi qazaqqa bir týiir de jaqsylyq jasamaghan janmen birge ruhany janghyrsaq, onghan ekenbiz. Endi múraghatshylar qanday dauly túlghany tauyp alar eken?

Aytpaqshy, býginderi qazaq dese kirpidey jiyryla qalatyn, qazaq kadrlaryn ekinshi sorttygha baghalap, óktemdik kórsetken, sóitip shovinizm auruyna shaldyqqan Borodindi madaqtaudy bastasaq, kýni erteng kezinde elimizding Jogharghy Kenesine deputat bolyp saylana salynysymen Tәuelsizdigimizge ashyq qarsy shyghyp, «Qazaqstannyng tәuelsizdik aluyna qarsy dauys bergen jalghyz men» dep onysyn asqan batyrlyqqa balap jýrgen naghyz shovinist Chernyshev degenge de kezek tiyip qalar. Sosyn dәrejesi jogharysy kerek bolsa, Resey Dumasynyng viyse-spiykeri Jirinovskiydi «dәuir adamyna» qosyp, tәuelsizdigimizding tarihyna altyn әrippen jazugha talpynyp qalatyndar  da tabylar. Ol qansha degenmen Almatyda tuyp-ósip, er jetken óz «azamatymyz» emes pe. Qazaqqa qastar az emes, demek keleshekte búl tizimning sheksiz úzara beretindigine kýmәndanbasanyz da bolady.    Oblysymyzda shynayy patriotizmdi qalyptastyratyn anyq ta naqty últtyq iydeologiya joq jerde onyng ornyn  osynday kýmәndi de qauipti iydeyalar men túlghalar basatyndyghyna, tipti, tang qalugha da bolmas. Oblysymyzda iydeologiyanyng tútqasyn ústap jýrgenderding júrttyng kóbisi tyjyryna qasy alatyn kýmәndi túlghanyng qaydaghy bir 105 jyldyghyn atap ótu eshbir qisyngha, tipti zangha da simaytyndyghyn bilmegeni me? Múnday sharalardy olar qadaghalamaghanda kim qadaghalaydy? Álde olardy da Borodinning mysy basyp ketti me? Au, atalyp ótuge tiyisti belgilengen jyldar tizimi bar emes pe?!. Álde búlar Borodinning iydeyalastaryna qatysy joq dýniyeler me? Búl degenimiz – elimizding zany men normativtik aktilerine múryn shýiire qarau, demek baghynbau ghoy. Al onyng arghy jaghy týsinikti. Borodinning izbasarlary men iydeyalastary siyaqtylardyn  eshkimnen aiylyn jimay, qútyryp jýrgenderi de sodan bolsa kerek.

Jaybergen Bolatov

Qostanay

Abai.kz

 

21 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1536
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3316
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6019