Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2128 0 pikir 9 Jeltoqsan, 2010 saghat 03:59

Diakon Vladimir әkey . «Qazaqtardyng arasynda pәrmendi әri kýshti júmys bastaymyz»

Orys shirkeui qazaqty shoqyndyru deytin patsha zamanyndaghy jymysqy sayasatyn qayta jandandyryp jatyr. Al, qazaq biyligi 2011 jyly Islam konferensiyasyna tóraghalyq etude basty maqsat - Islam men hristian әlemining arasyn jaqyndatu bolatynyn kereng emes jannyng bәri estidi. Qazaqstandaghy shirkeulerde minәjat etu qazaq tilinde de jýrgiziledi degen Qazaqstandaghy orys shirkeulerining basshysy qazaq basylymdarynyng qarsylyghyna úshyraghannan keyin búl sózinen tanyp, qazaq tilindegi minәjat turaly aitqanyn siyrqúimyshaqtatyp jibergeni belgili. Alayda, orys shirkeui bir sausaghyn ishine býgip jýrgen eken. Aqyry, Kremliding qoldauyn erekshe sezinip, ekilene bastaghan orys shirkeulerining qazaqqa qatysty ústanymyn  «Tatiyanin deni» dep atalatyn orystyng diny saytyna súhbat bergen Qazaqstandaghy orys shirkeuleri ortalyghynyng diny qyzmetkeri (kliriyk) Diakon Vladimir Zavadich degen aghashqa kerilgen Isanyng mýritterining biri qoyasyn aqtaryp salypty.

Súhbatty yqshamdap, erkin audarmamen úsynyp otyrmyz.

- Vladimir әkey, orys pravoslav shirkeuining Qazaqstanda missionerlik jasaugha mýmkindigi bar ma?

Orys shirkeui qazaqty shoqyndyru deytin patsha zamanyndaghy jymysqy sayasatyn qayta jandandyryp jatyr. Al, qazaq biyligi 2011 jyly Islam konferensiyasyna tóraghalyq etude basty maqsat - Islam men hristian әlemining arasyn jaqyndatu bolatynyn kereng emes jannyng bәri estidi. Qazaqstandaghy shirkeulerde minәjat etu qazaq tilinde de jýrgiziledi degen Qazaqstandaghy orys shirkeulerining basshysy qazaq basylymdarynyng qarsylyghyna úshyraghannan keyin búl sózinen tanyp, qazaq tilindegi minәjat turaly aitqanyn siyrqúimyshaqtatyp jibergeni belgili. Alayda, orys shirkeui bir sausaghyn ishine býgip jýrgen eken. Aqyry, Kremliding qoldauyn erekshe sezinip, ekilene bastaghan orys shirkeulerining qazaqqa qatysty ústanymyn  «Tatiyanin deni» dep atalatyn orystyng diny saytyna súhbat bergen Qazaqstandaghy orys shirkeuleri ortalyghynyng diny qyzmetkeri (kliriyk) Diakon Vladimir Zavadich degen aghashqa kerilgen Isanyng mýritterining biri qoyasyn aqtaryp salypty.

Súhbatty yqshamdap, erkin audarmamen úsynyp otyrmyz.

- Vladimir әkey, orys pravoslav shirkeuining Qazaqstanda missionerlik jasaugha mýmkindigi bar ma?

- Búl mәsele turaly aitpas búryn qazaqtardyng arasynda izgi habar taratu kerek pe degen qaghidatty mәselelerdi sheship alu kerek.  Eger búl mәseleni oidaghyday  sheshsek, onda qazaqtardyng arasynda pәrmendi әri kýshti júmysty bastaymyz. Bolmasa biz bәrin bayaghyday qaldyramyz. Yaghny qatty aitqanda, shirkeu qabyrghasynan әri aspaymyz.

Biraq Qazaqstanda onyng ishinde ontýstikte belsendi uaghyzshy bar. Mysaly, Iliya әkey meshitke baryp, tura Shymkenttegi meshitterde izgi habar taratyp jýr.

- Búl qalay qabyldanyp jatyr?

-  Búl әriyne, qauipti. Bәlkim búlay isteuding qajeti joq shyghar. Al, biraq músylmandar tang qalyp: «Ne degen erjýreksinder! Qoryqpay kelip, óz diny senimderindi uaghyzdap jýrsinder. Osynyng aldynda IYegovo kuәgerleri kelip, qoryqqandarynan tabaldyryqqa jurnaldaryn tastady da, qashyp ketti» depti.

- Ekinshi ret ony meshitke kirgizip pe?

- Iliya әkeyding aituynsha, onyng әreketinen keyin olar hristiandardy syilay bastaghan. Ol uaghyzdy osy baghytta jalghastyratynyna ýmittenip otyr. Biraq, Qazaqstannyng soltýstigine qaraghanda, ontýstiginde Islam dinining beriktigi kýshti ekeni belgili. Ontýstikte etnikalyq qazaqtar óte kóp. Soltýstikte týgelge derlik orystildi ghoy.

- Sonda belsendi missionlerlikti qolgha alu turaly sheshimdi kim qabyldaydy?

- Mening oiyshma, mitropolittik aimaghynyng Aleksandr әkeyi qabyldauy kerek.

- Demek, búl mәseleni juyq arada talqygha salasyzdar ghoy?

- Solay bolatyn shyghar. Men tipti, Ortalyq Aziyadaghy júmys isteytin missionerlerding erekshe missionerlik sezin ótkizu bastamasyn kótermek oidamyn. Óitkeni, biz bólek qúqyqtyq kenistik pen basqa ruhany ortada júmys istep jatyrmyz.

«Abay-aqparat»

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5504