Diny bilikti kadr dayarlauda qanday kemshilikter bar?
Zangha sәikes din memleketten bólek bolghanymen, din qashanda qoghamnan bólinbeytini belgili. Diny mәselelerdi zandyq túrghydan retteu songhy jyldary aiqyn angharyla týsti. Búl túrghyda diny mamandardyng júmysy, róli, mindeti arta týsetini belgili. Din isi kóbine adamnyng senimdik jýiesine qatysty bolsa, memleket isi jalpygha ortaq qaghidalardy qalyptastyru, diny úiymdardyng qyzmetin ýilestiru, baqylau, retteu bolyp tabylady. Búl týsinikte eshqanday teris sipat joq. Biraq, din qoghamnan bólek ómir sýrmeydi. Sondyqtan qoghamdaghy din ahualynyng ong baghytta qalyptasuy nemese diny biregeylik, ruhany tútastyq memleket ýshin de óte ózekti mәsele. Búl túrghyda atalmysh mәselerdi zerttep jýrgen ghalymdar ne deydi? Mәselen, belgili dintanushy Kenshilik Tyshhanúly dinge, diny senimderge bólingen elderge әrtýrli sayasy kýshter aralasqan kezde diny senim alauyzdyghyn qozdyratynyn nazarda ústaghanymyz abzal deydi. Búl óz kezeginde eng tereng dúshpandyqqa ainalady. Senimi bólek bolsa birge tughan bauyrlar bir-birin aiyptap, qaru kóterui de yqtimal. Onyng ýstine elimizding kóp konfessiyaly, kóp etnosty el ekendigin nazargha alatyn bolsaq, әlemdegi osy taqyryptaghy dýrbeleng elimizdi ainalyp ótpesi anyq. Sol sebepti qazirgi kezde memleketting dinge qatysty zannamalarynyng barlyghyna derlik jetildiruler jasalyp jatyr. Búl – kezek kýttirmeytin ong sheshim. Qazirgi diny jolda jýrgen adamdar ózderining senimin tek qúdaymen aradaghy dәneker ghana dep týsinbeydi. Ártýrli sayasattargha aralastyrady. Al onysy – qaterli jaghday. Álemdegi diny toptargha qatysty lankestik mәselesining tuyndauynyng barlyghynyng astynda osy dindi sayasilandyru ýrdisi bar. Sondyqtan din salasyn retteu barysynda dindi nemese diny úiymdardyng qyzmetin sayasilandyrugha jol berilmeui qajet. Búl dinning shynayy beynesin ózgertip, belgili mýddege qyzmet jasau bolghandyqtan dúshpansyz bolmaydy. Búl diny túrghydan kýpirlikpen aiyptaugha, sayasy túrghydan ýstemdik talasyna әkelip soqtyrady. Sarapshylar elimizde jalpy sauatsyzdyq degen týsinik joqtyghyn aitady. Sebebi orta bilim alu mindetti bolyp sanalady. Degenmen, diniy-ruhany qayshylyqtardyng basty sebebi retinde diny sauatsyzdyqtyng zardaby az emes. Osy diny sauatsyzdyqtyng jәne baghdarsyzdyqtyng kesirinen qanshama azamattarymyz zardap shegip, ruhaniy-materialdyq daghdarysqa úshyrap jatyr. Jastardyng qyzyghushylyghy, janalyqqa qúshtarlyghy, tez beyimdelgishtigi, ruhany izdenimpazdyghy siyaqty erekshelikteri olardy әrtýrli jaghdaylargha jeteleydi. Sonyng ishinde din de bar. Din – psihologiyalyq qúbylys. Senim – adamnyng jýregining týkpirinen oryn alatyn qúndylyq, sondyqtan jastardyng osy qúndylyqqa úmtylysy jolynda key jaghdaylarda teris aghymnyng uaghyzdaryna erip ketui týsinikti jәit. Onyng ýstine teris aghym ókilderi dәstýrli baghyttardy ústanushylardyng ókilderine qaraghanda anaghúrlym belsendi júmys jasaydy. Sondyqtan, elimizdegi teris aghym ókilderining qataryn tolyqtyrushylardyng arasynda jastardyng ýlesi basym ekendigin eshkim joqqa shyghara almaydy. Diny bilim beru mәselesine kóshsek, orta mektep jәne joghary oqu oryndarynda din sabaghyn ótkizude, diny kadr dayarlauda kemshin tústar, jetildirudi qajet etetin mәseleleri bar. K.Tyshhanúly: «Diny qyzmet jәne diny birlestikter turaly» zannyng 3-babynyng 4-tarmaghynda kórsetilgenindey, QR-da bilim beru men tәrbiyeleu jýiesi, diny bilim beru úiymdaryn qospaghanda, din men diny birlestikterden bólingen jәne zayyrly sipatta bolady. Sondyqtan memlekettik oqu oryndary (orta nemese joghary oqu oryndary) diny bilim bermeydi. Onyng ýstine zayyrlylyq qaghidattaryna qayshy. Onyng ýstine elimiz kópkonfessiyaly el bolghandyqtan qanday da bir konfessiya nemese dinge basymdyq bere almaydy. Biraq, diny sauattylyqty kóteruge baghyttalghan kurstar qazirding ózinde birqatar oqu oryndarynda oqytylyp jatyr. Ol kurstardyng mazmúny barlyq dinderdi tarihyn, kózqarastaryn, senim negizderin qamtidy. Sol sebepti de dinge bet búrghan jastyng diny qyzyghushylyghyn qanaghattandyrmaydy. Yaghni, búl dintanulyq kurstar diny radikalizm men ekstremizmning aldyn aluda orasan ýles qosady deuge kelmeydi»-deydi.
Degenmen, memleket jergilikti din qyzmetkerlerining bilimin jetildiruge, diny bilim beru mәselesining sapasyn arttyrugha yqpaldasuy tiyis. Osy orayda elimizde teris pighyldy diny aghymdardyng aldyn alu, azamattardyng diny sauatyn arttyru jolynda birqatar sharalar jasaluda. Memleket eldegi diny ahualgha bey-jay qaramau kerektigin týsinip, Din isteri jәne azamattyq qogham ministrligi qúryldy, «Diny qyzmet jәne diny birlestikter turaly» zangha tolyqtyrular men ózgerister engizilip, júmys jandana bastady. Sonymen qatar, 2008 jyldan bastap orta bilim beretin mektepterding 9-synyptaryna «Dintanu negizderi» pәni engizilgen edi. Qazir búl pәn «Dintanu jәne zayyrlylyq negizderi» dep atalyp jýr. Al aldaghy jyldary «Din jәne qogham» bolyp oqytylmaq. Alayda búl zayyrly sipattaghy pәn bolghandyqtan, jastargha diny sauattylyq qalyptastyra almaydy. Din turaly mәlimet berui mýmkin. Biraq búl belgili bir baghytta diny kózqarastardy ornyqtyrmaydy. Oghan bizding elimizding zayyrly sipattaghy memleket jәne din qatystary mýmkindik bermeydi. Sondyqtan jastar diny izdenisterin kóbinese din salasyndaghy mamandardan, meshitterden, tipti kezdeysoq tanysqan toptardyng ókilderinen nemese internet jelilerinen alyp jatyr. Al onyng zardaptary orasan ekendigi barshagha mәlim.
Birinshisi – últtyq kod, últtyq mәdeniyet saqtalmasa, eshqanday janghyru bolmaydy.
Ekinshisi – algha basu ýshin últtyng damuyna kedergi bolatyn ótkenning kertartpa tústarynan bas tartu kerek» - degen edi.
Demek, janghyru eki baghytta jýzege asuy tiyis. Onyng alghashqysy ótkendi janghyrtu, ótkenning ónegesinen, qúndylyqtarynan, dýniyetanymynan nәr ala otyryp últtyq kodty saqtau bolsa, ekinshisi últtyng damuyna kedergi bolatyn kertartpa әdetter men týsinikterden arylu. Alghashqysy ruhany qúndylyqtargha baghyttalsa, ekinshisi materialdyq iygilikterge baghyttarghan qadam boluy tiyis.
Ótkenning kertartpa әdetteri men týsinikterinen arylu – barynsha qiyn, әri kýrdeli jaghday. Olay bolatyny halqymyzdyng qanyna bitken әdet-salttarynyng arasynda últty ýmitsizdikke, kertartpalyqqa, nemkettilikke iytermeleytin sana az emes. Tipti, «biz qazaq osyndaymyz» degen sózdi kóp jaghdayda bolymsyz sipatta qoldanatynymyz jasyryn emes. Sondyqtan, adamdardyng bir-birine degen kózqarasy, satqyndyghy, jalqaulyghy, jatypisherligine qatysty, tipti, bir kezderi әdeyi sanagha sinirgen, jaghymyz sipattardan sanany silku arqyly arylugha bolady. Biraq búl úzaq uaqyt pen túraqty tәrbiyeni qajet etetin ýrdis.
Ruhaniyatqa qatysty alghashqy mәsele retinde kóterilgen últtyq kod, últtyq mәdeniyetting saqtaluy bizding salamyzgha tikeley qatysy bar, qazirgi kezdegi kezek kýttirmes, ózekti mәselelerding birine ainalghan shekten shyghushylyq, radikaldanu, tipti lankestikke barugha úlasyp jatqan jansaq dinshildenu jaghdayynda asa ózekti sanalady.
Últtyng ruhaniyatynan susynday almaghan, otbasynda ruhany tәrbiyeden jyraq qalghan qazirgi ótpeli, ólara shaqtyng keybir zamandastary dindarlanu men radikaldanudy ajyrata almauda. Sonyng saldarynan bastapqy niyeti men oiy dúrys bolghanymen, nәtiyjesi men qúndylyq kózi qate bolyp, tez adasyp, tipti, qaghynan jerinip, ózining ata-anasyna, últyna eline qarsy ústanymdargha erip jatyr. Osy orayda ótken qúndylyqtardy janghyrtu, últ ziyalylary men aghartushylarynyng enbekterin baghdar retinde ústanu, óskeleng úrpaqty tek zamanauy bilimmen ghana emes, ruhany tәrbiyemen de qarulandyru el bolashaghynyng qazirgi talaby, bolashaq ruhaniyatynyng kepildigi.
Osyghan baylanysty qolgha alynghan «Mәdeny múra» baghdarlamasy boyynsha qanshama últ ruhaniyaty týgendelgen bolatyn. Alayda, ony tek kitaphanalar men arnayy mamandardyng sóresinde saqtamay, jappay el jastarynyng ruhany baghdaryna ainaldyru últtyq kodty janghyrtu ýshin qajet sharua. Olay bolmaghanda qazirgi el jastarynyng ruhany baghdary san aluan sala men baghdargha bólinip barady. Bireuleri órkeniyettilikke jetu ýshin batysty ýlgi tútyp, kiyimin kiyip, saltyn ústap jýrse, endi biri imandylyq jolyn izdep, әr aghymnyng artynan erip adasyp jýr. Sondyqtan eng aldymen mektep qabyrghasynan bastap jastargha ruhany baghdar bolatyn qúndylyqtyk mәni bar pәnderdi qalyptastyru zaman talaby.
Shәriphan Qaysar
Abai.kz