Ály OMAR. Qoranitter - Aslannyng Astanany baghyndyru iydeyasy
Songhy kezderi elde dinshilder de, kýnshilder de qaptap ketti. Árqaysysy biylikting ertengi qam-qareketimen jantalasuda. Solardyng biri, biri emes-au biregeyi, el tizginin uysynda ústaugha úmtylyp jýrgen Preziydent Ákimshiligining qazirgi jetekshisi Aslan Musiyn. Óz pighylyn astyrtyn jýzege asyryp jatqan Asekeng qalyng búqaranyng jýregine jetuding ruhany jolyn tandapty. Álgi, Atyrau jaqtan qylang bergen qoranitterding «qorasyna» qarakóz bauyrlarymyzdyng kóptep kirgizilu sebebi de osy bolsa kerek.
Songhy kezderi elde dinshilder de, kýnshilder de qaptap ketti. Árqaysysy biylikting ertengi qam-qareketimen jantalasuda. Solardyng biri, biri emes-au biregeyi, el tizginin uysynda ústaugha úmtylyp jýrgen Preziydent Ákimshiligining qazirgi jetekshisi Aslan Musiyn. Óz pighylyn astyrtyn jýzege asyryp jatqan Asekeng qalyng búqaranyng jýregine jetuding ruhany jolyn tandapty. Álgi, Atyrau jaqtan qylang bergen qoranitterding «qorasyna» qarakóz bauyrlarymyzdyng kóptep kirgizilu sebebi de osy bolsa kerek.
Esterinizde me, bayaghyda memleket basshysynyng inisi Qayrat SATYBALDY myrzanyng islamy partiya qúramyn dep jinikkeni. Endeshe, sol Qayrekenning qyltasy qiylghan iydeyasyn, býgin Aleksandr Mashkevich siyaqty alpauytqa arqa sýiegen Musinder әuleti óz kәdesine jaratyp baghuda. Sonau Siriyagha baryp diny sauatyn ashyp qaytqan Aslannyng bel balasy Aslbek Musinning qoranitterge qoldau kórsetip, dәstýrli dininen alshaqtap qalghan qazaqtyng jas-kәrisining miyn tegis «ulauy» da sondyqtan. Qasiyetti Qúran Kәrimdi qazirgi zamangha say ózgertip, keshirilmes kýnәgha batqan qoranitterding kózdegeni jetpis jyl orystyng otarynda bolyp imanynan airyla bastaghan qazaqy jamaghatty Allanyng haq jolyna týsiru emes, arzan uaghyzben qataryna qosyp alyp, Islam partiyasyn qúru. Dinning atyn jamylyp jymysqy sayasat jýrgizgen shirkinderding búdan bólek oiy joq. Áytpese, sol qoranitteriniz shynymen de Qúrannyng erejelerin berik ústanghan bolsa, jalpaq júrtqa qarap «músylman balasy araq iship, esirtki qoldanugha bolady» demes edi. Qasiyetti Qúranda kórsetilgen tyiymdardy jenildetu arqyly kópshilikting kónilin audarugha tyrysqan «dindarlar» kýni erteng Aslannyng shashbauyn kóteretin islamy partiya qúryp, biylikting jalyna jabysa ketse qaytpek kerek? Jabysqany bylay túrsyn, Mashkevichterding aitqanynan shygha almaytyn adam sol partiyanyng kýshimen alda-jalda memleket basyna shyghyp jatsa, býgingi kýninmen jylap kórisetin zaman sonda tuady. Biylikke qatysty әngimening shetin alty ailyq jerden aldyn ala bilip qoyatyn Aqordadaghy eng úlyq adam bauyryna basqan «shúbar jylannyn» kýn óte kele uy kýsheygen sәtte ayamay shagharyn qalay andamaydy?! Atakasyn Atyraudan bastaghan Aslannyng ayaghyna deyin barugha bekingenin kórmey me? «Kýshik asyrap it ettim, baltyrymdy qanatty...» dep erteng Abay atamyzgha úqsap opyq jep jýrmesek jarady.