«Óz qaghynan jerigen qúlan onbaydy»  deytin danalyq sózi teksizdikting týbi nege dushar etetinin menzegen. Ókinishtisi sol, songhy kezde qazaghymnyn, óz últynan, óz asyldarynan jiyirkenu kóbeyip keledi. Keybir aghayyndar arabgha eliktep, saltyn ústanyp, solardyng kiyimderin kiyip əlek bolyp jýr. Qúdayym-au, mynjyldyq tarihy bar ata-babannyng salt-dəstýri men ədet-ghúrpynan nege jiyirkenesizder?! Bir Allagha seneyik, biraq  qazaq bolayyqshy. K

ey jekelegen adamdar jauyz Gitler "últshyl boldy" dep pir tútyp, fashizm iydeyasyn nasihattauda.  Odanda  Gitlerden 100 ese últshyl bolghan, óz qazaghynnyng últ ardaqtylary men Alash ziyalylaryn (M.Shoqaydy, Ə.Bókeyhanov t.b.) nege keninen nasihattap, pir tútpaymyz. Biylikting jaghympazdary (zombilanyp qalghan)  bir adamdy ghana úly sanap, payghambargha tenep tannan keshke deyin aita bergenshe,  nege bir uaqyt qazaqtyng tarihy ýshin basyn qaterge tigip, 25 jyl týrmege sottalghan E.Bekmahanovtyng últ aldyndaghy orasan zor enbegin aitpaysyzdar.

Tyng iygeru jyldary  Kenes Odaghy basshylary  Qazaq Elining jerin (Soltýstik Qazaqstan oblysyn) Reseyge qosamyz degende Qazaq KSR Ministrler Kenesining tóraghasy (qazirgi premier-ministr qyzmeti) Júmabek Təshenov elding tútastyghyn ózining lauazymynan joghary qoyyp,  basyn qaterge tige kompartiya basshysy N.Hrushevke qarsy shyghyp, jerimizdi bergizbey, elding tútastyghyn saqtap qalghan  últ qayratkeri. Osynday últymyzdyng asyldaryn maqtan tútyp, dәriptep,  nege basymyzgha kóterip maqtamaymyz?!

Shetelding danghyrlaq, mən-maghynasy joq muzykasyn tyndaghansha, ruhany qúndylyghy mol halyqtyq, dәstýrli ənderimizdi nege tyndamaymyz?! Ózge tilde shýldirlegenshe, anang sýtimen boyyngha daryghan óz ana tilinde sóilep, qazaq tilining mәrtebesin nege biyik ústamaysyzdar!

Talghat Qatauov, qogham belsendisi, Oral qalasy

Abai.kz