1885 jyl. Qarghaly. Búl Tosyn bolysynyng toghayly, suly, kórikti jerining biri edi. Tosyn bolysy ózenning jaghasy men jiyde toghayynyng arasyna ylghy appaq aq shanqan kiyiz ýiler tikken. Bolys saylauy ótip, oyaz bastyghy qatysqan ýlken jiyn bolyp, oghan qarasty Torghay beketinin, Aqkól, Aqqúm, Shóptikól auyldarynyng ókilderi qatysqan. Saylau qorytyndysyna narazylyq bildirip, ishten tynyp túrghan negizinen Aqkól, Aqqúmnan kelgender edi. Bú jaqtaghy belsendi, beldi, el arasynda bedeldileri – ýmbeteylikter, onyng ishinde Shoshaq balalary Aqtas, Baytúrsyn, Sabalaqtyng jýris-túrystary, sózderi de iri edi.

Jinalghan júrt saylaudyng qorytyndysyna kónilderi tolmay, ishtey tynghanmen, Aqtastay iri qimyldy aghasyna sýiendi me, Baytúrsyn ortadaghy on eki qanatty aq ýiden man-mang basyp shyghyp, súlu kýreng atqa minip, uez ortalyghyna qaytugha bet alghan uez bastyghy polkovnik Yakovlevke sóz aitugha bekinip, kýreng attyng jolyn tosa bergen. Uez bastyghynyng eki jaghynda qayqy qylysh taghynghan kazaktar Baytúrsyngha qaray úmtyla bergen. Soghan qaramastan Baytúrsyn uez bastyghyna:

«Biz saylau qorytyndysyna narazymyz!» dep aityp saldy.  Yakovlev qasyndaghylargha «Qalagha aparyp, qamandar, mynany!» búiryq bergen. Kazaktar Baytúrsyngha úmtyla bergeni sol edi, ýlgermedi, ol qolyndaghy shybyrtqymen Yakovlevti tartyp jibergende, shybyrtqynyng úshy moynyna oralyp, uez bastyghy atynan jerge múrttay úshyp týsti. 1868 jyly orys patshasynyng Ukazymen Qazaq jerin aimaqtargha, oblystargha bólip basqaru  jýiesi engizilgen bolatyn. Onda Batys Sibir aimaghy, Torghay, Syrdariya, Týrkistan, Jetisu oblystaryna bólip edi. Ol jýie boyynsha Torghay oblysynyng ortalyghy Orynborda, Torghay uezining ortalyghy Torghayda bolghan.

Al, endi Qazaq jerinde otarlyq aimaqtyq basqaru jýiesi jýzege asqan on jeti jyl ishinde «Orystyng uezd basqaryp otyrghan polkovnik bastyghyn úrghan eken» degendey erek oqigha Torghaydan basqa esh jerde bolyp kórgen emes. Sodan ba, uez bastyghy Yakovlevti úrghany ýshin Aqtastyn, Baytúrsynnyn, Sabalaqtyng qoldaryna kisen salynyp, sol kýni týrmege aidaldy.  Yakovlevting qatang talabymen Shoshaq balalarynyng barlyq mýlki, maly týgeldey kәmpeskelenip, maldary Torghaygha aidaldy. Shoshaqtyng basqa balalalary, Erghazy  ataqty oqigha kezinde Qarghalyda bolmaghandyqtan, olar tútqyndaludan aman qaldy.

Biraq, sotqa deyin, tergeushilerding Aqtas pen Baytúrsyngha kórsetpegen qorlyghy joq, sabady, úrdy, tepti. Tútqyndaghy ýsh azamatta barlyghyna shydady. Kóp úzamay uez soty bolyp, Aqtas, Baytúrsyn, Sabalaqty on bes jyl Sibir katorgasyna aidau turaly sheshim shyghardy.

«Tútqyndardy Sibirge aidaydy» degen kýni Aqkól, Aqqúmnan kelgen aghayyndar, uez ortalyghyndaghy «búryn bolmaghan «qyzyqty» kóru ýshin qyzyl týrmening shygha berisine jinalghan. Sәske aua týrme esigi qylyshty kazaktar jinaldy da týrme esigi ashylyp, odan kisendeuli ýsh tútqyn shyqty. Saqal múrttary ósip ketken.  Áueli Aqtastyng bәibishesi Ýbijan kýnirenip, kýieuimen kóristi. Odan keyin jolyn kýtip túrghan Ahmetting anasy Kýnshe Baytúrsyndy enirep, jyr aityp kóristi. Basqa aghayyndarda shulap, jylap jatyr. Kazaktardyng starshinasy jinalghan júrtqa aighaylap, qamshy siltep, aibar kórsetti. Olar tútqyndardy jedel týie jegilgen arbagha otyrghyzdy. Ekinshi arbada tútqyndardy baqylaytyn soldattar otyrghan. Aqtastyng bәibishesi Ýbijan uez әkimshiliginen katorgagha kýieui Aqtaspen birge barugha úlyqsat qaghaz alghan. Ýbijan arbagha tútqyndarmen birge otyrdy. Jylap qoshtasu óte auyr boldy. Býkil Torghay titirkenip ketkendey boldy. Qylyshty kazaktar qorshaghan tútqyndar otyrghan eki arba Qostanay  jolyna týsti, qayghyly adamdardan tez alystaghysy kelgendey, týieler danghyl jolgha týsip jortyp barady...

Osy qorlyqtyng bәrin kózimen kórgen bala Ahmet

«Oq tiyip, on ýshimde oy týsirip,

Bitpegen jýregimde bar bir jaram...» dep jazuy sodan edi...

Sibirge aidalghan Shoshaq balasynyng ýlkeni Aqtastyng Erghazygha aitqan sózi boyynsha, onyng ýlkeni Spandiyar Torghaydaghy mektepke oquy tiyis edi. Biraq, Spandiyar mektepte oqyghysy kelmey, Erghazy tórt jyldyq orys-qazaq uchiliyshesine Ahmetti apardy. Ahmet jetimder men syrttan kelgen balalargha arnalghan pansionda jatyp  oqydy. Bala Ahmetting búryn auyl moldasynan oqyp, anasy Kýnsheden orys kirilisasyndaghy әlippesin tanyghany bar edi. Sodan Ahmet ekinshi kursta jýrgende orys tilin erkin mengerip alghan. Jazdaghy kanikulda auylyna barmady, pansionda jatyp, kitaphanadan shyqpady. Tórt jyl boyy, orys, shetel әdebiyetin, geografiyasyn terendep oqugha qúshtarlyghy artty. Kitaphanadan bos kezderi kezde pansionnyng syrtyna shyghyp, oghan jaqyn ornalasqan kazarmadaghy kazak soldattarynyng is әreketterne qarap otyrady. Balada bolsa, Ahmetting sonday kezderi orys imperiyasynyng Torghay jerin iyelene bastaghan tarihyn oilaydy. Uez әkimshiligi Torghaygha kelip, ýstemdikterin erkin jýrgize bastaghanyna da kóp uaqyt bolmaghan eken, kóz jiberse, tamyrlaryn endi ghana terendep engize bastaghan synayly, bilgen adamgha. Bala Ahmet qolynan keler qayran joghyna kýrsindi. Jazghy kanikulda uez ortalyghynda ótken ýlken astarda elge belgili aqyn-jyraulardy, termeshilerdi qyzygha tyndaghan kezderi boldy. Sodan keyin pansiongha kelip, búryn jazylghan dәpterding syrtyna, bos jerlerine alghashqy ólenderi әdemi órnektey tiziletin. Ádemi demekshi, uchiliyshedegi alghashqy kýnnen, anyq, mәshinkege týskendey birkelki jazu tәrtibine ýirengen. Ony Ahannyng keyingi ghúmyryndaghy  qoljazbalarynan bayqaugha bolady.

Ahmet Baytúrsynov  1891 jyly tórt klastyq Torghay orys-qazaq uchiliyshesin jaqsy ayaqtap, Orynbordaghy múghalimder dayarlaytyn  tórt jyldyq uchiliyshege týsken bolatyn.  Ony  1895 jyly oidaghyday ayaqtap,  Áuliyekólde birer jyl ústazdyq jolynda boldy, tәjiriybe jinaqtady.

Aqtóbe, Áuliyekól mektepterinde ústazdyq qyzmet etken jyldary  jetkinshekterge bilim berude jana  әdistemelik jýie qoldanudyng joldaryn izdestirdi.

Qazaq kirilisadan basqa, әlippe jasaudy oilastyra bastaghan kezi. Sol ýshin kitaphanalardan әlem tәjiriybesin zerdelep, latyn, qoldanysta jýrgen arap әlipbiyin tereng zerttep, olardyng qazaq sózine, dybysyna ynghayly jaqtaryn qarastyrdy.  Ústazdyqta bolghan toghyz jyl ishinde Ahmet Baytúrsynov әlemdik tariyh, әdebiyet, filologiya ghylymdarynyng biraz syrlaryna qanyqty. Ahang ústaz bolyp jýrse de, qoghamnyng sayasy astaryna ýnile bastady. Resey otarshylarynyng qazaq jerindegi biyligin nyghayta týsip, qara qazaqtyng jerine terendep ene bastaghanyn, halyqtyng qabyrghasy ezgiden qayysyp jýrgenin  jýregimen sezindi, kórdi.

Sonday aq, sauatsyz elding otarshylargha qarsy qayrany da bolmaytynyn bildi. Sondyqtan, әdebiyetpen júrttyng namysyn qayrap, sauattaryn ashu qajettigin múrat etti.

«Ahmet Baytúrsynov Áuliyekólde qyzmet etip jýrgende Bәdrisafamen «1896-1897 jyldary nekeleskeni anyq» dep dәlelsiz, qújatsyz derekterdi tyqpalap jýrgenderde bar.

Birinshiden, A.Baytúrsynov pen Bәdrisafa Múhamedsadyqqyzymen Áuliyekólde nekeleskeni turaly esh naqty derek, qújat joq.

Ekinshiden, әkesi Baytúrsyn men aghasy Aqtastyng Sibir katorgasynda aidauda boluyna baylanysty A.Baytúrsynovtyng ol «jyldary» ýilenu «oyynada kelmedi» desek, qisyny keler. Ahannyng aghalary men әkesi Sibirge aidalyp ketkende Ahannyng tughan auylynda anasy Kýnshe men bauyrlary Qali, Mәshen, qaryndasy Jilyash qalghan. Uez bastyghy maldaryn kәmpeskelep ketkesin aghayyndar onshaqty qoy, bir siyr, bir at jinap berisken. Uez әkimshiligining qughynynan keyin Shoshaq balalary jýdep qalghan. Ahmet Baytúrsynov Áuliykólde múghalimdikte jýrgende saghynsa da, elge bara almady. Áuliykólde mektepterdegi qyzmetinde  keyde Ahana enbekaqy da tólenbey qalatyn. Biraq, Ahang elden kómek súramady, ózining manday terimen tapqan jalaqysyna kýn kórdi. A.Baytúrsynovtyng Áuliykólde jýrgende ýilenbeuine de, elge bara almauyna da osynday sebepter boldy.

A.Baytúrsynovtyng әkesi men aghasy Aqtas Sibirdegi aidaudan  1902 jyly, on jeti jyldan keyin oraldy. Ata júrtta Shoshaq әuleti qaytadan abyroy bedelge ie bola bastady, tirshilikteri jóndele bastady. A.Baytúrsynovtyng sodan keyin ensesi týzeldi, ruhany tәrbiyelik baghyttaghy maqsattaryna erkin bas qoydy.

Ahannyng әkesi aidaudan oralghannan keyin, jeti jyldan son, yaghni, 1909 jyly alpys alty jasynda ómirden ozghan. Al, anasy Kýnshi 1919 jyly ómirden ótken eken. Kýnshi qasiyetti de, әulie adam boldy desek te bolady. Baytúrsyn shanyraghynda qos órkeshti bir analyq týie bolghan eken, sol týie keshke jayylymnan kele jatyp, ylghy Kýnshining beyitine soghyp, tizerlep alyp, bozdap otyrady eken. Sony kórgen júrt eriksiz kózderine jas alady eken. Ahannyng әkesi Baytúrsynnyng aghasy Aqtas 1920 jyly qaytys bolypty.

A.Baytúrsynov  IY.Krylovtyng mysaldaryn HH-ghasyrdyng bas kezinde audarudy bastaghan. «Audaru» degen tura aitqandaghy maghynasy ghoy, Ahan  1909-jyly basylyp shyqqan «Qyryq mysaldy» qazaq ómirine beyimdep, erkin audarma jasady.

Osy jyly Mirjaqyp Dulatovtyng da «Oyan , qazaq» atty jyr kitaby basylyp shyqqan. «Oyan, qazaq!» pen «Qyryq mysaldyn» sol kezdegi qazaqqa әseri mol boldy.

1904 jyly A.Baytúrsynov Ombydaghy Torghay oblysy oqu isteri jónindegi inspektory Alektorovty izdep barghan. Oghan mektepterde qazaq balalaryn hristian dinine kirgizudi dogharudy, músylmansha oqytatyn qazaq klastaryn ashu mәselelerin aitqan bolatyn. Biraq, missionerlik qyzmet atqaryp jýrgen Alektorov A.Baytúrsynovtyng kótergen mәselelerine kónil bólmedi. Resey otarshylarynyng qazaq jerinde mektep ashqandaghy maqsattary, olardy hristian dinine kóptep tartu ekenin A.Baytúrsynov sodan týsingen.

Sol kýnnen bastap A.Baytúrsynov aghartu isinde jana baghyt әkelu ýshin ghylymy baghytta zertteu júmysyna belsene kiristi.

Ombyda jýrgende Ahandy Mirjaqyp Dulatov izdep kelgen. Jalyndap túrghan aqyn jigitke A.Baytúrsynov qatty yrza bolyp, ekeui dostasyp ketti, el ýshin bir maqsatta qyzmet etuge belsene kirisip ketti.

Sodan ekeui múghalimdikti Semey oblysynda jalghasytyrdy.

Sóitip jýrgende, Reseyde  1905 jyly revolusiya bolyp, odan ile demokratiyalyq keybir kendikterge jol ashqan patshanyng deklarasiyasy shyqqan. 1905 jylghy  Reseydegi revolusiyalyq kóterilis qazaqtyng oqyghandarynyng arasynda bir ýmit otyn jalghady.

Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov Semeyden qazaqtyng qamyn, keleshegin oilaytyn oqyghan ozyq oily azamattarmen tanysty. Sonyng biri zang salasynda qyzmet isteytin zanger Jaqyp Aqbaev edi. Álihan Bókeyhanov Ombyda jýrse de, Ahanmen, Mirjaqyppen habarlasyp túratyn. Patshagha qazaq mәselesin kóterip, aimaqtyq biylikke petisiya jazu iydeyasyn kótergen so kisi. On eki mynday adam qol qoyghan  әigili Petisiya jazylyp, Ombydaghy Á.Bókeyhanovqa jetkizilgen. Ol patshanyn, Ishki ister ministrligine, jәne aimaqtyq gubernator atyna jazylghan edi. Semey uezining jandarmeriyasynyng bastyghy Osovskiyding gubernatorgha jetkizgen derekteri boyynsha Á.Bókeyhanov ol Petisiyany poshta arqyly  Peterborgha jibergen. Sodan keyin, Semey uezining tynshylary petisiya jazghandardy izdep, «kýdikti» dep, A.Baytúrsynovtyn, M.Dulatovtyn, J.Aqbaevting jәne basqa birneshe adamnyng artynan andyghan. Sonyng nәtiyjesinde alghash 1907 jyly A.Baytúrsynov, J.Aqbaev  jәne taghy birer adamdy az uaqytqa qamaugha alghan. Tynshylardyng Dala gubernatoryna jetkizui boyynsha «Qarqaraly» petisiyasynyng teksin jazghan J.Aqbaev» delingen. Sodan sol jyly sot bolyp, zanger Jaqyp Aqbaev Jetisugha jer audarylghan.

Ahana tergeushilerding kýshteuimen «petisiya jazugha qatysy bar» dep jala japqandarymen alghash týrmege týsken ghoy sol joly.

«...Qinamaydy-au, abaqtygha japqany,

Qiyn emes, dargha asqany, atqany,

Osylardyng maghan auyr bәrinen,

Óz auylynnyng itteri ýrip, qapqany» dep múnayatyny sol sebepten edi.

Bir belgili jazushy  «A.Baytúrsynovtyng Bәdrisafa Múhamedsadyq qyzyna ýilengen» dep jazuy osy oqighadan keyin, yaghni, 1908- jyly. A.Baytúrsynovtyng qolynda ósken Samúrat Kәkishev ózining atasy turaly kitapshasynda «Ahan: «Bәdrisafa apang men týrmede jatqanda tamaq tasyp, kirimdi juyp berdi. Oghan ýilenbesem, mening azamattyghyma syn bolar edi» degenin  jazghan.

Semey uezining jandarmeriyasy túraqty andauda bolghan A.Baytúrsynovty 1909 jyly  1 shildede «separatistik ýgit nasihat jýrgizdi»dep taghy týrmege qamaghan. Júbayy Bәdrisafa  Dala gubernatorynan kómek kóre almaghasyn, Resey Dumasynyng deputattaryna A.Baytúrsynovtyng hal jaghdayyn aityp aryz jazghan.  Resey Dumasynyng deputaty Bәdrisafa Múhamedsalyq qyzynyng aryzyna nazar audaryp, Ishki ister ministrine osy isti «qysqartu» turaly úsynys jasaydy.  1910 jyly Semey uezdik soty A.Baytúrsynovtyng isin qarap, ony on alty jylgha jer audaru turaly ýkim shygharghan.

«Qosh sau bol, Qarqaraly juylmaghan,

Ayday ber, qalsa adamyng quylmaghan...» degen jyr joldary da jany qinalghan adamnyng sózi ghoy.

Ahmet Baytúrsynov aidauda bolatyn jeri retinde Orynbor qalasyn tandady. Ahang 1917 jylghy tónkeriske deyin osy Orynborda túrdy.

«Qarqaraly» isin tergeushiler tergeudi bes jylgha sozghan. Sonynda 1910 jyly «osy iske qatysy bar» dep tauyp, Á.Bókeyhanov pen M.Dulatovty týrmege japqan. Olar bir jylday týrmede otyryp shyqqan. M.Dulatov odan shyqqan son, jandarmeriyadan tasada bolu ýshin Týrkistangha ketti. Dostar tapty sol jerden.  1913 jyly M.Dulatov Orynborgha keterde sol dostary biraz aqsha jinap bergen.

Sol aqshamen Mirjaqyp Dulatov birden A.Baytúrsynovqa keledi. Óitkeni, ekeuining de armany qazaqsha gazet shygharu edi. Mirjaqyptyng qarjysyna Qazan medresesinde oqyp jýrgen oqushylar da aqsha qosady. Sóitip, Ahang men Mirjaqyp shaghyn tipografiya satyp alady. Ahang Qazan qalasynda ózi arab әlipbii negizinde jasaghan әlipbiyindegi  jiyrma segiz әripting úyasyn Qazanda temirden qúidyrady. Gazet shyghatyn qaghaz satyp alady, tipografiya túratyn ýy jaldaydy. Sóitip, biraz úiymdastyru júmystarynan keyin, 1913-jyly 1-shi aqpan kýni Orynbor qalasynda «Qazaq» gazetining birinshi sany jaryqqa shyghady! Búl qazaq elining keleshegi ýshin jasaghan óte manyzdy qadam boldy. Gazette sol kezderi qazaq basynda sheshilmey jýrgen basty mәselelerding bәri jazyldy. Jerdi qazaqqa bólu mәseleleri, jerdi zemstvogha qaratu mәselesi, qazaq klastaryn ashu men әlipbiymen oqytu mәselesi, sottarda priyasjnyilardyng boluy, qazaqtardy jer audarudy toqtatu mәselesi, orys qarashekpendilerin qazaq jerining shúrayly jerlerine qonystandyrudy toqtatu mәselesi degen siyaqty ózekti mәselelerdi kóterip otyrumen birge, «qazaq qalay el bolady» degen tәrizdi keleshek qazaq  memlekettigine qatysty oilargha týrtki bolghan.

Jergilikti ýkimet «Qazaq» gazetinde jazylghan osynday mәselelerdi «separatistik» dep 1914 jyly gazetting bas redaktory A.Baytúrsynovty tútqyndaghan. Shamalydan keyin elding jinaghan kómegimen A.Baytúrsynov  3000 som (ol kezde búl óte kóp aqsha) tólep týrmeden bosaghan.  Búl orys patshalyghy (dúrysy otarshylyghy) túsyndaghy Ahmet Baytúrsynovtyng songhy ret týrmede otyruy edi.

Óz ghúmyryndaghy eng ýlken zorlyq, eng ýlken qorlyq biraz jyldan keyin Kenes ýkimeti túsynda bolatynyn Ahang ol kezde sezbedi.

1913 jyldan  1929 jylgha deyingi aralyqta A.Baytúrsynov eli ýshin, qazaqtyng keleshektegi memlekettigi ýshin atqarghan qyzmetteri úlan ghayyr. Qazaq әlipbiyin, birneshe oqu qúraldaryn, metodikalyq oqulyqtar men qazaq terminologiyasyn qalyptastyrdy. «Qazaq» gazetindegi maqalalardyng kóbin osy Ahang men Jahang (M.Dulatov) jazghan. Gazetke kelgen maqalalardy týzetip, óndep qayta jazyp shyghudyng ózi qansha júmys.  A.Baytúrsynov ne istese de, últynyng keleshegi ýshin istedi.  1923 jyly Ahannyng merey toyynda Ýkimet mýshesi Sәken Seyullinning «Qazaqtyng basqa oqyghandary shen izdep qyzmet qylyp jýrgende, sol zamanda A.Baytúrsynov qazaq halqynyng qamyn oilaghan jalghyz kisi edi» degen sebebi sol.

A.Baytúrsynov  1917 jyly Reseyde Aqpan tónkerisi bolghannan keyin, Qazaq siyezin shaqyryp, Alash partiyasyn qúru turaly iydeya kótergenderding biri.  1917 jyly sәuirde Orynborda Jalpy Qazaq siyezi bolyp, onda Alash partiyasy men Alash orda qúryldy. Alash partiyasynyng baghdarlamasyn jazghandardyng biri – A.Baytúrsynov. Búl partiya baghdarlamasy qarasha aiynda «Qazaq» gazetinde jariyalandy. «Alash» partiyasy Uaqytsha ýkimmetten Qazaq avtonomiyasyn aludan ýmittengen bolatyn. Biraq, kýzde Reseyde Qazan tónkerisi bolyp, ýkimet bәlshebekterding qolyna ótken.  A.Baytúrsynov qazaq avtonomiyasyn osy Kenes ýkimetinen alugha bel buady.  1919 jyly nauryzda Á.Jangeldin bastaghan on bir adammen birge A.Baytúrsynov Mәskeuge baryp, Leninmen, jәne Últ isteri jónindegi komissar Stalinmen Qazaq avtonomiyasyn qúru turaly kelissózdi tura tórt ay boyy, yaghny shilde aiyna deyin jýrgizedi. Aqyry, Lenin men Stalin A.Baytúrsynovtyng tórt ay ishinde jaryssózderde aitqan mәselelerimen kelisip, Qyrghyz avtonomiyasyn qúru turaly sheshim shygharady. Sol Qazaq avtonomiyasyn qúru komissiyasynyng mýshesi bolyp taghayyndalghan A.Baytúrsynov Qazaq avtonomiyasynyng shekarasyn,  respublikalyq statusynyng jobalaryn jazumen ainalysady.  Sonyng negizinde 1920- jyly A.Baytúrsynov kórsetken territoriyalar negizinde Qazaq (Qyrghyz) avtonomiyasynyng qúrylghany turaly Jarlyqqa Lenin qol qoyady.

A.Baytúsynov sonymen birge osy uaqytta Alash qayratkerlerine keshirim jasau turaly Kenes biyligine ótinish jazyp, ol qabyl bolyp, Alash qayratkerleri qysqa uaqytqa bolsa da Kenes ýkimetining týrli salalarynda qyzmet isteuge mýmkindik aldy.

KENES TÚSYNDAGhY QUGhYN men QANDY QYRGhYN

Kenes ókimeti túsyndaghy qughyn patshalyq imperiya kezindegi qughynnan asyp týsip, qandy qyrghyngha jalghasty. Goloshekin Qazaqstandaghy ýkimet basyna kelgennen keyin naghyz alasapyran bastaldy. Baylar dep atalghandardyng mal mýlki tәrkilenip, ózderi otbasymen jer audaryldy. Sosyn Alash qayratkerlerin týrmege jaba bastady.  M.Dulatov, Á.Bókeyhanov, A.Baytúrsynov  1929 jyly tútqyndalyp, týrmege jabyldy. Ahmet Baytúrsynov Butyrka týrmesinde ýsh jyl otyryp, sodan song Arhangelge úzaq jylgha katorgagha aidaldy.

A.Baytúrsynov tútqyndalghanda, onyng tuystarynda qughyndau bastalghan edi. Ahannyng inisi Mәshen qajyny da NKVD tútqyndap, odan song tipti habarsyz joghalyp ketken. Sodan kóp úzamay, Ahannyng aghasy Kәkishting Aumat pen Qazihan degen eki balasyn audan milisiyasy men auyl belsendileri Aqkólding jaghasynda quyp jýrip sabap, qorlap óltirgen.

Ahang ústalghannan keyin Almatyda qalghan jary Bәdrisafa Múhamedsadyq qyzy jazushy Gorkiyding әieli Peshkovagha hat jazyp «A.Baytúrsynovqa kómektesuin» ótingen. Sol kezde «Krasnyy krest» degen mekemede qyzmet istep jýrgen Peshkova A.Baytúrsynovqa ara týsken. Sodan keyin ghana A.Baytúrsynov 1934 jyly Arhangelden Almatygha kelgen.  Biraq, esh mekeme Ahandy qyzmetke qabyldamaghan. Tek bir orys dәrigerining qamqorlyghyna iligip, sanitar bolyp júmys istedi.

A.Baytúrsynovty NKVD  1937 jyly kýzde tútqyndaghan. Bir apta ótpey, Ahannyng qaryndasy Kәtezding kýieui Rýstemdi de (Ábdighapar hannyng balasy) tútqyndaghan. Onyng ýiinen Ahannyng «Mәdeniyet tarihy» degen kitabyn tauyp, tergeushi alyp ketipti. Rýstemdi sosyn «Memleketke qauipti adamnyng kitabyn jasyrghan» dep aiyp taghyp, ony da atu jazasyna kesipti.

Ahang ýshin búl joly ( 1937-jyly) Qaly degen aghasynyng balasy Ámirdi NKVD týrmege toghytyp, ony da atyp jiberipti.

Al, Ahannyng auru haldegi júbayy Bәdrisafany asyrap alghan qyzy Sholpanmen Tom qalasyna aidap jibergen. Sodan Bәdrisafa Múhammedsadyqqyzy  1941 jyly oralyp, Qostanaydaghy Ámirding balasy Nazardyng ýiin izdep tauyp alady. Olardyng kórgen kýni nashar eken, sodan Bәdrisafa Qostanay janyndaghy Qarttar ýiinen pana tauyp, sol jerde kóp úzamay ómirden ótedi.

Al, Aqtastyng balasy Shәimerden Qostanay jaqtaghy orystardyng arasyna kirip ketip, sodan NKVD-ning qughynynan aman qalghan.

Bar ghúmyryn últynyng múratyna sarp etken Memleket qayratkeri, birneshe ghylymnyng negizin qalaghan ghalym, aqyn, publisist Ahmet Baytúrsynúly  1937 jyly NKVD-ning ýshtigining sheshimimen qarasha aiynda atylyp ketti. Sóitip, A.Baytúrsynov tura 66 jasynda qandy qoldylardyng oghynan ómiri qiyldy. Patsha oyazyn úrghany ýshin úzaq jyl katorgada bolghan әkesi Baytúrsyn da elge kelgennen keyin, 66 jasynda ómirden ozyp edi.

Ángimemizdi Shoshaq balary Aqtas, Baytúrsyn, Sabalaqtyng oyazdy úryp úzaq jylgha katorgagha aidalghanynan bastap edim. Qazaqtyng batyr túlghalarynyng búl isi orys otarshyldyghyna qarsy kórsetken qayraty edi. Solay bola túrsa da, keyin, patshalyq imperiya qúlaghannan keyin, búl er azamattardy aqtau turaly sóz qozghalmady. Kenes biyligi túsynda da solay boldy. Solay bolsa da, biz A.Baytúrsynovtyng aghalary, әkesi otarshyl, әdiletsiz qoghamgha qarsy aibat tanytqany ýshin ghana aiyptalghandaryn, aidauda bolghandaryn ishtey sezemiz.

Kenes iydeologiyasy Alash qayratkerlerin, onyng ishinde  Ahmet Baytúrsynov tәrizdi úly qayratkerdi túqymymen qúrtyp jiberudi oilastyrghan edi. 1937 jyly NKVD Ahmet Baytúrsynovtan basqa, tórt tuysyn atyp, úryp óltirgen, ekeuin Tom qalasyna jer aidaghan.

Biraq, osy atalghan kisiler, NKVD-ning kinәsinen qaza tapsa da aqtalmady. Tek 1988 jyly osy kisilerding ishinen Odaq boyynsha aqtalghany – Ahmet Baytúrsynov.

1988 jylgha deyin Ahmet Baytúrsynovtyng atyn atau qylmys bolyp sanaldy. Sonda, әdildikti talap etkeni ýshin sottalyp ketken 1885 jyldy qosyp sanaghanda, Shoshaq balalary  103 jyl jazyqsyz «ayypty» bolyp kelgen eken. Sekseninshi jylgha deyin «A.Baytúrsynovtyng sózin, ólenin, әnin aitqany» ýshin sottalyp, qyzmetinen quylghan adamdar boldy. A.Baytúrsynovtyng qanday dengeyde qughynda bolghanyn sodan bile beriniz.

Júmat ÁNESÚLY, jazushy, tarihshy

Abai.kz