Dýiim Alash júrtynyng qabyrghasyn qaqyratyp ketken qayghyly qazanyng shynayy bet perdesi әli kýnge sypyrylmay keledi. Kórnekti memleket hәm qogham qayratkeri, qazaqtyng qaysar perzenti Altynbek Sәrsenbayúly men onyng kómekshileri Bauyrjan Baybosyn jәne Vasiliy Juravlevting qandybalaq qylmyskerler qolynan qastandyqpen ajal qúshqanyna da mine ýsh jyldan asty. Auyr qylmystyng aqiqatyn ashpaghan soraqy sot naghyz qylmyskerdi jazadan aman alyp qalyp, abyqtygha basqalardy aidatyp jibergenin qalay úmytsyn myna halyq. Alayda, arda azamattyng artyndaghy tughan-tuystary men serikteri «noqtaly» sottyng ýkimimen jyly jabylyp qoya salynghan qylmystyq isti qayta tekserudi taghy bir mәrte talap etti.
«Biz osy isti qayta qaraudy, anyqtaudy Preziydentten bastap prokuratura oryndary bar, ÚQK, IIM bәrinen talap etip otyrmyz. Jәne bir aita ketetin jayt, múny Rahat Áliyevting kitabyna baylanysty dep týsingen dúrys emes, ol tek sebep qana. Janadan ashylghan derekterge oray qylmysty qayta tergeu qay elding bolmasyn zanynda bar. Sondyqtan búl mәseleni kóteruge qazirgi kýni eldegi bolyp jatqan әreketter sebep boldy. Onyng ishinde Rahattyng jasaghan qylmystary, lauazymdy qyzmetkerlerding qudalanuy, sottaluy siyaqty jayttardyng barlyghy jinaqtala kele kýsh kórsetuge, zorlyq-zombylyq jasaugha tosqauyl qoi kerektigin anghartty», - deydi marqúm Altekenning aghasy, «Jas Alash» gazetining bas redaktory Rysbek Sәrsenbayúly.  

Dýiim Alash júrtynyng qabyrghasyn qaqyratyp ketken qayghyly qazanyng shynayy bet perdesi әli kýnge sypyrylmay keledi. Kórnekti memleket hәm qogham qayratkeri, qazaqtyng qaysar perzenti Altynbek Sәrsenbayúly men onyng kómekshileri Bauyrjan Baybosyn jәne Vasiliy Juravlevting qandybalaq qylmyskerler qolynan qastandyqpen ajal qúshqanyna da mine ýsh jyldan asty. Auyr qylmystyng aqiqatyn ashpaghan soraqy sot naghyz qylmyskerdi jazadan aman alyp qalyp, abyqtygha basqalardy aidatyp jibergenin qalay úmytsyn myna halyq. Alayda, arda azamattyng artyndaghy tughan-tuystary men serikteri «noqtaly» sottyng ýkimimen jyly jabylyp qoya salynghan qylmystyq isti qayta tekserudi taghy bir mәrte talap etti.
«Biz osy isti qayta qaraudy, anyqtaudy Preziydentten bastap prokuratura oryndary bar, ÚQK, IIM bәrinen talap etip otyrmyz. Jәne bir aita ketetin jayt, múny Rahat Áliyevting kitabyna baylanysty dep týsingen dúrys emes, ol tek sebep qana. Janadan ashylghan derekterge oray qylmysty qayta tergeu qay elding bolmasyn zanynda bar. Sondyqtan búl mәseleni kóteruge qazirgi kýni eldegi bolyp jatqan әreketter sebep boldy. Onyng ishinde Rahattyng jasaghan qylmystary, lauazymdy qyzmetkerlerding qudalanuy, sottaluy siyaqty jayttardyng barlyghy jinaqtala kele kýsh kórsetuge, zorlyq-zombylyq jasaugha tosqauyl qoi kerektigin anghartty», - deydi marqúm Altekenning aghasy, «Jas Alash» gazetining bas redaktory Rysbek Sәrsenbayúly.  
Búl pikirmen qosylmaugha shara joq. Ómirining songhy sәtterine deyin aqtyq demi qalghansha kýresip ketken qos arys Zamanbek pen Altynbekti oqqa úshyratqan son, el ishindegi qughyn-sýrginning jappay etek aluy, qúlqyn dep emes, últym dep soqqan jýrekterde ýreymen qatar, ashu-yzanyng qolamtasyn qozdyra týsti bilem. Azamattaryn ajalgha baylap berip, aqiqatty býrkemeleuge tyrysqan býgingi biylik kýni erteng osy әreketinen onbay zardap shegetini de sózsiz. Búl ómir zandylyghy! Odan eshkim de qashyp qútylmaydy. Adam ómirin arzangha baghalap, qolyn qangha jughan qanisherlerdi qara jerding qoynauynda tynyshtyq taba almay dónbekship jatqan asyldarymyzdyng әruaghy atady. Erte me, kesh pe uaqyt kóshi búl júmbaq ólimning de qúpiyasyn ashar, shyn aiyptylar tiyisti jazasyn tartar mindetti týrde. Biraq, eli ýshin enirep ketken esil erlerdi kim qaytarady! Bizder sol últ mýddesi jolynda basyn bәigege tikken ardaqtylarymyzdyng ketken qarymtasyn qaytarmasaq ta, arman-múratyn jalghastyra aldyq pa?!. Álde, qoyanjýrek qúldyq sanadan arylmaghan keypimizde, endigi qalghan ziyalylarymyzdy ajdahanyng auzyna salyp berip ýnsiz otyramyz ba?.. Basqany qaydam, mening biletinim Zәkeng men Altekenning júmbaq ólimining syry tolyq ashylmay, kósegemizding kógermesi anyq. Jogharydaghy qoyylghan talaptyng da maqsaty osy.

Bizding saualnama: Qogham ne deydi?

Altynbekting qazasyna qatysty aighaqty qazaq qoghamy shynynda da anyqtay ala ma, búl túrghyda qogham ózi ne pikirde?

Ghabbas QABYShÚLY, jazushy, qogham qayratkeri:
- Zamanbek pen Altynbekting qazasyna qatysty mәseleni kótere beru kerek, talap ete beru kerek. Ras, býgingi jýie túrghanda, búl qylmysty qúpiyalardyng әzir ashylmasy anyq, biraq, týbinde bir ashylady degen senimdemiz. Ol ýshin, reti kelgen jerde elding de, biylikting de esine salyp, talap etip otyru dúrys...

Ótegen YQSANOV, zanger:
- Óz basym rahat Áliyevting kitabyn oqyghan joqpyn. Jalpy, búl kitaptyng oqylyp-oqylmauy, taralyp-taralmauy túrghysynda bizding prokuratura oryndary dúrys sheshim qabyldap otyrghan joq. Býkil dýniyejýzine tarap ketken kitapty Qazaqstanda oqyp, biluge nege bolmaydy? Eger, kitap taratylmasyn dese, búl kitap qay jerde basylyp shyqty, sol elge narazylyq bildirsin. Al, Altynbek Sәrsenbayúlynyng qazasyna qatysty jana aighaqtar bar degendi Áliyev jazyp, aityp otyrsa, bizding sottar «Jana tabylghan aighaq boyynsha» degen bappen, is qozghaudy bastauy kerek. Zanger retinde, mening aitarym osy ghana.

Jazira QANATQYZY, gýl satushy:
- Búl kitap turaly, onda ne jazylghany jóninde elden estip jatyrmyz.  Qazir bizding býgingi qoghamda bolyp jatqan oqighalargha senuden qaldyq. Óitkeni, qay kezde de, ne nәrse de ótirik bolyp shyghyp jatady. Joghary biyliktegilerding bәri, bir-birin satyp, bir-birin týrmege otyrghyzyp, bir-birin qaralaumen әure. Al halyqtyng býgingi, ertengi kýni ne bolady dep bas qatyryp jýrgen biylikting bir adamyn kórgen joqpyn. Qazir halyqtyng da  biylikte sharuasy joq. Biylik ishindegi ózara talas, tartystan halyq aulaq, әiteuir kýndelikti nanyn tauyp jegenine mәz. Biraq, erte me, kesh pe, halyqtyng kónilinen shyghatyn, halyqtyng qamyn oilaytyn azamattar shyghady degen de ýmitimiz joq emes. Onsyz bolmaydy, әlgi kitap turaly «tyshqan men mysyq» oiynyn oinap jýrgen jogharydaghylardyng pikirin estisek dep edik...

Janbota QARAShOLAQOV, sayasattanushy:
-    Qazaqstannyng ishki sayasaty býgin daghdarys ýstinde. Sayasy partiyalar arasyndaghy bәsekelestik bәsen, Ýkimet pen Parlament úiqyly-oyau. Qazir, sayasatta jýrgenderding bәrining nazary – shetelge aughan, qazaqstandyq sayasat shetelde jýrip jatyr. «Shetel ne dep jatyr?  Basqalar ne dep sheshti eken?» degendey... Elding nazaryn syrtqy sayasatqa audaryp otyrghan oqighanyng biri – Rahat Áliyevting kitaby. Rahat Áliyevting qolynda Altynbek Sәrsenbaevtyng qazasyna qatysty jana aighaqtar bar ekeni ras bolsa, sot isti qayta qarauy tiyis. Rahat Áliyev «Azattyq» radiosyna bergen súhbatynda: «Altynbek Sәrsenbaevqa qatysty aighaqtar boyynsha onyng tuysqandary Avstriyanyng sotyna shaghymdanatyn bolsa, men kuәger bola alamyn» depti. Bizding elding azamattary BÚÚ-na adam qúqy saqtalmay otyrghany turaly shaghymdana alady. Óitkeni, biyl, kóktemde Qazaqstan BÚÚ-nyng adam qúqyn qorghau jónindegi Konvensiyasyna qol qoyyp, ony bekitti. Sondyqtan, Altynbek Sәrsenbaevtyng tughan-tuysqandary osy qújatqa jýgine alady dep oilaymyn. Biraq, is shetelde qaralsa bizding biylik basyndaghylardyng diplomatiyalyq immuniyteti olardy aman saqtap qalady. Degenmen, is qayta qozghalyp, Altynbekting qazasyna qatysy bar degender biylikten ketuge mәjbýr bolyp jatsa, onda halyqaralyq sot olardy jazagha tarta alady. Sol sebepti de, Sәrsenbaevtyng tuystary búl isti shetelde qozghau mәselesin qolgha alghandary jón dep oilaymyn.

Gýlmira TOYBOLDINA,«Qazaqstan» aptalyghy, 04.06.09