Qytay Halyq Respublikasyn aitqan kezde, Beyjin, Shanhay, Guanju (Guanchjou), Shinjin (Shenichjeni) qatarly iri qalalardy, oghan qosa damyghan infraqúrylym men kól-kósir baylyqty elestetuge ýirengenbiz. Alayda, Qytaydyng auyl-qystaqtaryndaghy jaghdaylardy elestetip kórdik pe? Álemning ekinshi iri ekonomikasy degen sóz QHR-gha telingenimen, búl el halqynyng bәri yrghyn baylyqta otyr degen sóz emes. Ótken ghasyrdyng 80-shi jyldary jana reformany qolgha alghannan tartyp, Qytay ýkimeti «halyqty kedeylikten qútqaru» degen úrandy auzynan tastaghan emes. Ótken aptada sonyna shyqqan Qytay Kompartiyasynyng qúryltayynda da el basshysy Shy Jinping (Sy Szinipiyn/ Xi Jinping) halyqty kedeylikten qútqaramyn dep uәde etti.

Osydan 68 jyl búryn biylikke kelgen kommunistik rejim óz biyligin qamtamasyz etu ýshin, Qytaydaghy barlyq últtardy beybit, dәuletti, jaqsy túrmysqa jetkizuge uәde etken. Al býgingi kýni Qytay basshysy Shy Jinping kommunisterge osy uәdesin úmytpaugha shaqyryp, 2020 jylgha barghanda auyldy jerlerdegi kedeylik kórsetkishin eng tómengi shekke jetkizuge uәde berdi. Tipti búny ózining sayasy ambisiyasy, múragerlik isi retinde qabyldaytynyn aitty. Shy Jinpiynning búl sózi kýndik tabysy 6,3 yuannan (shamamen 321 tenge) az bolghan qytaylyqtargha baghyttaldy. Al búnday tómen tabystaghy qytaylyqtardyng sany 43 mln adamnan asady. Búl Qytay ýkimetining belgilegen kedeylik shegi. Qytay ýkimetining kórsetken statistikalyq mәlimetine qaraghanda, 5 jyl búryn búl kórsetkishte 100 mln adam bolghan.

Ótken aptalarda Qytay basshysy ózining ústanymyn, atqarugha tiyisti strategiyalyq josparlaryn nyghaytu ýshin, QKP-da Mau Zydonnan keyingi manyzdy sayasy túlgha retinde, óz iydeyasyn partiya jarghysyna engizdi. Ol jәne halyqtyng ómir sýru sapasyn basty oryngha qoyatynyn anghartyp, ekonomikalyq qysqartudy algha qoydy. Osylaysha kompartiya Qytaydaghy ózining jana dәuirin ashty dep jar saldy. Alayda, Shy Jinpiynning joghary kózqarasy men Qytaydyng auyldyq jerlerinin shynayy jaghdayy arasynda ýlken aiyrmashylyq bar. Qytay auyldarynda da jastar týgelimen iri qalalargha oiysqan. Auyl túrghyndardyng basym kóbi qarttardan túrady. Auyldyq jerlerde bilim beru, densaulyq saqtau jәne әleumettik qyzmetter әli de әr týrli dengeyde. Al iri qalalardaghy júmys kýshterining basym kópshiligi orta bilim alghandardyng oiyn alanyna ainalghan. Búl kórsetkish jyldan jylgha ósip keledi.  Álemdik bankting (World Bank) kórsetken mәlimetine qaraghanda, eldegi 500 milliongha juyq adamnyng kýndik ortasha kirisi 5,50 dollardan tómen túrady.

Qytay kompartiyasynyng úrany – barlyq qytaylyq azamattar birdey sapaly ómir sýruin qamtamasyz etu. Alayda qazir Qytayda kóptegen qarjy alyptary, milliarderler, millionerler men birge túrmys dengeyi tómen halyqtar ómir sýrip otyr. Búlardyng arasyndaghy alshaqtyqty qysqartudyng ózi de ýlken qayshylyqtargha alyp keleri anyq. Ekonomikalyq janarudy jetildiruge baghyttalghan kýsh-jiger Qytaydy songhy әlemdik derjavagha ainaldyra bastaghanymen, ol әli de damushy el bolyp keledi. Sebebi, túrmys jaghdayy tómen halyq sany әli de kóp. Al búl jaghdaygha ekonomikalyq damudyng bәsendeui jәne óndeushi sektordaghy júmys oryndarynyng joghaluy az qamtylghan otbasylargha qysymnyng artuyna әkelui mýmkin. Osy atalghannyng bәri de «Shy Jinping iydeyasyn» jýzege asyruyna ýlken kedergiler.

«Barys el» bolamyz degenimizdey, Qytay júrty «aydahar» bolghysy kelgen shyghar, biraq resmy týrde ózin aidahar dep ataghan emes. Mýmkin ony biz solay dep atadyq. Bizdi solay ataugha iytermelegen ne nәrse? Búghan barlyq kommunistik partiya biylegen elderge tәn, joqty bar etip kórsetkish, kópirme sayasy qyzyl sózge toly mәlimetterden túratyn aqparattardyng yqpaly bolmay qalghan joq. Aqparattyq soghys dәuirinde kinolarynan tartyp, shetelge shygharatyn zattaryna beynelengen aidahar simvoldary bizdi osy bir mifke ýiretip-aq jatyr. Bir jarym mlrd halqy bar elde, «kýnnen jaralghan qúdiretti kompartiyanyn» sәulesi týspey qalghan auyldar jetip artylatynyn bilemiz be? Qytay basshysynyng kedeylikten qútqaramyn dep bergen uәdesi ol aitqanday onay is pe?

Ne degenmen Qytaydyng biyliktegi partiyasy bir janarugha jol tartty. Olar partiyalarynyng 70 jylgha juyq tolyqtay orynday almaghan uәdesin jýzege asyra ala ma, joq pa – búl óz aldyna bir mәsele. Qytayda qazir «Shy Jinping iydeyasynyn» jalauy jelbirep túr. Búqaralyq aqparat qúraldaryna nazar audarghanymyzda kóbining auyldy jerlerdegi su, elektr, gaz, emdeu jәne bilim beru sapasy turaly kóptep resmy habarlar taratyp jatqany bayqalady. «Kedeylikten arylu úrany» Qytaydyng týkpir-týkpirin sharlap jýr.

El ishinde halyqty jaqsy túrmysqa jetkizudi partiyanyng negizgi mindeti etip belgilegen Qytay basshysy, Ontýstik Shyghys Aziya men Afrikany qarjylandyru baghdarlamasyn bekitti. Tipti osy ónirlerdi Qytay tәjiriybesinen ýlgi alugha shaqyruda. Qytay basshysy óz jobasyn ortagha salghanymen ony jýzege asyruda kedergiler kóp. Áytse de búl sol elding strategiyalyq josparyna myqtap endi. Osy atalghan qadamdarynan bizge ýirenetin de, jiyrenetin de, saqtanatyn da selbesetinde tústary kóp. «Jaqsy túrmysqa jetip alyp», bәsekege qabilettilikke úmtylyp jatqan elimiz ýshin shyghys irgemizden andaugha tiyisti jayt osy. Degenmen, «aydahardyng azuy bolsa, bórining Tәniri bar», tarih tarazysy halyqtardy tókken qan men terine qaray salmaqtaytyny shyn.

Materialdyq týpnúsqasy: “The Qazaq Times” 

Abai.kz