Sәken Bozaev. Estilik kórsetu jasqa da, jasamysqa da ortaq
Qisyq myltyq kórse lyp etip sugha sýngiytin qasqaldaq siyaqty tegimizge tartqan kenpeyil minezimiz kinәmshil bolyp barady. Ertede bir by « ýlkendi kishiler syilamaghangha nege jaza joq» degen súraqqa birden jauap bere almay oilanyp baryp: - búrynghylardyng zandarynda onday jaza bolmaghany - onday óreskeldik pen әdepsizdik bolmaghandyghynan bolu kerek degen eken. Aqsaqal ataulyny bir kógenge kógendep jalpylama kirbing sóz aitatyn kýldik qopsytushylar qarasy kórinip jatyr.
Agha buyngha ókpe artu izgi jón-josyqty úghyndyrar dep dәmetken keybir ziyaly qauym ókilderining estiyarlyq jasay almaghandyghynan da bolar. Jibek tozsa jabugha da jaramaydy degen. Uaqyty ozghan, tәni tozghan ýlkenderdi kóne sózinen ozbady dep, lapyldap laulap janbady dep sóguge bolmas. Ýlkenderdin jylymshylap aitqan syrghaq sózderi men qol sýigen ersiligin aqylmen saralap, arshyp ala bilgen jarasymdy . Estilik pen eserlik jasqa da, jasymysqa da ortaq pendishilik.
Qisyq myltyq kórse lyp etip sugha sýngiytin qasqaldaq siyaqty tegimizge tartqan kenpeyil minezimiz kinәmshil bolyp barady. Ertede bir by « ýlkendi kishiler syilamaghangha nege jaza joq» degen súraqqa birden jauap bere almay oilanyp baryp: - búrynghylardyng zandarynda onday jaza bolmaghany - onday óreskeldik pen әdepsizdik bolmaghandyghynan bolu kerek degen eken. Aqsaqal ataulyny bir kógenge kógendep jalpylama kirbing sóz aitatyn kýldik qopsytushylar qarasy kórinip jatyr.
Agha buyngha ókpe artu izgi jón-josyqty úghyndyrar dep dәmetken keybir ziyaly qauym ókilderining estiyarlyq jasay almaghandyghynan da bolar. Jibek tozsa jabugha da jaramaydy degen. Uaqyty ozghan, tәni tozghan ýlkenderdi kóne sózinen ozbady dep, lapyldap laulap janbady dep sóguge bolmas. Ýlkenderdin jylymshylap aitqan syrghaq sózderi men qol sýigen ersiligin aqylmen saralap, arshyp ala bilgen jarasymdy . Estilik pen eserlik jasqa da, jasymysqa da ortaq pendishilik.
Azat el atanyp, erkindikke ekpindey úmtylsaq ta tikenek ýstinde jalanayaq jýrgendey jaysyzdyqtar bolyp jatyr.. Keshegi «iyting jaman» degenge qorlanatyn aqsaqaldarymyz tóreligin aityp, jón-josyghyn úghyndyra alatyn kýide emes.. Sodan bolu kerek boldym, toldym dep jýrgen bilimidi de qarymdy jastarymyz ýlkenderding kýibing tirligine de kýmәnmen qaray bastady.. Biyikke úshqyng kelse abaylap qonudy ýiren degen bar. Tóbesi kókke jetse de tabanyng jerde ekenin úmytyp, agha buyn ókilderin qalay degende de it jyrtqan teridey qylu bilgirlik emes. Suyn ishken búlaqqa tas atpa degen bar. Óreng jeter aitaryng men aqylgha syiymdy oilaryng bolyp jatsa saqalgha jarmaspay-aq aita bilgen dúrys bolar edi.
Úrpaq keler, úlaghat izder dep, ótkendi -ónege sanap, býginimiz - is-әreket, ertenimiz - arman bolatynday qalypty tirshilikti joqtaytyn aqsaqal aghalar joq emes. Olardyn qadamy qysqa, órisi tar bolsa, tórge shyghyp tórelik aitar qauqary qaydan bolsyn. Tereng bolsaq demey, telegey bolsaq dep, qulyghyn qúral etip jyqpyldan dýnie jighan teksizderdin topastyghyn otbasynda otyryp minegennen basqa qylar amaly joq. Alarynan airylsa da aitaryn jibermeytin qyrdyng qyraghy oily agha buyn qarttar әli de bar. Olar qyza-qyza kelgende úsqynsyzdardyng tektigi men bektigine qaramay topyrlata sybap alatyn qazaqy minezinen aryla qoyghan joq. Qamshydan basqa qaru ústamaghan qoy minezdi momyn bolyp kórinse de ainalasyn aramdap jýrgen ainalasyndaghy jetesizderge jekirip, aduyn minez kórsetetinderi de bar.. Oiy tәuelsiz, erki azat boluyn artyq sanaghan olar basyn bútagha tyqpay, moynyna qamyt saldyrmay ótken asaulyghyn da joghaltqan joq. Býgingi tirlikke endep kirip alghan ekijýzdilik, mansapqorlyq, dýniyeqonyzdyqqa jatsyna qaraydy. Naryqtyng alabajaq shapanyn jamylyp alghandar óz júrtyn tonap, ógeylik jasau ar qyly aghayyn syilastyghy men ata dәstýrin ayaq asty etkenine narazy.. Zansyzdyqty zanyna ainaldyryp Abay aitqan qiqymdyqtan da әri úsaqtalyp, qoqym bolyp qúnsyzdana bastaghan tizgin ústaghandardy kórip qinalady. Erkindik alghan kezende eski soqpaqpen jýre beretin býgingi alymdylardyng kónbistiliginen aryla almaghanyna renjiydi. Ózi kelgen tәuelsizdikti ong ayaghynan ornyqty etip túrghyza alar tóte jol tabatyn azamattaryn izdeydi.
Azshylyqtyng tilegin emes, qoghamnyng barsha mýshelerining mýddeleri qorghalatyn zang men tәrtip ýstemdik etse deydi.. Óz biyigin, óz mýmkindigin eli ýshin júmsay biletin biliktilerimiz biyikke shyghyp, teginmen, dәmsizben qorektenetin dýmsheler enistiktegi ornyna qoyylsa deydi.. Biyliktegiler baylyqta kýnә ataulydan qútqaratyn qasiyet joqtyghyn bilip, ózi kórgen qyzyqty ózgelerden qyzghanbaytyn, barlyghyna da bolsyn, kemisi tolsyn dey alatyn keng peyildik tanyta alsa deydi.
Adam - ótkinshi, adamzat - mәngilik. Osy mәngiliktin tu basynda әrdayym kýnning shuaghynday tegin, aqysyz-púlsyz atalarymyzdyng amanat-ósiyeti túrghany abzal bolar edi. Ómir aghymy tarazysynan ótip saralanghan - ghibrat, ónege, tektilik solardan qalghan. Býgingi estiyarlarymyzdyn isi men aitqandarynyng bәri aqyl, ónege bola beretindey bolmay túrghany belgili jay.. Keybiri kýnkóris qamyn kýittep jýrse, qaysybiri ataq alushylar qatarynda qazdiyp túrghandy qalaydy.. Sondyqtan bolar, olargha da ókpe jýrmeytin boldy.
Sәken Bozaev, Atyrau oblysy, Qúlsary qalasy.
«Abay-aqparat»