Memleketimiz tәuelsizdik alghan jyldardan beri men Elbasynyng janynda qyzmet etip kelemin. Egemendigimizding ensesin tiktegen tarihy oqighalardyng kuәsi bolyp, bel ortasynda jýrdim. Preziydentimizding әlemdegi nebir azuyn aigha bilegen alpauyt elderding memleket basshylarymen ótken kezdesulerine qatysyp, kórgen-bilgenderimdi talay mәrte jazdym, týrli derekti filimderde kórsettim. Alla búiyrtsa, kókeyde qalghan kórikti oilardy keninen kósilip jazatyn uaqyt ta keler.

Qazaqta «Aytpasa sózding atasy óledi» degen mәtel bar. Ejelden tósekte basy, tóskeyde maly qosylghan, tamyrlas, tuystas qazaq pen qyrghyzdyng arasyna barghan sayyn jik týsirip bara jatqan shetin mәselege qatysty ýn qosudy azamattyq paryzym dep sanaymyn.

Qazaq ne aitsa da tauyp aitqan ghoy. Halqymyzda, kim, qashan aitqany belgisiz «Sóz – Qúdaydyng bir aty» degen qanatty sóz bar. «Kim», «qashan» dep ejiktep otyrghanym, dәl osy sóz Úly Jaratushydan týsken qasiyetti tórt kitapting biri «Injilde» de kezdesedi. Onyng Ioannan jetken bir tarmaghynda: «Áueli sóz bolghan. Ol qúdaymen kelgen. Sóz – Qúdaydyng ózi» delingen. «Injildin» ýsh sóilemin qazaq danalyghy bir-aq auyz sózge syidyrghan.

Sóz – óte quatty qaru. Áytpese, atalarymyz: «Taudy, tasty jel búzar, adamzatty sóz búzar» dep aitar ma edi?

Qazir әleumettik jeli ataulyny ashyp qalsang da, kompiuterding tetigin basyp qalsang da Atambaevtyng qazaq pen qyrghyz arasyna ot tastaghan sózderi jeldey esip túr. Bildey bir ýlken memleketti basqaryp otyrghan Preziydentting auzynan qayta-qayta shyghyp jatqan bylapyt sózder, eki el arasyna iritki salyp, alatayday býldirude. Boyynda últtyq namysy bar azamattyng oghan shydauy mýmkin emes. Aydyng kýni amanynda Atambaevty ne týlen týrtti?

Biz onyng basqasha sayraghan kezin de óz kózimizben kórip, qúlaghamyzben tyndaghanbyz. Endi siz de oghan nazar salynyz.

Atambaev 2014 jyldyng qarashasynda Qazaqstangha kelgen resmy saparyn: «Ya priznalsya v uzkom krugu, chto ya vsegda jalel o tom, chto ne u nas pervyy preziydent byl Nazarbaev. Vy vse-taky seniyte, beregiyte svoego Preziydenta», – degen maqtaumen bastap, «Ya malo kogo hvalu, Vy na samom dele, Nursultan Abiyshevich, velikiy chelovek s shedroy dushoy, i, navernoe, Bog poetomu Vas lubiyt, i, navernoe poetomu Bog tak mnogo daet Vam y Kazahstanu. Y ne zrya za ety gody takoy ryvok sdelan v Kazahstane», – degen sózdermen ayaqtady (dәiekshe týpnúsqa tilinde bir sózi ózgermesten berildi). Jay ghana «degen» joq, eki qolyn kezek-kezek sermep, esile, egile sóilegen.

Osynday «jýrekjardy» lebiz bildirgen qyrghyz Preziydentining danyshpan Abay aitqanday: «Dóng ainalmay ant atyp, ar jaghy býksip, byqsitynyn» ol kezde, biz, әriyne, bilgen joqpyz.

Atambaevtyng sauaty shamaly adam ekenin Qazaqstangha kelgen saparynda: «Revolusiyagha deyingi qazaqtar turaly derekter ýnemi qyrghyzdar jayly zertteulerde berilgen», – degen sózinen-aq bayqaghanbyz.

Men kandidattyq dissertasiyamdy «Orys ensiklopediyalaryndaghy qazaq tarihynan» qorghadym. Revolusiyagha deyin qazaqtar «kirgizy» nemese «kirgiyz-kaysaki» degen ataumen, al qyrghyzdar «kara kirgizy», «buruty», «dikokamennye kirgizy» dep berilgen (Ensiklopedicheskiy slovari «Brokgauz - Efron», 1895 jyl, 15-tom, 101-bet). Tipti, Qazaq avtonomiyalyq respublikasy 1920-25 jyldary Qyrghyz ASSR-i dep atalyp, 1924 jyly Orta Aziyada jýrgizilgen әkimshilik-territoriyalyq bólinisten keyin ghana dýniyege kelgen RSFSR qúramynda qyrghyzdar avtonomiyasy resmy týrde «Qara-qyrghyz avtonomiyalyq oblysy» dep atalghan. Al Atambaev «kirgizy» degen zertteulerdi oqymay-aq syrtynan bәrin týgel qyrghyzgha tiyesili dep kelgen.

Biyl jazda televizordy qosyp qalsam Atambaev: «Dlya nas, kirgizov, Rossiya – eto nasha istoricheskaya prarodina», – dep soghyp túr. Jaghamdy ústadym. Biz biletin «Manasta» qyrghyzdar Altaydan Alataugha qonys audarghanda týbi bir týrki júrtynyng altyn besigi – Altayda sary orystyng ózi týgil, izi de bolmaghan.

Al 2015 jyly Týrkiyagha barghan saparynda ol: «...kajdyy kyrgyz znaet, chto dlya kyrgyzov Tursiya – putevodnaya zvezda, Rodina-mati, ukazyvaishaya nam dorogu», – dep soqqan edi.

Últyn sýietin azamatta bir ghana ana, bir ghana Otan bolady. Osy eki qasiyetti úghymdy biz bir qauyzgha syidyryp, «Otan-Ana» deymiz. Ol – әrkim ýshin ózinin, ata-babasynyng kindik qany tamghan jeri. Sayasat ýshin talay nәrseni aitugha bolar-au, biraq el aman, júrt tynyshta «Otan-Anany» aiyrbastau mýlde aqylgha syimaytyn nәrse.

«Baqsam baqa eken» degendey, Atambaevty keshiruge әbden bolady eken?! Sebebi, ol ózining qaydan shyqqanyn tipten bilmeytin bolyp shyqty?! Dәl osy jerde júrt maghan «tym artyq ketti-au» deytin de bolar. Endeshe aitar uәjimning dәleli men dәiegin Atambaevtyng óz auzynan tyndap kóriniz. Ol ózining 2011 jyldyng 21 mamyrynda bergen súhbatynda: «Ya ploho znang svong rodoslovnung. Znang, chto v moem rodu byly revolusionery, no otkuda my rodom neizvestno», – degen eken.

Kezinde Atambaevtyn: «Qazaqty Shynghys han túqymy biylep kelgen», – degen besinshi synyptyng balasyna deyin mәlim aksiomany kinәrat retinde algha tartqanda, apyray, myna kisi Shynghystyng bir túqymy Qúbylay – Qytaydy, Joshy úrpaghy – orys, qazaqty, Shaghatay әuleti – qyrghyz, ózbek, týrkimendi, Qúlaghu júraghaty – kavkaz, arab, parsy júrtyn biylegenin bilmegeni me? Qazaq HV ghasyrdan derbes handyq retinde bólinip shyqqanda, qyrghyzdar orys otarlyghyna deyin Qoqan handyghyna qarap kelgeninen esh habarsyzdyghyna tan-tamasha qalyp edik. Sóitsek, ol óz últynyng tarihyn qoyyp, ata-babasynyng qaydan taraytynyn mýlde bilmeytin bolyp shyqty.

Keyingi kezde Atambaevtyng auzynan memleket basshysy týgil, esi dúrys adam aita qoymaytyn sózder shygha bastady.

Preziydent oryntaghynda emes, qúddy bir týrmede nemese auruhanada otyrghan adamgha tәn «shesterka», «kozel», «mangurt», «idioty», «vonuchiye», «urody», «derimo», «barany» degen sózderdi ondy-soldy suday sapyratyn boldy. Búl – tek jazudy kóteretinderi ghana. Kótermeytini qanshama.

Men әr sózime әrdayym abaylap qaraylaytyn adammyn. Jogharyda «auruhana» sózin de emosiyagha berilgendikten keltirip otyrghan joqpyn. Kezinde Vikiliks Qyrghyzstanda AQSh-tyng elshisi bolghan Stiyven Yangtyn: «Atambaev stradaet serieznymy psihicheskimy rasstroystvami, ot kotoryh on periodichesky lechilsya v odnom tureskom voennom gospitale. Zabolevanie harakterizuetsya rezkimy smenamy nastroeniya, periodamy neadekvatnogo povedeniya, vspyshkamy neobosnovannogo gneva y paranoidalinym sindromom, vyrajaishimsya v brede pasiyenta, chto ego hotyat ubiti. Tak, 22 maya 2007 g. on zayavil o «pokushenii» na svoi personu: «Menya otravily v moem rabochem kabiynete. Daly stakan vody, ya vypiyl, posle chego dva dnya nahodilsya bez soznaniya». Zloupotrebleniya alkogolem toliko usugublyait sostoyanie psihiky pasiyenta», – degen pikirin jariyalady.

Mine, tәjiriybeli diplomattyng dәl osynday baghasynan keyin Atambaevtyng sózining de, ózining de parqy týp-týgelimen oryn-ornyna kele qalady.

Basynda Atambaevtyng búl әreketin men qulyq shyghar dep oilaushy edim. Danyshpan Abay múndaylardyng da diagnozyn: «Qulyq emes, búl – bir – dert, Túrlauy joq qúbylyp», – dep bayaghyda-aq berip ketken eken. Búghan ne alyp-qosugha bolady?

Atambaev qyrghyz tarihynda nesimen qalady? Tym arygha barmay-aq, kez kelgen elding damu dengeyin anyq kórsetetin eki-aq derek keltireyik. Ol biylikke kelgennen keyingi 2012 jyly Qyrghyzstannyng jalpy ishki ónimi 6,6 milliard dollar bolsa, ótken jyly ol 6,5 milliardqa ketti. IYә, biz aitugha da, jazugha da daghdylanghanday ósken joq, qayta keri ketti. Osyghan qarap, búl elde ósim mýlde joq eken dep oilamanyz?! Bar. Elding memlekettik qaryzy 2012 jyly 156 milliard som bolsa, 2016 jyly ol 284 milliard somgha, yaghny eki esege juyq ósti.

Mine, eki eldi shuyldatyp jatqan Atambaevtyng qyrghyz halqy aldynda sinirgen enbegi men qaldyrghan múrasynyng siqy tura osynday.

Ejelgi Grekiyada sәulet ónerining ghajayyp tuyndysy sanalatyn Artemida hramyn Gerostrat deytin aqymaq órtep jiberip, tergeu kezinde ony «atyn shygharu» ýshin jasaghanyn moyyndapty. Sodan beri tarihta «Gerostrat danqy» degen úghym aqymaqtyqtyng belgisi retinde ghana qabyldanady. Qazaqtan sóz qalghan ba, bizding halyq múndaydy «atyng shyqpasa jer órte» degen. Ne ekonomikada, ne sayasatta atyn shyghara almaghan Atambaev osy arandatushylyghymen ghana el esinde qalady.

Qazaq-qyrghyz bir-birine óte jaqyn, tuys, bauyr halyq. Kezinde qazaq poeziyasynyng aqbura aqsaqaly Ábdildә Tәjibaev: «Basymda mening aq qalpaq, onglap shetin syrghyzghan. Betim de mening jap-jalpaq, aiyrmam qaysy qyrghyzdan», – degen eken. Endeshe qazaq-qyrghyz arasyndaghy әleumetti alandatqan ynghaysyzdau jaghday Atambaevpen birjolata ketip, aldaghy uaqytta aghayyndy qos halyqtyng yntymaghy jarasqan, bereke-birlikshil tirligine kuә bolayyq, aghayyn.

Abai.kz