Qazirgi әlemde halyqaralyq qatynastardyng kóppolyarlyq jýiede qalyptasuy, ózara is-әreketterding ghalamdyq jәne aimaqtyq dengeyde damuy belsendi týrde jýrgizilude. XX-XXI ghasyrlardaghy ghalamdyq problemalardyng biri terrorizmmen kýres qazirgi әlemdik qauymdastyqtyng damu jolynyng jana baghytyna ainaldy. Sonday-aq XIX-XX men XX-XXI ghasyrlar aralyghynda bolghan terrorlyq әreketke nazar salghanda ekeuining arasynda aiyrmashylyqtyng bar ekenin bayqaugha bolady. Atap aitqanda, XIX-XX ghasyrlardaghy terrorlyq әreketterde qylmysker men jәbir kórushi arasynda belgili bir baylanys bar bolsa, songhy kezdegi terrorlyqtan jazyqsyz japa shekkenderding sany ósude.

El ishinde ýrey jәne dýrbeleng tudyru maqsatynda bir nemese birneshe adamdar tarapynan jeke adam jәne qogham tәrtibin, tynyshtyghy men qauipsizdigin búzatyn is-әreketter men is-sharalardy úiymdastyru «terrorizm» dep atalady. Terrorizmning maqsaty - memleketterdin, halyqtardyng rasionaldy týrde oilaularyna, beybitshilik pen tynyshtyqta ómir sýrulerine kedergi jasau. Sonymen birge qoghamda dýrbeleng tudyryp, kóshede, júmys jәne dem alatyn jerlerde, halyqtyng kóp shoghyrlanghan ortalarynda, sauda sattyq ortalyqtarynda oqu jәne mәdeniyet oshaqtarynda kez-kelgen uaqytta býlik shygharyp, ýrey tudyru.

Halyqaralyq terrorizm mәselerin zerteuge kóptegen tarihshy-zertteushiler óz ýlesterin qosqan. Shveysariyalyq T.Denkerding «Strategiya antiyterrora», fransuzdyq Robera Salening «Terroristicheskiy vyzov», batysgermandyq IY.Bekkerding «Dety Gitlera», polyak A. Berngradtyng «Strategiya terrorizma», vengerlik E. Angelding «Mify potryasennogo sozdaniya» degen zerteulerdi atap ketuge bolady. Zertteulerde jýzege asyrylghan teraktilerding bolu sebepterin, motivterin, mehanizmin, psihologiyasyn ashyp kórsetuge úmtylys jasalghan.

Keybir zertteulerge qaraghanda, terroristik is-sharalardyng bastaluy bizding eragha deyin 44 jyly Sezaridy óltirgen jylgha negizdeledi. Terroristik is-әreketterdi jýzege asyratyn adam nemese toptasqan qauym «terrorist» dep atalady. Terrorist jeke adam jәne qogham tynyshtyghyn búzatyn, memleket tәrtibi men qauipsizdigine qater tóndiretin nemese qaterge úshyratatyn is-sharalardy, zangha qayshy júmystardy iske asyratyn jeke jәne zandy túlghalar bolyp tabylady.

Kýn ótken sayyn terrorizm men diny ekstremizmning qaupi jahandyq auqymgha jayylyp bara jatqany ras. Qazirgi kezdegi әlemdi alandatyp otyrghan manyzdy diny týitkilderding biri, tipti ghalamdyq mәselelerding qataryna jatqyzugha da bolatyn qúbylys – diny ekstremizm men terrorizm dep aitugha bolady. Ol bastapqy iydeyalary boyynsha dәstýrli dinderge sýienip, olardyng ónin ainaldyryp, búrmalanghan kýide tanityn jәne ózining sol pozisiyasyn aqiqat retinde dәiekteuge tyrysatyn býlikshil pighyl tek Qazaqstangha emes, dýniyejýzine aitarlyqtay qauip tóndirip otyr. Songhy jyldary әlemde terroristik әreketterding jýzdegeni bolyp, onyng saldarynan myndaghany qaza tauyp, taghy myndaghany auyr jaraqattar aluda. Terroristik aktiler tek shiyelenis aimaqtarynda ghana emes, sonymen qatar damyghan elderde de oryn aluda. Terrorizmning basqa jahandyq problemalarmen baylanysy ashyq týrde boluda. Sonday problemalardyng qatarynda memleketter aralyq qatynastardyng shiyelenesuin, últaralyq jәne dinder arasyndaghy qatynastardyng ótkirlenuin, halyqaralyq qylmystyng artuyn, zansyz esirtki ainalymyn jәne t.b. aitugha bolady.

Terrorizm zang shenberinen tys jolmen, qorqynysh úyalatu ýshin zorlyq kórsetu aktilerin jasau arqyly qazirgi kezde territoriyalyq jәne últaralyq qayshylyqtardy sheshu tәsiline ainalyp barady. Halyqaralyq terrorizmning barlyq týri, ústanghan jalauy men úrany qanday bolghanyna qaramastan, býgingi kýnning óte auyr mәselening biri. Býgingi tanda halyqaralyq terrorizm dinge zalalyn tiygizude. Din atyn jamylghan qylmyskerler dinge kir keltirudi kózdeydi. Zorlyq-zombylyqtyng barlyq týri dinderding ortaq nanymyna qayshy keledi. Dýniyejýzi boyynsha terroristik әreketting qarqyndy damuy, osy qylmystar shenberining kenenine әkelip soqty. Birikken Últtar Úiymy organdarynyng esebining birinde bolashaq ghasyrda adamzatqa eki ýlken qater tónetin bolady delingen. Sol qaterding biri – ekologiyalyq apattar bolsa, ekinshisi – terrorizm. Ózderining qylmystyq maqsattaryn iske asyru ýshin terrorister barlyq zúlymdyq әreketterdi jasaugha dayyn ekeni  bayqaluda. Qazaqstan da Ortalyq Aziya aimaghynyng qúramdas bóligi retinde halyqaralyq lankestik jәne dini-ekstremistik úiymdardyng nazarynda túrghany ras.

Býginde halyqaralyq terroristik úiymdar ózindik jetkilikti materialdy-qarjylyq jәne adamy resurstargha iye, qúrylymy túraqty, әri keng taralghan jýiege ainaldy. Zamanauy qarular men tehnologiyalardy iyemdengen terrorizm qazirgi jahandanu kezeninde әlemning kez-kelgen aimaghynda túraqtylyqtyng búzyluyna yqpal etude. Qaru-jaraq pen týrli jarylghysh zattar qoldanu, әri adam úrlap, kepilge alu arqyly jýieli týrde zorlyq-zombylyq kórsetu әreketteri ekstremizm men terrorizmdi jeke túlgha ómirine, qogham men memleket mýddelerine qauip tóndiretin keng masshtabty qúbylys ekendigin aiqyndaydy.

Diny ekstremizm men ghalamdyq terrorizm dәstýrli emes iydeyalyq qarugha ainalyp otyrghan ekstremisstik kózqarastyng barynsha janasha jýiesinen kýsh aluda. 2001 jyly 11 qyrkýiekte әlemde qatandyghy boyynsha jan týrshiktirerlik qayghyly oqigha oryn aldy. AQSh-ta bolghan terroristik aktiler zorlyq pen terrordy nasihattaytyn ydyratushy kýshterding qanshalyqty qauipti bola alatyndyghyn kórsetti. Nәtiyjesinde býkil әlem ghalamdyq qauip aldynda terrorizmge qarsy birikti.

Qazirgi gýldengen Qazaqstan – túraqty ekonomikalyq ósimi bar, qoghamdyq kelisim men ornyqty sayasy jaghdayy qalyptasqan kóp últty jәne kóp konfessiyaly el bolyp tabylady. Ertengi kýngi ózining aldyna qoyghan maqsatyna jetu ýshin dýnie jýzindegi damushy memleketter qataryna qosylugha nyq qadam basuda. Qazaqstan Respublikasy qogham retinde ózine tәn sayasiy-әleumettik, ekonomikalyq jәne ruhany jýielerden túrady. Álemdegi diny ahualdyng kýrdeli sipatqa ie bolghany songhy uaqyttaghy zertteulerden belgili bolyp otyr. Búl ýderis óz aldyna Qazaqstangha da әser etip otyrghany mәlim. Tәuelsizdikting alghashqy jyldary adamdardyng oiy men sanasynda әleumettik-ekonomikalyq mәseleler birinshi oryngha shyghyp, ruhany qúndylyqtardyng kesheuildegeni oryn aldy. Qoghamda payda bolghan osy ruhany bostyqtyng ornyn basqa elderden kelgen әr týrli diny iydeyalar toltyrugha tyrysyp belsendi әreket etti. Sonyng saldarynan Qazaqstan azamattarynyng arasynda kereghar aghymdardyng shyrmauyghyna týsip, radikaldanyp, ekstremistik kózqarasqa shaldyqqandar boldy.

Býginde Qazaqstan Respublikasy әlemdik dengeyde jýrgizilip otyrghan ekstremizm jәne terrorizmge qarsy kýreste óz dengeyinde belsendi týrde qatysyp keledi. Onyng aighaghy retinde, qazirgi tanda bes jylgha josparlanghan «Qazaqstan Respublikasynda diny ekstremizm men terrorizmge qarsy is-qimyl jónindegi 2013-2017 jyldargha arnalghan baghdarlama» jasalyp, qazir is jýzinde oryndaluda. Sonday-aq, 2015 jylghy Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev Birikken Últtar Úiymy Bas Assambleyasynyng saltanatty 70-shi sessiyasynda sóilegen sózderinde jalpy әlemdik qoghamdastyqqa ortaq mәselelerdi kóterdi, keleli úsynystardy ortagha saldy.

Atalmysh sessiyada Elbasy osy ghasyrda adamzattyng eng basty mindeti әlemdi soghys qaterinen aryltatyn jәne onyng sebepterin joyatyn strategiya – Jahandyq Startegiyalyq bastama – 2045 josparyn әzirleudi úsyndy. Onyng basty mәni – adamzattyng damuy ýshin jalpygha ortaq jauapkershilikti ornyqtyru bolyp tabylady. Elbasynyng úsynysymen Úiymnyng qoldau kórsetuimen halyqaralyq terrorizm men ekstremizmge qarsy túra alatyn birynghay әlemdik jeli qúru mәselesin kóterdi. Elbasynyng úsynystarynyng barlyghy әlemdik manyzgha iye, ótkir әri ózekti mәseleler ekendigin tanymal sayasatkerler men sarapshylar atap ótude.

Qazaqstanda barlyq halyqaralyq terroristik úiymdardyng qyzmetine tyiym salynghan. Qazirgi tanda Qazaqstan TMD Terrorizmge qarsy kýres ortalyghy, Shanhay Yntymaqtastyq úiymy Terrorizmge qarsy aimaqtyq qúrylymy siyaqty úiymdardyng mýshesi, terrorizm men ekstremizmge qarsy kýres jelisinde halyqaralyq yntymaqtastyqty belsendi týrde damytqan jәne әli de damytuyn jalghastyruda.

Elbasy dәstýrli din turaly aita kele, býginde bizding halqymyz ýshin terrorizm, radikalizm, ekstremizm syndy mәseleler men jalghan diny aghymdardyng qoghamymyzda keri yqpal etetinine nazar audardy. «Jastarymyzdyng bir bóligi ómirge osy jat jalghan diny kózqarasty kózsiz qabyldaydy, óitkeni, bizding qoghamnyng bir bóliginde shetten kelgen jalghan diny әserlerge immuniyteti әlsiz» ekendigin aitty. Osyghan oray, Qazaqstan jastary arasynda әrtýrli aqparattyq sharalar ótkizilude. Terrorizm men diny ekstremizmning qauipi turaly týsindirip, taza dinnen aldamysh baghyttardy aiyra biluge, jastardyng din turaly sauattylyqtaryn jogharlatugha baghyttalghan jastargha arnalghan әrtýrli paydaly sharalar ótkizu qolgha alynuda.

Qoghamdaghy kelisim, ishki tatulyq pen bereke-birlik әr memleketting terrorgha qarsy myqty bekinisi әri qorghany. Eng manyzdysy, adamdardy zorlyq-zombylyqqa, әlimjettikke, qatygezdikke iyteretin faktorlardy anyqtap, olardy enseru ýshin naqty sharalardy qoldanu kerek. Ár adam ózge adamdardyng qúqyqtary men bostandyqtaryn syilap, qúqyqtyng ýstemdigi is jýzinde jýzege asatyn bolsa, zansyzdyq pen әdiletsizdik oryn almasa, qoghamnyng basyn biriktiretin qúndylyqtar dәriptelse, sonda ghana potensialdy terrordan saqtanugha bolady. Halyqaralyq terrorizmmen kýres ary qaray jalghasa beredi. Búl baghytta diny aghartushylyq júmystar men qatar zang talaptaryn kýsheytu júmystary da óz jalghasyn tabatyn bolady.

Berikbol JANAQ

Abai.kz