«Lenindi» aldyq, alda – «Kutuzov» pen «Suvorov»...
...Sonymen, Pavlodarda Lenin kóshesining atauyn «Astana» dep ózgertu mәselesi boyynsha ótkizilgen qoghamdyq tyndauda jana ataugha 8 deputattyng tek bireui: Viktor Deymund qana qarsy shyqsa, qalalyq mәslihattyng sessiyasynda 20 deputattyng bәri bir kisidey qoldap dauys berdi! Búl – jergilikti patshashyl-kenesshil toptyng shebi búzyldy degen sóz.
Endi aldymyzda – «Kutuzov» pen «Suvorov»... Ekeui reseylikter ýshin qaharmandar sanalghanymen, qazaqstandyqtar ýshin eshkim emes. Bolishevikter 1919 jyly atyp tastaghan patshazada Pavel Romanovtyng da Ertisting Kereku-Bayanauyl ónirine esh qatysy joq edi. Sonda da esimderi әspettelude. Al osy ónirdi syrtqy jaulardan qorghaghan Oljabay, Jasybay, Malaysary batyrlardyng atynda kóshe joq...
Búrnaghy jyldary jergilikti tәuelsiz orystildi basylymdardyng betterinde qorghanys úiymdastyryp bet qaratpaghan әlgi top, әriyne, ónirde onomastika sayasatynyng jýrgiziluine әli de shama-sharqynsha qarsylasyp baghady, tipti shabuylgha shyghuy da mýmkin.
«Gorodskaya nedelya» gazetinde (03.08.2005 j.) «Ne hochu byti kerekuysem!» atty jariyalanymda bireu bylay dep jazghan: «Davayte dadim predsedatelyam oblastnoy y gorodskoy onamasticheskih komissiy zvaniya «Pochetnyy kerekues» y na etom zakonchim polemiku.
Perelisovshiky – mankurtsy,
Vam, onamastiki, krichu,
Chto by byti «Pochetnym kerekuysem»
Ya nikogda ne zahochu!».
Búl taqpaqtyng avtory – qatardaghy azamattardyng biri emes, kenestik kezende eki ret Pavlodar oblysy partiya komiytetining birinshi hatshysy qyzmetin atqarghan belgili partsheneunik Boris Vasilievich Isaev! Ókinishtisi, Qazaqstannyng iri oblysyn eki ret basqarghan qart kommunisting memlekettik sana emes, etnikalyq sanagha boy úrghandyghy. Sonan son, «Pochetnyy pavlodares», «Pochetnyy moskvich» degen qúrmetti ataqtardyng bolmaytyny siyaqty «Pochetnyy kerekuyes» degen ataqtyng da boluy mýmkin emestigin talapker aqynnyn bayyptay almauy.
Shynynda, qazirding ózinde Pavlodar oblysynyng әkimi Bolat Baqauovqa qarsy shabuyl bastalyp ketti. Áleumettik jelilerde ónir basshysyn mysqyldap әjualaytyn karikaturalar taratyluda. Bir surette Bolat Júmabekúly: «Bәke, qaydasyn?» degen saualgha «Astanada jýrmin» dep jauap jauap beredi...
Búnyng astarynda «Lenin kóshesi atauynyn «Astanagha» auystyryluy aimaq basshysy B.J.Baqauovtyn qoldauymen jýzege asyryldy» degen menzeu jatyr. Birde-bir әkimning túsynda qozghalmaghan Lenin atauynyng dәl Bolat Júmabekúlynyng kezinde ózgertilui, әriyne, kýdik keltirmey qoymaydy.
Ras, әlgilerding payymdauyn joqqa shyghara almaymyz. Tek aldaghy uaqytta aimaq basshysy: «Álәu, Bәke, qaydasyn?» – degen saualgha «Á, ózimizding Kerekude jýrmin ghoy»... – dep jauap berse, núr ýstine núr bolar edi!
Arman QANIY, Pavlodar qalasy
Abai.kz