Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 1953 0 pikir 16 Jeltoqsan, 2010 saghat 15:54

Azat Ýsen. Jaqyndy basynbas bolar

 

«Beysharasyng da shalqarsyn,

kýshtising de әlsizsin».

A.N.NEKRASOV,

Ejelgi Rusike arnauynan.

Resey basshylyghy óz elining qazirgi әleuetine qaramastan, imperiyalyq pighylynan airylghan emes. Ol pighyl songhy eki preziydentting kezinde әsire órship túr. Resey preziydenti Dmitriy Medvedev biylghy óz halqyna Joldauynda «Biz elimizding mýddesi ýshin ózimizdi qorshaghan memleketterde bolyp jatqan sayasy oqighalargha aralasugha tiyispiz», - degen mәlimdeme jasady.

Kýni keshe ghana KVN-tapqyrlar oiynynyng 49  jyldyghyna oray Mәskeude ótken TMD memleketteri komandalarynyng merekelik bas qosuynda qorytyndy sóz sóilegen Resey birinshi kanalynyng basshysy Konstantin Ernst: «Dostastyq degen týsinikti (TMD ny aityp otyr), al Tәuelsizdikti men týsinbeymin. Biz kimnen tәuelsizbiz? Biz bir birimizge tәueldimiz» dep orys halqyn barlyq halyqtardyng basyn qosushy retinde ýlgi tútty. Merekege oray ótkizilgen qorytyndy oiynnyng ózge komandalardan әlsiz bolsa da TMD-gha kirmeytin Latviya komandasyna bas bәigeni atap túryp berdi. Múndaghy barlyq maqsat dostastyq elderine ózge respublikalardy tartu. Búl Reseyding ejelgi armany

 

«Beysharasyng da shalqarsyn,

kýshtising de әlsizsin».

A.N.NEKRASOV,

Ejelgi Rusike arnauynan.

Resey basshylyghy óz elining qazirgi әleuetine qaramastan, imperiyalyq pighylynan airylghan emes. Ol pighyl songhy eki preziydentting kezinde әsire órship túr. Resey preziydenti Dmitriy Medvedev biylghy óz halqyna Joldauynda «Biz elimizding mýddesi ýshin ózimizdi qorshaghan memleketterde bolyp jatqan sayasy oqighalargha aralasugha tiyispiz», - degen mәlimdeme jasady.

Kýni keshe ghana KVN-tapqyrlar oiynynyng 49  jyldyghyna oray Mәskeude ótken TMD memleketteri komandalarynyng merekelik bas qosuynda qorytyndy sóz sóilegen Resey birinshi kanalynyng basshysy Konstantin Ernst: «Dostastyq degen týsinikti (TMD ny aityp otyr), al Tәuelsizdikti men týsinbeymin. Biz kimnen tәuelsizbiz? Biz bir birimizge tәueldimiz» dep orys halqyn barlyq halyqtardyng basyn qosushy retinde ýlgi tútty. Merekege oray ótkizilgen qorytyndy oiynnyng ózge komandalardan әlsiz bolsa da TMD-gha kirmeytin Latviya komandasyna bas bәigeni atap túryp berdi. Múndaghy barlyq maqsat dostastyq elderine ózge respublikalardy tartu. Búl Reseyding ejelgi armany

Resey songhy kezderi ózining syrtqy sayasatyndaghy mýddelerin әskery kýshti aralastyra otyryp qorghaugha kýsh salyp otyr. Sayasy sarapshylar Reseyding búl sayasatyn Kavkazdaghy kýrdeli jaghdaygha baylanysty dep sanaydy. Sondyqtan soltýstik kórshimiz syrtqy sayasattaghy óz mýddesin qorghau ýshin әskerdi syrtqa shygharu turaly zang qabyldap otyr degen úigharym shygharyp otyr. Áytse de Resey eli qanday jaghdayda kórshi memleketterding isine aralasatyny turaly qúpiyasyn ashyp aitpady.

Resey songhy jyldary tayau kórshilerin ózge memleketterding agressiyasynan qorghaghannan góri, ózi basty qauip-qater oshaghyna ainaluda. Baltyq jaghalauy respublikalary, Gruziya, Ukraina, Moldova, Polisha, Bolgariya elderi Reseyden aulaq bolghandy únatady. Búrynghy sosialistik lageridegi memleketterding bәri de Resey sayasatynan derbes boludy qalaydy.

Ejelgi Reseyding basqaruynda bolyp, revolusiyadan keyin bólinip ketken, odan song bolishevikter tarapynan qayta jinastyrylyp alynghan últtardyng da orystarmen araqatynasy tipti nasharlay týsken. Aqyn Nekrasov aitqanday, osynday baqytsyz, beybaq elmen Qazaqstannyng bauyryn jazbay jýrgeni ejelgi dostyqty qimastyghynan emes pe?.. Arghy tariyhqa kóz jibersek, kezinde orys әskerleri men júmysshy sharualary tarapynan Týrkistan halqyna istelgen jauyzdyqtardy әshkereleytin dәlelder men dәiekter jetip artylady.

Aqiqatqa qarsy jýrgiziletin astyrtyn әreket Reseyding qoghamdyq ómirining ózegine ainalghan. Olar qazirgi әleuetine qaramastan, imperiyalyq pighylynan airylghan emes. Halyqaralyq qauymdastyq Resey basshylyghynyng qazirgi ambisiyasyna qarap, ony osydan jiyrma jyl búrynghy quatty derjava dep qabyldamaydy.

Sayasy basshylyq pen ónirlerdegi býgingi naqty kórinisting arasy eki bólek. Sondyqtan múnyng ózi halyqtyng aqyl-oyyn basqa arnagha búryp әketu pighylynan da shyghyp otyruy mýmkin.

Orys adamynyng aqyl-oy parasatyna úly orystyq ar-namysty úyalatu ýshin qazir Resey preziydenti janyndaghy akademiyada orystanu fakuliteti ashylyp otyr. Elitalyq basshylyq qúramdy dayyndaytyn búl oqu ornynda Reseydi qorshaghan  elderding tarihy, sayasy baghyty men tabighy baylyghy turaly jan-jaqty oqytylatyn kórinedi.

Reseydegi qazirgi ekonomikalyq, sayasi, әleumettik jaghdaydyng asa auyr jaghdayda ekenin mynadan biluge bolady. Ótkende «Kazachiy kurier» gazetining №7 sanynda slavyan úiymdary ýilestiru kenesining tóraghasy Yu.Zaharovtyng súhbaty jariyalanyp, onda Reseydegi býgingi jaghday jan-jaqty sóz bolady. Zaharovtyng bayyptamasy boyynsha, býgingi tanda 700 myng bala jetimdikting qamytyn kiyip, jylyna 1,5 million adam týrli auyrtpalyqtyng әserinen qaza tabady eken. Al Reseyding ishki týrmelerinde 1 million adam qamauda otyrghan kórinedi. Reseydegi qazirgi jaghdaydyng auyrtpalyghy sonshalyq, daghdarys kezeni ayaqtalghangha deyin әlem kartasynda Resey memleketining bolu-bolmauy ekitalay dep oy týiedi. Resey burokratiyasyn «ekijýzdi, alayaq» dep aiyptay otyryp, osynday elmen Qazaqstannyng odaqtas boluyn kókseydi. Reseydi su ayaghy qúrdymgha ketuden Qazaqstan ghana qútqara alady dep ózeureydi. Óz halqyn osynshalyq túralatqan memleketpen qanday odaq qúrugha bolady?

Qazaqstanda ómir sýrip, Reseyding mýddesin mansúq ete túra, bizge tayauda ózi bolyp qaytqan Belorusi memleketin ýlgi etip úsynady. Sóite túra ózining tarihy otany Reseymen emes, Qazaqstannyng ol elmen de jedel arada odaq qúru qajettigine jol silteydi. Osy jyldar ishinde qol jetken tabystarymyzdy Resey men Belorusi eline syralghy tartu retinde úsynuymyzdy qalaydy. Sóitip, Belorusi arqyly búl syily tabaqtan Reseyding de múrty maylanghanyn qalaydy.

Dәl qazir Belorusiting de Reseymen tabaqtas bolugha tәbeti joq. Jaqynda Resey - Belorusi basshylary bas qosqan alqaly jiynda kókezu Jirinovskiy «bizding halyqta bauyrlastyq joq» dep saldy. Preziydentteri bolsa, sony tyndap otyr. «Qoyynyz, belorustar bizge bauyrdan da artyq» dey salsa bolar edi ghoy, joq, ondaydy aitpaydy. Men qarap otyrdym da, ishimnen «Medvedevti kórmegeli eki-ýsh kýn ótip edi, osynshama ózgerip ketken be» dep qoyamyn» dedi Belorusi preziydenti Aleksandr Lukashenko.

Resey men Ukraina arasyndaghy qarym-qatynas barghan sayyn kýrdelenip barady. Qazirgi eki el arasyndaghy tartysqa Ýkimet adamdaryn beri qoyghanda, qarapayym sayasatkerler de aralasa bastady.

Tayauda ukrainalyq sayasatker Yaroslav Kendzior «Kremli tarapynan ukrainder men gýrjilerge qarsy shovinistik kózqaras jalghasa beredi. Búl, bile bilseniz, gen arqyly beriledi. Kerek deseniz, orystyng qanghybastarynyng (bomj) ózi ukraindar men gýrjilerdi óte tómen sanaydy jәne odan birdene dәmetip túrady» dep saldy.

Resey men Belorusi Respublikasynyng Odaq qúruynyng ózi týsiniksiz birdene boluyna qaramay, osy odaqtyng hatshysy Pavel Borodinning abaysyzda aitqan sózi kóptegen elderding shymbayyna batqany ras. «Osy biz Ontýstik Osetiya men Abhaziyany jaqyn tartu turaly aityp jýrmiz. Alayda ekonomikalyq túrghydan kelgende biz Gruziyanyng ózin odaqtas elderding qataryna qabyldaugha dayynbyz. Ol túrmaq, býkil Europany qabyldap jiberemiz. Qayda qashady deysin...» deui sasqan ýirek artymen jýzedining kerin keltirdi. Endi qaytsin, birdene aitu kerek boldy. Birdene aitu demekshi, jaqynda Resey premier-ministri V.Putin Polishadaghy ekijaqty kezdesu barysynda on bes polyak jauyngerin kenes әskerlerining atyp jibergeni turaly sóz bolghanda «Kenes ókimeti Polishagha azattyq әkeldi» dedi. Oghan jauap retinde Polisha premieri «Orystar ózinde joq azattyqty bizge qalay әkeldi?» - dep mysqyldap jauap berdi. Mine, sayasy dialogtyng әuselesi.

Postkenestik elderding egemendik, tәuelsizdik alghandaryna aldy 20 jyl, kemi 18 jyl toldy. Turasyn aitsan, tarih osyghan deyin múnday óresizdikti, soraqylyqty bastan keship kórmepti. Dәl qazir Resey orys aty atalghan kez-kelgen sharagha óre týregeletindi shyghardy.

Biyl Tәjikstan tәjik tilining memlekettik mәrtebe alghanynyng 20 jyldyghyn býkil halyq bolyp atap ótti. Osyghan oray ótkizilgen alqaly jiynda Tәjikstan preziydenti Emomaly Rahmon orys tilining últaralyq qarym-qatynas tili mәrtebesinen airylatyny jóninde sóz sóiledi. Tәuelsiz elding ishki sayasatyna jatatyn búl mәselege Resey basshylyghy qarsy shyghyp, sayasy mәlimdeme jasady. Tipti, Tәjikstan basshylyghy osynday qadamdargha baratyn bolsa, ózderining ekonomikalyq sanksiyalar qoldanatynyn jariyalady. Osydan son, ózi de әupirimdep, qaltyrap kýn kórip otyrghan Tәjikstan bastapqy rayynan qaytyp qaldy.

Tәuelsizdik, memlekettik til, mәdeniyet turaly Resey syrtqy ister ministrining orynbasary Aleksandr Yakovenko: «Orys tiline resmy mәrtebe beru - jaqyn shet eldegi bizding otandastarymyz ben túrghyndar ýshin manyzdy is», - dep saldy. Osy mәsele boyynsha ministrlik búrynghy Odaqtas Respublikalardyng basshylaryna úsynys-hat jasaudy qolgha alyp otyrghan kórinedi. Ár sózi baqylaugha alynatyn memlekettegi lauazymdy túlghanyng auzynan shyqqan múnday úsynys tekten tek aitylmasa kerek. Osyghan say Resey qoghamynda «búrynghy KSRO kenistiginde orys tiline ekinshi memlekettik til mәrtebesi berilsin» degen úrandatu sayasaty beleng aluda.

Esesine, Ukrainanyng Ádilet ministrligi orys tildi túrghyndardyng qúqyn qorghaymyz degen jeleumen orys tilin memlekettik til dengeyine kóterudi kóksep jýrgen oppozisiyalyq «Rodina» partiyasynyng júmys isteuine tyiym saldy. Biylikting búl sheshimi últtyq mýdde túrghysynan qabyldandy.

Kezinde «úly orys halqy» degen týsinik әbden sanagha sinirilu jolynda iydeologiyalyq júmys jýrgizildi. KSRO-nyng ishinde jergilikti últtargha orystardy syilap, olardy әdil, óte meyirimdi últ retinde kórsetu nasihattaldy. Biraq, anau aitqanday, olardyng boyynan «úlylyq» bayqala bermedi. Árbir adam ózining tәrbiyeliligi men ishki mәdeniyeti túrghysynan ózge últtardy da syilauy tiyistigi jóninde alghashqy pikir bildirgen Reseyding Uaqytsha ókimetining tóraghasy Kerenskiy edi.

Kerenskiy - Reseyding qol astyndaghy orys emes últtar mәselesinde, emigrasiyada jýrgen ataqty orys sayasy qayratkerleri arasynda ózindik orny bar adam. Onyng 1916 jyly Resey Memlekettik dumasynda músylman fraksiyasyn jaqtap, patsha ókimeti sayasatyna qarap Týrkistanda dýrbeleng tudyrugha iytermelegen sózderi Kerenskiyding atyn Týrkistanda ghana emes, Reseyding kýlli týrikteri qonystanghan aimaqtaryna da belgili etken. 1916 jyly 22-tamyz kýni Kerenskiy Ándijandaghy jәmighat meshitining aulasynda týrkistandyqtar men orystardyng «dostyq adamgershilik qatynastaryna» arnap dúgha baghyshtatqan. Ol óz sózine týrkistandyqtar orystarmen teng bolyp, birdey qúqyqtardy paydalanu kerek ekendigin aitqan edi.  Tashkenttegi bir qonaqasynda sóilegen sózinde de Týrkistandaghy jergilikti túrghyndardyng qúqyqtaryn qorghau jolyndaghy ózderining demokratiyalyq mindetterin ótey almay kele jatqany ýshin orys demokrattaryn jazghyrghan da bolatyn.

1916 jylghy qazaqtardan әskerge adam shaqyru sayasatyna oray, Torghay uәlayatynan kelgen ókilderding adam ornyna on myng at bergisi keletindikterin bildirgende Kerenskiy olargha qaratyp «Men Sizderge mynaday kenes bergim keledi. Orys ókimetine senuge bolmaydy. Ol Sizderding attarynyzdy da alady, odan song jigitterinizdi de júmysqa jegedi» degen. Sonda Kerenskiyding búl sózi qazaq dalasynda eski orys ýstemdigin jaqtaushylardyng ruhyn týsirip, halyq búqarasy arasynda dýniyejýzilik soghysta Reseyding jeniliske dushar boluyn tileytinderding qataryn kóbeytuge septigi tiyipti.

Búrynghy Reseyding basqaruynda bolyp, tónkeristen keyin bólinip ketken, odan song bolishevikter tarapynan qayta jinastyrylyp alynghan últtardyng orystarmen araqatynasy tipti nashar bolghan. Ukraina, Kavkaz, Týrkistan, Edil boyy halyqtary jәne Qyrym әrtýrli kezenderding bastan keshirip, aqyry bolisheviktik Reseyding búghauyna eriksiz moyynsúnghan. Osylardyng arasynda ekeui biraz uaqyt tәuelsiz ómir keshti. Týrkistan basqalarmen birge avtonomiya dәuirin bastan keshire bastaghanda, orys bolishevikteri tarapynan baylap matalghan. Alayda Týrkistandy orystar ekinshi ret jaulap alghanda, jaugershilik asa qatygezdikpen jýrgizilgen. Orys әskerleri men júmysshy-sharualary tarapynan Týrkistan halqyna jasalghan jauyzdyqtardy әshkereleytin dәlelder men dәiekter jetip artylady. Orys bolishevikterining Týrkistandy ashtyq qúrsauyna alu sayasaty saldarynan 1 million 114 myng týrkistandyq qyrylghan. 1917 jyly ýshinshi Kenester konferensiyasynda týrkistandyqtardy basqaru isterine jolatpau turaly qauly shygharyldy. Orys әskerleri kinәsiz Týrkistannyng beybit jatqan qystaqtaryn qylyshpen keskilegen. Orys mújyqtary malshy qazaqtardyng maldaryn tartyp alugha «zandyq» negiz jasau maqsatymen, olardyng kóshteri ótetin jerleri men joldarynyng ýstine omartalar qoyyp tastaghan. Múnyng ózi Týrkistanda últty qútqaru qozghalysynyng boy kóteruine alyp kelgen.

Eger tariyhqa kóz jibersek, aghylshyndardyng Ýndistangha úzaq uaqyt biylik jasaghan kezinde dәl osynday ozbyrlyq jasamaghanyn bayqaymyz. Aghylshyn ókimeti Ýndistangha biylik jýrgizgende onyng egistik alqaptaryn sulandyrghanyn, kóptegen bilim oshaqtaryn ashyp, jergilikti halyqtyng tili men әdebiyetining damuyna yqpal jasaghanyn kóremiz. Al Resey Týrkistanda su jýielerin jasau bylay túrsyn, jergilikti túrghyndardyng iyeligindegi shúrayly jerlerin tartyp alyp, zәbir kórsetken. Bizding óz tilimizde «jabayy» mektepter ashuymyzgha da qúlyqty bolmaghan. Olar bizding «kóne slavyan» әlippesin oqyp-ýirenuimizge ghana ynghay bildirgen. Aghylshyndar Ýndistanda jergilikti baspa men baspahana isterining jolgha qoyyluyna jәne damuyna jaghday jasasa, Resey qazaqtargha múnday isterge mýmkindik bermegen. Kerenskiy óz maqalasynda «Orys demokratiyasynyng eshbir әdebiyeti men basylymdarynda Ukrainagha, Gruziyagha, tipti, Týrkistangha da «Aziya jauyzdyghy» men jabayylyghy (varvarlyq) turaly jazylmaghanyn qanaghattanghan sezimmen aita alamyn», - deydi. Ol sonymen qatar orys demokrat gazetterining týrkistandyq jastardyng Almaniyagha oqugha barghan kezinde ýsterine kiygen kiyimderin surettep: «Týrkistan týieleri men Búqara esekteri» dep kelemejdep jazghandaryn da jasyryp qalmaghan. (Mústafa Shoqayúly «Yash Týrkistan» jurnaly, №9 - 11, 1930 jyl).

Reseyding ózine tәn menmendik, tәkapparlyq minezderi kýni býginge deyin jalghasyp otyr. Kezinde «Izvestiya» gazetining Qazaqstandaghy menshikti tilshisi bolghan jazushy Eduard Maskevich búl turaly bylay deydi. «Izvestiyanyn» negizgi sany Mәskeude jaryq kórse, Odaq qúramyndaghy ózge elderge bólek nómiri dayyndalatyn. Olar Reseyding ózinen basqa kenestik elderdi keyin qalghan periyferiya dep sanap, asa jaqtyra bermeytin. Alayda, men búl kózqarasqa týbegeyli qarsy janmyn. Periyferiya - artta qalghan degen artyq týsinik. Bizding (Qazaqstannyng - avt.) mәdeniyetimiz ben әdebiyetimiz eshqashan keyin qalghan joq. Tipti, keybir tústarda artyghyraq týsti. Ózim túrghylas birtalay jurnalister jergilikti tilshilikten Mәskeuding ózine auysudy kózdep, auysyp jatatyn. Mende de mýmkindikter boldy, alayda, Ortalyqqa úmtylghan joqpyn. Meninshe, adam ózi tughan jerinde enbektenui kerek. Taulargha kózim týsken sayyn, shet jerde qalay ómir sýrem deushi edim». («Qazaq әdebiyeti» №39, 11 - 17-qyrkýiek).

Mine, Resey pighyly men «úlyorystyq» minezge degen shynayy ashyq pikir. Osydan son, Odaq turaly ansardy bile ber.

«qogam.kz» sayty

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1489
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5531