Qaysar qyzy sen qazaqtyn!
«... Mening týsinigimshe, er adamdar túrmaq, ang ekesh andar da úrghashysyna mýiiz, ya bolmasa túyaghyn kótermeydi. Al biz bәrimiz ang emes, adamzattyng úly - adambyz, sondyqtan, er adam әiel zatyna qol kóterip, qol júmsaugha tiyis emes, әueli esh parvosy joq» dep jazady Jeltoqsan kóterilisining qaharmany Qayrat Rysqúlbekov ózining týrmeden elge amanat etip aitqan sózderining birinde. Dәl sol kýnge deyin qazaq qoghamyna әiel tendigin әpergen Sovetter Odaghy bolyp dәriptelip kelgen edi. Bәri de ótirik eken. Bәri de otardaghy eldi túqyrtyp, túzaqtap ústaudyng amaly eken. Shyndyqtyng beti ashyldy. Biraq, biz Tәuelsiz memleketimizde ómir sýre otyryp Jeltoqsan aqiqatyn jete tanyp bittik dey alamyz ba? Búl kóterilis әli de zerttelui kerek, býgingi jas úrpaqtyng ruhymen ýndesip qatar ómir sýrui kerek. Tipti, naghyz azat oily buyn óz dәuirining biyigine kóterilip, últ qyzmetine jaraghansha, bizding Jeltoqsan turaly әjik-gýjik әngimelermen shekteluimiz de yqtimal. Alayda, qazaqtyng sol kezdegi namysy men bolashaghynyng taghdyry qatar syn tezinde túrghan kýnderdi tereng úghugha degen talpynysty tejeu endi mýmkin emes. Osy retpen bayandar bolsaq, jurnalist, publissiyt, jazushy Bolatbek Tólepbergenning enbegi - erekeshe atalugha tiyis enbek. Ol songhy jyldar shiyreginde Jeltoqsan júmbaghyn sheshuge barynasha den qoyyp jýrgen qalamger.
«... Mening týsinigimshe, er adamdar túrmaq, ang ekesh andar da úrghashysyna mýiiz, ya bolmasa túyaghyn kótermeydi. Al biz bәrimiz ang emes, adamzattyng úly - adambyz, sondyqtan, er adam әiel zatyna qol kóterip, qol júmsaugha tiyis emes, әueli esh parvosy joq» dep jazady Jeltoqsan kóterilisining qaharmany Qayrat Rysqúlbekov ózining týrmeden elge amanat etip aitqan sózderining birinde. Dәl sol kýnge deyin qazaq qoghamyna әiel tendigin әpergen Sovetter Odaghy bolyp dәriptelip kelgen edi. Bәri de ótirik eken. Bәri de otardaghy eldi túqyrtyp, túzaqtap ústaudyng amaly eken. Shyndyqtyng beti ashyldy. Biraq, biz Tәuelsiz memleketimizde ómir sýre otyryp Jeltoqsan aqiqatyn jete tanyp bittik dey alamyz ba? Búl kóterilis әli de zerttelui kerek, býgingi jas úrpaqtyng ruhymen ýndesip qatar ómir sýrui kerek. Tipti, naghyz azat oily buyn óz dәuirining biyigine kóterilip, últ qyzmetine jaraghansha, bizding Jeltoqsan turaly әjik-gýjik әngimelermen shekteluimiz de yqtimal. Alayda, qazaqtyng sol kezdegi namysy men bolashaghynyng taghdyry qatar syn tezinde túrghan kýnderdi tereng úghugha degen talpynysty tejeu endi mýmkin emes. Osy retpen bayandar bolsaq, jurnalist, publissiyt, jazushy Bolatbek Tólepbergenning enbegi - erekeshe atalugha tiyis enbek. Ol songhy jyldar shiyreginde Jeltoqsan júmbaghyn sheshuge barynasha den qoyyp jýrgen qalamger. Tómende Bolatbek Tólepbergen myrzanyng «Jeltoqsan qarlyghashtary» atty kitabynan Jeltoqsan kóterilisi kezinde dýniyeden ozghan, sottalghan, jany men tәni qatar jaralanghan qazaqtyng qaysar qyzdary men, jastardyng buyrqanghan ashu yzasyn bek týsinip qoldaghan, sonysy ýshin qyzmetinen qatang eskertu alyp qudalanghan adamdardyng tizimin berip otyrmyz. Tizimde sonday-aq, Jeltoqsandaghy arulardy tergegen, sot ýkimin shygharghan zang qyzmetkerlerining aty-jónderi de kórsetilgen. Qaranyz, oqynyz, qolynyzda bar derektermen tizimdi tolyqtyra týsniz. Ýn qatynyz.
«Abay-aqparat»
